Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Orgita Põld OÜ robotlauda metallkonstruktsioonide valmistamis- ja montaažitööd ja liimpuitkonstruktsioonide montaažitööd. Tegemist oli just sellesama alltöövõtulepinguga, mille raames omakorda kostja tellis hagejalt töövõtulepinguga T1122 tööde teostamise (liimpuitkonstruktsioonide montaaži osas). Hageja poolt teostatud tööde osas esitas kostja Nordecon Betoon OÜ-le teostatud tööde akti nr 2 ja sellele vastava arve nr 010 ja nr 3 ning sellele vastava arve nr 013. Hageja poolt tehtava töö osa oli esitatud kostja poolt lõpptellijale aktsepteerimiseks just nende aktide alusel - positsioon 7 ja 8. OÜ Nordecon Betoon ei ole neid töid aktsepteerinud ega nende eest tasunud – arve nr 010 on tasumata 3375,79 euro osas ja arve nr 013 on täielikult tasumata. Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige MR teatas, et hageja tehtud töö eest tasub Nordecon otse hagejale, kuna tegemist on Nordecon Betoon OÜ strateegilise partneriga. 07.08.2011 kuupäevaga pretensioonis kirjutab Nordecon Betoon OÜ kostjale, et liimpuittalade paigaldamine (mis kuulus hageja tööde hulka) on läbi viidud mittekvaliteetselt ning seetõttu omanikujärelevalve poolt vastu võtmata. Põhjuseks on see, et metallpostid on suuremal või vähemal määral kõik vertikaalsuunaliselt normatiivsest tolerantsist väljas ning ühtegi posti pole vaatamata eelnevatele kokkulepetele sirgestatud. Tellija ei pea aktsepteeritavaks seda, et kohapeal toimus sirgestamine liimpuittaladega. Samas kirjas märgib tellija, et seisuga 07.08.2011 on liimpuittalade ja –roovide paigaldus teostatud 40% ulatuses. Lisaks ei vastanud kinnitustarvikud projektis ettenähtud kvaliteedile (klass C3). Need pretensioonid esitati koheselt ka hagejale, mida kinnitavad AK ja GI. 21.09.2011 kokkuleppe projekti kohaselt pidi poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva lepingulise maksumuse 24 900 + 20 % käibemaks enda kanda võtma Nordecon Betoon OÜ. 7.11.017A AL-04 alltöövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe projektis, mis on koostatud Nordecon Betoon OÜ poolt, on üles loetletud hageja töös esinenud puudused ja nendega Nordecon Betoon OÜ-le tekitatud väidetav lisakulu ja kahju. Seega oli hageja töö ebakvaliteetne ning arve tasumata jätmine põhjendatud. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus rahuldas 30.10.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõla 14 940 ja viivise 1490 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3050,10 eurot. Vaidlust ei olnud selle üle, et pooled sõlmisid 18.07.2011 töövõtulepingu nr T1122, mille p 2 kohaselt oli hageja kohustatud teostama liimpuittalade ja –roovide montaaži Märjamaal Haimre külas OÜ Orgita Põld robotlauda ehitusel. Tööde teostamise aeg oli lepingu p-s 3 kokku lepitud

Hageja oli kostja alltöövõtja laudale liimpuitkonstruktsioonide paigaldamise osas. Hageja pidi töö teostama tellija materjalist, tellija tarnitud kinnitusdetailidega. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja on 18.07.2011 sõlmitud töövõtulepingu nõuetekohaselt täinud ning kas hageja kohustus oli kontrollida ja vajadusel korrigeerida metallkonstruktsioonide nõuetekohasust. Pooltel oli vaidlus selle üle, kas kostjal oli õigus raha tasumisest keelduda. Kostja väitis mh, et pole arvet ega tööde akti kätte saanud. Hageja töö oli ebakvaliteetne põhjusel, et peatöövõtja Nordecon Betoon OÜ esitas kostjale töö kohta pretensioone ja jättis seetõttu osa tasu maksmata. Hageja väitis, et kostja ega Nordecon Betoon OÜ pole tema töö osas pretensioone esitanud. 17.12.2014 istungil selgitas hageja, et kostja ei ole tööde kohta hagejale pretensioone esitanud või vähemalt ei ole need õigeaegsed ega täpselt kirjeldatud. Hageja 07.07.2011 e-kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise liimpuittalade montaažitööks Orgita lauda kohta 29 400 + käibemaks. Seejuures on hinnapakkumises märgitud, et hind ei sisalda kruvisid, trosse jms metalldetaile. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 2 kohaselt pidi hageja teostama liimpuittalade ja – roovide montaaži OÜ Orgita Põld robotlauda ehitusel. Töö pidi teostatama kostja poolt esitatud projektdokumentatsioooni järgi ja kostja materjalist. Töö hinnaks lepiti kokku 24 900 eurot + käibemaks. Lepingus on eraldi fikseeritud (p 3), et tellija kohustub tagama muuhulgas järgneva: metalldetailid peavad olema projekti järgi paigas (geodeetiliselt õigetel kaugustel ja kõrgustel). Sellest, ega ühestki teisest tõendist ei nähtu, et hageja kohustus oli paigaldada või kontrollida või ümber sättida ka ehitusega seotud metallkonstruktsioone. Ainus tõend, mis viitab hageja kohustusele metallposte sirgendada, on GI 08.04.2015 kohtuistungil antud ütlused, kuid need ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leidis, et tunnistaja võib ajada erinevad objektid segamini, kuna tunnistusest selgub, et sama tellijaga on tunnistaja varem ehitanud kaks samasugust robotlauta Valgamaal. Kui üks töövõtja paigaldab mõlemad osised, siis ilmselt tuleb ja saab puitosade paigutamise käigus kontrollida ja korrigeerida ka varasemat tööd ehk metallkonstruktsioonide montaaži. Tunnistajal võisid erinevatel objektidel kehtinud põhimõtted segamini minna või tunnistaja lihtsalt oletas, et see võis igal järgmisel objektil ka nii olla nagu varasemal. See selgitaks, miks tunnistaja ütlused ei haaku ülejäänud tõenditega. Kohus luges tõendatuks, et hageja ei pidanud vastutama ühegi ehitamisel kasutatud materjali ega kinnitusdetaili kui toote kvaliteedi eest ega puitosade montaažile eelnenud tööde, s.o metallkonstruktsioonide montaaži, eest. Hageja töö kvaliteedi osas väitis kostja, et etteheiteid tegi Nordecon Betoon OÜ kui isik, kes tellis hageja poolt läbiviidud tööd kostjalt. Hageja oli kostja alltöövõtja ning Nordecon Betoon OÜ ei võtnud kostjalt töid vastu ega maksnud kõigi tööde eest, kuna polnud töö kvaliteediga rahul. Puudusega olid just hageja poolt teostatud tööd. Seega pidi kostja tõendama, et Nordecon Betoon OÜ esitas pretensioonid hageja töö osas ning jättis kostjale maksmata puitkonstruktsioonide paigaldamise eest. Hageja pidi tõendama, et tema töö on teostatud kvaliteetselt. Ehituslikku ekspertiisi asjas läbi viidud ei ole. Pooled sellekohast tõendit esitada ei soovinud.

Kohus leidis esitatud tõendite alusel, et Nordecon Betoon OÜ poolt kostjale kui töövõtjale esitatud pretensioonid ei puuduta hageja töö kvaliteeti. Tõendeid, et kostja oleks Nordecon Betoon OÜ-st sõltumatuid etteheiteid hageja töö kvaliteedile teinud, esitatud ei ole: Nordecon Betoon OÜ ja SGA Construction OÜ (praeguse nimega OÜ ProFerrum ehk kostja) vahel 30.05.2011 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu p 1.1. kohaselt oli lepingu objektiks Orgita Põld OÜ robotlauda metallkonstruktsioonide valmistamisja montaažitööd ja liimpuitkonstruktsioonide montaažitööd. Lepingu p 9.1 kohaselt oli tellija volitatud esindajaks projektijuht TK. Temal oli õigus lepingut täita, muuta ja lõpetada. Lepingu lisa nr 2 kohaselt pidi kostja tarnima kõik tööde teostamiseks vajalikud materjalid ja abimaterjalid, välja arvatud liimpuitmaterjal. TK kinnitas 17.09.2013 kirjalikult, et Nordecon Betoon OÜ on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud ja nende osas hagejale pretensioone pole. Tunnistaja TK kinnitas kohtuistungil, et Nordecon Betoon OÜ-l on kostjale etteheited metallkonstruktsioonide valmistamis- ja paigalduskvaliteedi suhtes ja ajalised pretensioonid. Metallosiste keevis ei vastanud nõuetele, metallpostide osas tolerantsile mittevastava sirgusega, ja probleeme oli lepingu tähtaegse täitmisega. Puittalade osas probleeme ei olnud. Liimpuittalad materjalina oli Nordecon Betoon OÜ otsetarne ja seega materjali kvaliteedi eest puittalade osas vastutas Nordecon Betoon OÜ ise. Hageja töö oli paigaldada liimpuittalad metallpostide peale. Viimane etapp liimpuittalade ja kogu konstruktsiooni paigaldamisel on pingutustrosside paigaldamine ja see oli kostja töö ja kohustus. Nordecon Betoon OÜ-l olid pretensioonid just metallipostide ja nende trosside osas. Suur osa trosse jäi paigaldamata, sest trosside tarne kohustus oli kostjal ja kaup ei vastanud nõuetele. Tunnistaja märkis, et metallkonstruktsioonidega oli algusest peale probleeme: hiljem selgus, et osa materjali ei vastanud nõuetele. Suurem osa keeviseid oli puudustega. Enamus keeviseid keevitati üle. Metallkonstruktsioonide parandamiseks ei pidanud puitu maha võtma. Nordecon Betoon OÜ 07.08.2011 pretensioonist nähtus, et kostja töö oli puudustega. Hageja töölõigu osas on viidatud vaid liimpuitroovide paigaldamisel kasutatavatele võtmekruvidele, mille osas pole esitatud sertifikaati. Pooltevahelise töövõtulepingu p 2 kohaselt hageja materjali kvaliteedi eest ei vastutanud. Samuti viidatakse tähtaja ületamisele – liimpuittalade ja –roovide montaaž pidi olema lõpetatud telgedes 1-12 hiljemalt 15.07.2011 ja telgedes 13-24 hiljemalt 27.07.2011. Kuid seisuga 07.08.2011 on metallkonstruktsioonid paigaldatud ebakvaliteetselt ja liimpuittalade ja –roovide paigaldus oli teostatud 40% ulatuses. Nimetatud pretensioonist ilmneb, et mittekvaliteetne on metallkonstruktsioonide paigaldus. Liimpuitkonstruktsioonide paigalduse ebakvaliteetsusele ei viidata, märgitakse vaid, et need tööd on lõpule viimata, kuid mitte hageja tõttu, vaid seetõttu, et kostja pole tööfronti õigeaegselt ette andnud. Nordecon Betoon OÜ esindaja TK saatis 13.07. ja 18.07.2011 kostjale e-kirjad pretensioonidega metallkonstruktsioonide paigaldamise kohta: postide keevised ebakvaliteetsed; töö on ajalisest graafikust maas; vale tõstetehnika; alamehitatus; purjus töölised; ohutusnõuete järgimata jätmine; metallkonstruktsioonid on valmistatud ebakvaliteetselt. Need pretensioonid esitati enne, kui hageja pidi lepingu kohaselt alustama puitkonstruktsioonide montaaži 20.07.2011. Seega on välistatud, et need töö kvaliteedi osas esitatud pretensioonid puudutaksid hageja poolt teostatud tööd. Nordecon Betoon OÜ ei ole aga muid etteheiteid lauda ehitusel tehtud töö osas teinud. Kohus leidis, et eelnevat ei lükka ümber ka GI 08.04.2015 kohtuistungil antud tunnistus, sest see rajaneb eeldusel, et metallkonstruktsioonide puuduste eest vastutab hageja. Ühestki tõendist ei nähtunud, et puudustega oleks puitkonstruktsiooni montaaž. Puudustega oli metallkonstruktsiooni montaaž, materjal ja kinnitusdetailid.

Kohus tuvastas, et hageja pidi tegema töö kostja või Nordecon Betoon OÜ tarnitud materjalist ning tema osa lauda ehitusel piirdus puitkonstruktsioonide paigaldusega. Ka metallist kinnitusdetailid, mida kasutati puidu montaažiks, oli kostja vastutusalas. Kohus ei tuvastanud, kas ja kuidas rikkus kostja kokkuleppeid, mis kostjal olid Nordecon Betoon OÜ-ga. See ei ole käesoleva vaidluse esemeks. MTÜ Eesti Standardikeskuse standardi kohaselt ehitusmaterjalide ja ehituse valdkonnast EVSEN 1090-2:2008 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele“ ja selle p-st 9.6.5.3 tuleneb, et metallkonstruktsioonide montaaž hõlmab ühtlasi kontrolli, et montaaž vastaks nõuetele ja oleks projektijärgselt õigesti paigaldatud. Valesti paigaldatud montaaži on teatud juhtudel võimalik ka hilisemalt korrigeerida (näiteks puitkonstruktsioonide paigaldamise käigus, nagu kinnitasid ka asjas ülekuulatud tunnistajad), kuid see ei tähenda, et metallosad võib valesti paigaldada või et metallosade valesti paigaldamise eest vastutaks puitkonstruktsioonide monteerija. Lisaks kinnitas tunnistaja TK, et Nordecon Betoon OÜ ei olnud sellise korrigeerimise meetodiga nõus. Lisaks on selline korrigeerimine võimalik vaid teatud kõrvalekallete osas. Kui puudused on mastaapsemad, siis see meetod ei toimi. Hageja töö ajalise puuduse osas ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet 13.01.2014 kohtuistungil, et töö viibis kostja tõttu: talad 1-12 tehti ära 18.08. ja talad 13-24 tehti 29.08.2011. Haimre lauda postide teostusjoonised (mõõdistamine 10.08.2011) jättis kohus tähelepanuta, kuivõrd valdkonnaspetsiifilise selgituse puudumise tõttu ei saa dokumendist järeldusi teha. Kohus juhtis korduvalt poolte tähelepanu ekspertiisile kui tõendile, kuid pooled seda vajalikuks ei pidanud. Teostusjoonise alusel järelduste tegemine nõuab eriteadmisi. Eriteadmistega isiku arvamust joonisele lisatud ei ole. Kostja võttis selle riski, esitades 2011.a koostatud dokumendi menetluse viimases etapis, s.o 08.05.2015 pärast seda, kui asjas oli toimunud juba 4 kohtuistungit ja tõendite esitamise tähtaeg möödunud 02.02.2015. Kohus võttis 08.05.2015 esitatud tõendi küll vastu, kuid hoiatas, et selle tõenduslik väärtus võib jääda puudulikuks. Lisaks toimus mõõdistamine enne hageja poolt tööde teostamist (esimene etapp vastavalt 18.08. ja teine 29.08.2011). Juhul, kui enne hageja poolt tööde alustamist oleks kõik korras olnud, siis ei saa üldse hagejale teha etteheiteid selle kohta, et ta ei kontrollinud ega korrigeerinud metallpostide paigaldust. Samuti ei saa hagejale etteheiteid teha, et metallpostid olid valesti paigaldatud. Olukord, et hageja tegevus põhjustas metallpostide ebakvaliteetsuse või paigast nihkumise, on ebatõenäoline nii tunnistaja TK ütluste alusel kui ka seetõttu, et sellekohased pretensioonid Nordecon Betoon OÜ poolt on kostjale esitatud juulis 2011, kui hageja ja kostja vahel polnud veel lepingutki sõlmitud. Hageja väidete kohaselt ei ole teostusjooniseid esitatud kõigi metallpostide kohta. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja poolt viidatud puudusi hageja töös ei esinenud. Asjas ei olnud vaidlust, et hageja tegi poolte vahel 18.07.2011 lepingus kokkulepitud töö ja paigaldas Orgita Põld OÜ robotlauda metallkonstruktsioonidele liimpuittalad ja –roovid. Töö esimene etapp (telg 1-12) valmis 18.08.2011 ja teine etapp (telg 13-24) 29.08.2011. Osundatut kinnitavad ka järgmised tõendid: kostja ja Nordecon Betoon OÜ vaheline teostatud tööde akt nr 2, 05.08.2011, mille p 1 ja 2 nähtub, et lauda postid ja talad (kuumtsink) on paigaldatud 28% ulatuses ja p-st 7 nähtub, et 44 liimpuittala montaažist on teostatud 41%. Kostja ja Nordecon Betoon OÜ vaheline teostatud tööde akt nr 3, 31.08.2011, mille p-st 7 ja 8 nähtub, et roovid on 100% paigaldatud, ja latid täiendavad 59% (lisaks eelnevale 41%-le, seega kokku 100%).

Lepingu kohaselt 1-12 telgede liimpuittalade ja -roovide montaaži lõpetamise järgselt koostatakse ja allkirjastatakse teostatud tööde akt 50% lepingu kogusumma ulatuses maksetähtajaga 21 kalendripäeva arve saamise päevast alates. 18.08.2011 koostas hageja kostjale arve nr 1164 -14 940 eurot, s.o pool lepingu kogusummast koos käibemaksuga. Arve ja teostatud tööde akti 1-12 telgede liimpuittalade ja liimpuitroovide paigalduse kohta saatis hageja kostjale 22.08.2011 elektrooniliselt. Kostja eitas arve saamist. Kohus leidis, et kostja poolt arve mittesaamine ei ole usutav, kuna pooled on e-kirja teel suhelnud kogu lepingu sõlmimise ja täitmise vältel ning puudub mõistlik põhjendus, miks just arvet sisaldav e-kiri kohale ei jõudnud. Teiseks kinnitasid pooled, et 2011.a sügisel toimusid hageja, kostja ja Nordecon Betoon OÜ vahel läbirääkimised pretensioonide ja tasude maksmise üle. Samuti väitis kostja, et hagejale pidi tasu maksma Nordecon Betoon OÜ - SJ 18.05.2012 e-kirja p 5 kohaselt Nordecon Betoon OÜ kinnitas, et hagejale maksab tasu Nordecon Betoon OÜ. 17.12.2014 kohtuistungil kinnitas kostja, et selline mulje jäi kostjale Nordecon Betoon OÜ esindaja suulise jutu järgi ning kirjalikku kinnitust sellise lubaduse kohta ei ole. Ka hageja kinnitas samal istungil, et läbirääkimised toimusid. Kostja esitatud väidetel ja kolmepoolsetel läbirääkimistel juba 2011.a sügisel puudunuks mõte, kui kostja poleks arvet saanud. Seega luges kohus tuvastatuks, et kostja sai hageja poolt 22.08.2011 e-posti teel saadetud arve nr 1164 kätte mõistliku aja jooksul pärast selle saatmist, mis on hiljemalt 27.08.2015. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, s.t kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14). Hageja kinnitusel valmisid kõik tööd liimpuitkonstruktsioonide montaaži osas 29.08.2011. Kostja pidi olema tööd vastu võtnud hiljemalt 31.08.2011, kui ta koostas oma tellijale Nordecon Ehitus OÜ teostatud tööde akti nr 3, mille p 7 koostoimes aktiga 2 moodustub 100% ja p 8 on teostatud 100%. Need puudutavad liimpuitkonstruktsioone. Seega on kostja 31.08.2011 hagejalt tööd vastu võtnud ja omakorda Nordecon Betoon OÜ-le kui tellijale üle andnud. Nordecon Betoon OÜ kui peatellija, lubas hagejal puitkonstruktsioonide paigaldamisega alustada ja võttis hageja poolt tehtud töö vastu. Tellija esindajana kinnitas TK hageja töö vastuvõtmist. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks hiljemalt 31.08.2011. Poolte omavahelisest lepingut tulenevalt pidi kostja hageja esitatud arve tasuma 21 päeva jooksul arve saamisest. Kohus tuvastas, et kostja sai arve hiljemalt 27.08.2011, seega tuli kostjal arve tasuda hiljemalt 17.09.2011.

Kostja esitas arve maksmisest keeldumise alustena asjaolud, et hageja töö oli puudustega ning kostja lepingupartner Nordecon Betoon OÜ keeldus selle eest tasu maksmast ja Nordecon Betoon OÜ pidi kokkuleppe kohaselt ise otse hagejale viimase töö eest maksma. Kohus tuvastas, et hageja töö ei olnud puudustega. Sellist kokkulepet, mille kohaselt Nordecon Betoon OÜ tasub hagejale kostja eest, kohtu ette toodud ei ole. See on tõendatud allkirjastamata ja kuupäevata kolmepoolse kokkuleppega, milles on ettepanek, et töövõtulepingust nr T1122 tulenevad kostja kohustused hageja ees võtab enda kanda Nordecon Betoon OÜ, ei allkirjastatud. Nordecon Betoon OÜ selgitusest ilmnes, et hageja tehtud töö eest küsis kostja Nordecon Betoon OÜ-lt suuremat summat, kui pidi sama töö eest tasuma hagejale ning kuna Nordecon Betoon OÜ oli tasunud kostjale ligi 92 000 eurot ja ülejäänud lepingujärgse ca 22 000 euro maksmiseks polnud alust, kuna kostja tegi töö puudustega ja põhjustas kahju, siis jäi ka kokkulepe sõlmimata. Nordecon Betoon OÜ poolt 15.11.2011 e-kirjaga esitatud ning 09.11.2011 kuupäeva kandev kostja ja Nordecon Betoon OÜ vaheline alltöövõtulepingu lõpetamise kokkuleppest nähtub, et hageja tööde osas pretensioone ei ole. Kokkuleppes puudutab hageja töölõiku vaid liimpuitroovide kinnistukruvide väljavahetamine ning katmine täiendava tsingikihiga (maksumus 2000 eurot + käibemaks), kuid kinnistukruvide kvaliteedi eest ei vastutanud hageja. Ka see kokkulepe jäi allkirjastamata. Nordecon Betoon OÜ kinnitas, et kostja poolt Nordecon Betoon OÜ-le koostatud arve nr 013 on tehtud pärast pooltevahelise lepingu lõpetamist ja seda pole Nordecon Betoon OÜ kunagi saanud. Lepingu lõpetamisel tasaarvestasid kostja ja Nordecon Betoon OÜ vastastikuseid nõudeid ca 24 000 euro ulatuses. Seega pole Nordecon Betoon OÜ jätnud kostjale tasumata liimpuitkonstruktsioonide montaaži eest. Muid asjaolusid lepingus kokkulepitud tasu maksmata jätmiseks ei ole kostja esile toonud. Kohus leidis, kui hageja töö oleks olnud puudustega, ei õigusta see tasu maksmata jätmist täies ulatuses. Praegusel juhul jättis kostja hageja töö eest üldse maksmata, kuigi ta on hageja poolt alltöövõtu korras tehtud töö Nordecon Betoon OÜ-le üle andnud ja selle eest ka tasu saanud. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja nõue töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks rahuldada. Hageja viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Pooltevahelise lepingu p 6 kohaselt on hageja õigus nõuda viivist 0,1% lepingu kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem, kui 10% kogu lepingu summast. 10% kogu lepingu summast on 2490 eurot ja seega vastab hageja viivisenõue lepingu tingimustele. VÕS § 113 lg 1 alusel mõistis kohus kostjalt välja hageja poolt nõutud viivise 1490 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja palus välja mõista menetluskulud 3616,67 eurot. Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Kohus jättis menetluskulud, mis OÜ VESTENMIX kandis seoses hagi esitamisega SJ vastu, hageja kanda. Seega on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud osutatud osad teenused seotud ka SJ vastu esitatud hagiavaldusega. Kohus leidis, et kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 23 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus luges tunnihinna 100 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 2350,10 eurot. Samuti oli põhjendatud menetluskulu riigilõiv 700 eurot.

Apellatsioonkaebus OÜ ProFerrum palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus asus alusetult seisukohale, et hageja on nõuetekohaselt töid teostanud, kostja ei ole põhjendatult ega argumenteeritult keeldunud neid hagejalt vastu võtmast ning objekti lõpptellija, OÜ Nordecon Betoon, on tööd omakorda kostjalt vastu võtnud ja tema pretensioonid puudutasid kostja tööde tähtaega ja kvaliteeti. Kohus leidis ebaõigesti, et hinnapakkumises märgitud hind ei sisalda kruvisid, trosse jms metalldetaile. Selle tuvastas kohus e-maili põhjal, kuid tegelikult hinnapakkumises, mis oli lisatud lepingule ja mis allkirjastati koos lepinguga, oli kirjas: pos. 1.1 – 1.3 erinevad kuumtsink detailid, pos 1.6. „Terasdetailid...“, pos.1.7 „Liimpuittalade [---] montaaž koos kinnitustarvikuga ja mahalaadimisega“, pos.1.8 „Liimpuitroovide [---] montaaž koos kinnitustarvikuga ja mahalaadimisega“. Seega tegelikult kuulusid kinnitustarvikud lepingu järgi hageja töö hulgas ja hageja vastutas nende eest. GI kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et hagejal oli kohustus metallposte (puittalade paigaldamisega) sirgendada. Tunnistaja kinnitas, et see on elementaarne asi. Samuti kinnitas ta, et puittalade paigaldamisega võib enne sirged olnud metallpostid vertikaalsusest välja ajada, kui puittalasid ebaõigesti või hooletult paigaldada. Nii kõrget metallposti, nagu seal objektil, on väga lihtne liigutada raske puittalaga mistahes suunas. Ehk kokkuvõttes, seda saab puittala paigaldamisel nii sirgestada kui ka vertikaalist välja ajada. Lisaks sellele, et tunnistaja oli tehniliselt pädev ja asja tundev isik, on need ütlused ka eluliselt usutavad. Ei oleks loogiline, et hagejal oleks õigus paigaldada puittalad piltlikult öeldes „suvaliselt“, pärast mida peaks kostja hakkama puittalade paigaldamisega vertikaalist välja aetud poste sirgestama. Tunnistaja ütlustest on selgelt näha, et tunnistaja sai aru, mis objektist ta räägib ja need ütlused on kohaldatavad vaidlusalusele objektile. Samuti on kostja tellija, Nordecon Betoon AS, 07.08.2011 kuupäevaga pretensioonis kirjutanud, et liimpuittalade paigaldamine on läbi viidud mittekvaliteetselt ning seetõttu omanikujärelevalve poolt vastu võtmata. Samuti on 7.11.017A AL-04 alltöövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe projektis üles loetletud hageja töös esinenud puudused ja sellest tekkinud kahjud. Selles dokumendis käsitleti asjaolu, et hageja poolt tööde tegemisel kasutatud kinnitustarvikud tuli välja vahetada ja täiendavalt tsinkida (rida „Liimpuidu kinnituskruvide väljavahetamine ja katmine täiendava tsingikihiga 2000 eur + km“). Samuti on hageja poolt ebakvaliteetselt ja lepingu nõuetele mittevastavast tööst tingitud järgmised pretensioonid: „Trosside ja pingutite väljavahetamine, postide ja fermide sirgestamine 9500 eur + km“ ja „Kõveratest postidest tingitud ebatasasuste katmine plekkidega 2000 eur + km“. Eeltoodu alusel keeldus kostja põhjendatult aktsepteerimast hageja esitatud teostatud tööde akti nr. 1 ja arvet nr. 1164. OÜ Nordecon Betoon ei ole hageja poolt teostatud töid kostjalt vastu võtnud ega nende eest kostjale tasunud – kostja arve nr. 010 OÜ-le Nordecon Betoon on tasumata 3375,79 euro osas ja kostja arve nr. 013 on täielikult tasumata. Seega on OÜ Nordecon Betoon käitumisega tõendatud, et hageja töid ei aktsepteeritud. Hageja poolt kutsutud tunnistaja rääkis kohtuistungil vastupidist, mistõttu on tema ütlused vastuolus asjas kogutud tõenditega. Seega on vale kohtuotsuse järeldus, et hageja ei pidanud vastutama ühegi ehitamisel kasutatud materjali ega kinnitusdetaili kui toote kvaliteedi eest ega puitosade montaažile eelnenud tööde,

s.o metallkonstruktsioonide montaaži eest. Vastupidine on tõendatud kostja esitatud dokumentidega. Vaidlusaluse ehitusobjekti metallpostide teostusjoonis, mõõdistatud OÜ RM Group poolt 10.08.2011, tõendab samuti, et hagejale kostja poolt ette antud metallpostid olid paigaldatud vastavalt lepingule ning nende vertikaalsus vastas lepingule ja kõikidele normidele, sh asjakohasele standardile EVS-EN 1090-2 2008. Kohtu seisukohaga, et teostusjoonise alusel järelduste tegemine nõuab eriteadmisi, ei saa nõustuda. Kostja selgitas, et standard EVS-EN 1090-2 2008 ette (lisa 02, tähistatud kollasega), et klass 1 kohaselt saadakse lubatud vertikaalne hälve (±) nii, et posti kõrgus (mm) jagatakse 300-ga. Postide kõrgused olid 6 m ehk 6000 mm, seega on praegusel juhul vertikaalseks lubatud hälbeks ±20mm. Lisatud teostusjoonisel saame iga posti vertikaalse hälbe väärtuse siis, kui lahutame konkreetselt „hälbed ülalt“ väärtuselt (tähistatud siniselt) „hälbed alt“ väärtuse. Lihtne arvutus näitab, et ühegi posti vertikaalne hälve ei ületa ±20mm. Hageja ei vaielnud sellele selgitusele vastu. Seega sai teha järelduse ilma erialaspetsialistida. Eeltooduga on tõendatud, et kostja paigaldas ehitusobjektil metallpostid, mille külge hageja kohustus oli monteerida katusekonstruktsioonid ning montaaži käigus muutus metallpostide vertikaalne asend ja hageja pidi selle lepingus kokkulepitud töö ülesannetest ja standardist nr. EN 1090 2 2008, D.2.23 (positsioonid No 2 ja No 3) tulenevalt liimpuittalade monteerimisel kontrollima postide vertikaali mõõtude vastavust standardile ja seda vajadusel korrigeerima. Kuna hageja seda ei teinud, rikkus ta kokkulepet ja tavapärast head ehitustava, mis tingis ka vastavate pretensioonide esitamise talle, tööde mittevastuvõtmise ja Nordecon Betoon OÜ poolt tööde eest mittetasumise kostjale ja kostja poolt mittetasumise hagejale. Mittetasumine oli õigustatud, arvestades hageja poolt kohustuste rikkumisega tekitatud kahjude summat ja töödega hilinemist. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus käsitles otsuses kõiki kostja seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda maakohtu põhjendusi üle. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on ekslikult seisukohal, et hageja pidi vastutama ehitusel kasutatud materjali, kinnitusdetailide ning puitosade montaažile eelnenud tööde, s.o metallkonstruktsioonide montaaži eest. Ühestki kohtule esitatud tõendist taolist hageja kohustust ei nähtu. Vastavalt poolte vahel 18.07.2011 sõlmitud töövõtulepingu nr. T1122 (tl 49, I kd) p-le 2 kohustus hageja teostama liimpuittalade ja liimpuitroovide montaaži, kusjuures kokku oli lepitud, et tööd teostatakse vastavalt tellija poolt esitatud projektdokumentatsioonile, tellija materjalist ja elemendist vastavalt töömahtudele. Lepingu p-s 3 on kokku lepitud tellija kohustus mh tagada, et metalldetailid on projekti järgi paigas, geodeetiliselt õigetel kaugustel ja kõrgustel. Seega ei pidanud hageja vastutama kasutatavate materjalide kvaliteedi ega metalldetailide õige paigutamise eest.

Kinnitust ei ole leidnud kostja väide, et hageja töö oli selliste puudustega, mis õigustavad kostja poolt töö eest tasumata jätmist. Maakohus tuvastas õigesti, et Nordecon Betoon OÜ ei ole kostjale esitanud pretensioone, mis seostuksid hageja tööga. 07.08.2011 Nordecon Betoon OÜ poolt esitatud pretensioon (tl 24 - 25, II kd), milles on loetelu objektil fikseeritud mittevastavustest, ei sisalda etteheiteid hageja poolt teostatud ja poolte vahel lepingus kokku lepitud tööde osas. Lisaks kinnitas Nordecon Betoon OÜ projektijuht TK nii kirjalikult (tl 177, I kd) kui 27.02.2015 toimunud kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes (tl 225, II kd), et puittalade osas pretensioonid puudusid, metallkonstruktsioonid olid aga mittevastavad. Seega vastas hageja töö lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes. Kostja ei ole vastupidist asjaolu tõendanud. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. OÜ VESTENMIX palus OÜ-lt ProFerrum välja mõista lepingulise esindaja tasu 400 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus, tutvunud menetluskulude nimekirjas toodud töö sisulise kirjeldusega, leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumisele ja selle analüüsile ning vastuse koostamisele kulunud aeg, kokku 4 tundi, on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu. Vastustaja esindaja ühe töötunni maksumus 100 eurot ei ületa tavapärast esindajatasu määra. Seega tuleb vastustaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada kogu ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.