Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-107409 Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse poolte vahel 27.09.2013 sõlmitud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1500 euro, lepingutasu 30 euro, kahjuhüvitise 40 euro, intressi 900 euro, võla sissenõudmiskulude 14 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise (vähendatud suuruses) 1500 euro väljamõistmiseks. Kostja elukoht on Rahvastikuregistris märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega Tallinn, Mustamäe linnaosa. Registrisse märgitud sideaadressil XXX, Tallinn, kostja enam ei ela. Kostja poolt varasemalt avaldatud aadressilt XXX, Harjumaa tagastati hagimaterjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 14.09.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2-15-107409 Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 14 euro nõudes. Hageja selgituse kohaselt kohustub vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.4. ning põhitingimustele ja hinnakirjale klient, kes on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses kuus või enam päeva, tasuma, muu hulgas, võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu 14 eurot. Hageja väljastas 06.11.2013 kostjale kirjaliku meeldetuletuse, mille eest kostja kohustus tasuma 14 eurot. Meeldetuletustasu sisaldab võla menetlemise kulusid, m.h meeldetuletuskirja koostamise, väljastamise ja postikulusid, ekirjade ja SMS-ide saatmise, võlgnikule helistamise jm kulusid. Meeldetuletustasu on hageja selgituse kohaselt oma olemuselt võla sissenõudmiseks kantud kulu. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist igakordselt vastavalt hageja enda poolt kehtestatud hinnakirjale, sealjuures on meeldetuletuskirjade saatmise igakordne tasu kehtiva hinnakirja kohaselt 14 eurot, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Kohus jätab hagi meeldetuletustasu 14 euro nõude osas rahuldamata. Hageja on taotlenud 26.06.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1500 euro väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras 0,75% tasumata summalt päevas ajavahemiku 31.10.2013 kuni 26.06.2015 eest kokku 4617,81 eurot ning vähendanud seejärel viivisenõuet 1500 euroni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole nimetatud ulatuses põhjendatud. Nagu ka hageja ise on märkinud, on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lähtudes laenusummast 1500 eurot ja 360-päevase perioodi korral tasumisele kuulunud intressist 900 eurot on intress ühe päeva kohta ümardatult 0,17%. Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või kostjalt kui tarbijalt nõuda seadusjärgsest või lepinguga ettenähtud intressimäärast suuremat viivist. Seetõttu lähtub kohus viivise väljamõistmisel lepinguga ettenähtud intressimäärast, s.o 0,17% päevas. Kohus märgib, et kuigi hagiavalduse punktis 7 esitatud tabelis on märgitud esimesel real ajavahemikus 31.10.2013 kuni 26.06.2015 päevade arvuks 417 päeva, on nimetatud ajavahemikus tegelikult 603 päeva, mille hageja on võtnud (arvutustest tulenevalt) aluseks ka põhinõude 78,60 euro tasumisega viivitamisel viivise arvestamiseks. Arvutustest tulenevalt on

2-15-107409 hageja arvestanud viivist ka ainult põhinõudelt ja mitte lepingutasult, kuigi tabeli viimases veerus on hageja teismoodi märkinud. Seetõttu lähtub ka kohus viivise summa arvutamisel vaid tasumata põhinõudest ning õigest päevade vahemikust. Lähtudes nimetatud (hagiavalduse punktis 7 toodud) arvestusest on ajavahemiku 31.10.2013 kuni 26.06.2015 eest sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,17% päevas põhinõudelt kokku 1046.93 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus jätab 1046.93 eurot ületavas osas viivisenõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude summas 3984 eurot, mille kohus rahuldas 3516.93 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud (3516.93 / 3984) 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 325 euro väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (88% x 325) 286 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-107409 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.