Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-110750
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 036.08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Inkasso OÜ, e-post [email protected]); kostja XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX; muu sideaadress XXX; e-post: XXX).
2-15-110750 Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
2-15-110750
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista, kuivõrd antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Kohus märgib, et nõuet on peale selle pangalt omandamist loovutatud ühe grupi siseselt ja õigusabiteenust on ühele grupi liikmele osutanud teine grupi liige. Nimelt kuulus nõue esmalt Swedbank AS-ile, kes loovutas nõude PlusPlus Capital AS-ile, kes loovutas nõude hagejale XXXOÜ-le, kellele osutab õigusabi PlusPlus Inkasso OÜ. Nagu kohus märkis, siis kuuluvad nii hageja kui hageja esindaja äriregistri andmetel samasse gruppi (PlusPlus Capital AS, hageja ja hageja esindaja on PlusPlus Capital AS tütarettevõtted. Tütarettevõtjat loetakse emaettevõtja kontrolli all olevaks, kui emaettevõtja omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat. Antud juhul omab emaettevõtja 100% hageja ja hageja esindaja osadest, seejuures on ka majandusaasta aruannetes hageja ja hageja esindaja kajastatud kui grupi tütarettevõtted), millest tekib kohtu hinnangul põhjendatud küsimus, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev grupi liige, kuivõrd seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulu teket, mis võlgnikku koormama hakkab. Kohus leiab, et vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Samuti leiab kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi kolme lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.