Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
AS-i SEB Liising hagi SN vastu võlgnevuse nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.12.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SN apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
63 911,64 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja AS SEB Liising (registrikood 10281767), lepinguline esindaja Valentina Nefjodova Kostja/apellant SN (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Umov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.12.2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta SN kanda.
4.Välja mõista SN-lt riigilõiv 1100 eurot riigituludesse. Selgitada apellandile, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Makseinfo lisatakse otsusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.AS SEB Liising (hageja) esitas 28.10.2011 maakohtule hagiavalduse OÜ Dugong (edaspidi põhivõlgnik) ja SN (kostja) vastu, paludes mõista kostjatelt solidaarselt välja 67 420,22 eurot ning põhivõlgnikult täiendavalt 147 934,67 eurot. 28.10.2014 lõpetas Harju Maakohus menetluse põhivõlgniku vastu seoses äriühingu registrist kustutamisega 11.09.2014. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja põhivõlgnik kolm liisinglepingut (23.04.2008 ja 21.02.2007 lepingud nr L08104424, L07101994 ja L07101996), lepingute esemeks olid sõiduauto Toyota Corolla, roomikekskavaator ja kivipurustusmasin. 23.04.2008 sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping tagamaks sõiduauto liisingulepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise 14 124,99 eurot. 12.08.2009 ütles hageja liisingulepingu üles. 09.12.2009 müüs hageja liisingueseme oksjonil hinnaga 7835,29 eurot. 16.02.2010 saatis hageja kostjale nõudekirja võlgnetava summa tasumiseks. 28.10.2011 seisuga ei ole võlgnevust kustutatud. 21.02.2007 sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping tagamaks roomikekskavaatori liisingulepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmist 31 955,82 euro ulatuses. 12.08.2009 ütles hageja liisingulepingu üles. 16.09.2009 tekkis hagejal kohustus tasuda liisingueseme 2 kindlustusteenuse eest 587,70 eurot (sellest tasumata 206,48 eurot) ning hageja teavitas sellest põhivõlgnikku. 16.12.2009 müüs hageja liisingueseme hinnaga 42 000 eurot (käibemaksuta). Müügihinnast arvati maha komisjonitasu ja nimekirja kandmise tasu. Liisingueseme 2 müügist laekus hagejale 45 768 eurot (käibemaksuga) (käibemaksuta müügihind 38 140 eurot). 28.10.2010 seisuga ei ole võlgnevust kustutatud. 21.02.2007 sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping tagamaks kivipurustusmasina liisingulepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise 31 955,82 eurot. 10.02.2009 saatis hageja põhivõlgnikule hoiatuse, et hageja loeb liisingulepingu 3 ühepoolselt ülesöelduks ja liisinguese 3 tuleb hagejale tagastada alates 23.02.2009, kui põhivõlgnik ei tasu oma võlgnevusi. 16.12.2009 müüs hageja liisingueseme 3 hinnaga 61 000 eurot (käibemaksuta). Müügihinnast arvati maha komisjonitasu ja nimekirja kandmise tasu. Liisingueseme 3 müügist laekus hagejale 1 039 622,69 krooni/ 66 444 eurot (käibemaksuga) (käibemaksuta müügihind 55 370 eurot). 28.10.2011 seisuga ei ole võlgnevust kustutatud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kuna võlgnevused jäid tasumata täiendava tähtaja jooksul, siis toimus liisingulepingute lõppemine alates 23.02.2009 ja ülesütlemine ei toimunud hageja 12.08.2009 teatisega. Põhivõlgnikule Toyota Corolla eest väljastatud arvete summad ületasid hagiavalduse lisaks 1 olevas maksegraafikus märgitud rendimakseid. Seega jätkas hageja pärast liisingulepingu 1 lõppemist liisinguvõtjale Toyota Corolla eest arvete esitamist nii rendimaksete kui ka intresside osas. Sama olukord nähtub ka teiste liisingulepingute objektideks olnud eritehnika osas. Kostja intressinõue ja leppetrahvide osas on alusetud. Hageja vaidles vastu lepingu lõpetamise teatise tasunõudele 7,67 eurot, sõiduauto poleerimise ja remondikuludele, roomikekskavaatori kindlustamise kuludele ja viivisele. Hageja leidis, et kostja ei tohtinud tagastus- ja transporditeenuse, sõiduki pesu,
2(7)
müügiplatsil hoidmise, parkimise, kütuse, jahutusvedeliku kuludele arvestada lisaks käibemaksu, kuna hageja on temale laekunud arvetel kajastatud käibemaksusummalt arvestanud maha enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummaga ning maksusumma osas ei saanud hagejal kahju tekkida. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt roomikekskavaatori tagastus- ja puksiirteenusega seotud kulude hüvitamist summas 584,41 eurot tuginedes hagiavalduse lisana 25 esitatud arvele, millest aga ei nähtu, et tegemist oleks liisingueseme 2 tagastamisega ja/või pukseerimisega. Lisaks nõuab hageja ka kivipurustusmasina tagastusteenuse kulude hüvitamist summas 341,29 eurot. Tagastusteenuse maksumus ülaltoodud summas on ilmselt ülepaisutatud, kuna kivipurustusmasin asus vaid 2 km kaugusel BRC Autokeskuse platsist. Kostja tagastas hagejale kivipurustusmasina 09.09.2009 ja roomikekskavaatori 15.09.2009. Hageja võõrandas mõlemad objektid 16.12.2009 e-oksjonil hindadega, mis olid oluliselt väiksemad kui liisingulepingute järgsed jääkmaksumused (roomikekskavaatori hinnaga 42 000 eurot ja kivipurustusmasina 61 000 eurot). Nii roomikekskavaator kui ka kivipurustusmasin võõrandati turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. 05.05.2014 esitas kostja kohtule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt kostja tasaarvestas oma nõude summas 184 602,42 eurot hageja nõudega. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt (VÕS § 367 lg 3 ja 4 alusel), mõistes kostjalt välja liisingulepingust nr L08104424 tulenevate nõuete täitmiseks 3059,58 eurot; liisingulepingust nr L07101994 tulenevate nõuete täitmiseks 31 955,82 eurot ning liisingulepingust nr L07101996 tulenevate nõuete täitmiseks 31 955,82 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude liisingulepingust nr L08104424 tulenevate nõuete täitmiseks 449 euro ulatuses ning kostja 02.05.2014 avalduse tasaarvestuse tegemiseks. Puudub vaidlus, et hageja ja põhivõlgnik sõlmisid hagiavalduses märgitud liisingu- ja käenduslepingud ning et liisinguvõtja rikkus liisingulepingutest tulenevaid maksekohustusi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja väljastanud liisinguvõtjale 10.02.2009 teatise liisingulepingute lõpetamise kohta. Kuivõrd liisinguvõtja on peale liisingulepingu lõpetamise teate (10.02.2009) väljastamist tasunud liisinglepingute 1 ja 2 võlgnevuse katteks arveid, tuleb asuda seisukohale, et liisingulepingute 1 ja 2 erakorraline ülesütlemine toimus 12.08.2009. Kuivõrd liisinguvõtja ei tasunud liisingulepingu 3 täitmiseks peale 10.02.2009 liisingulepingu ülesütlemisteate saamist ühtegi liisingumakset, siis tuleb liisingulepingu 3 ülesütlemisajaks lugeda 23.02.2009. Poolte vahel on vaidlus roomikekskavaatori ja kivipurustusmasina turuväärtuse üle. Kohus määras asjas turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi ja tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks Soome Vabariigi eksperdile MK-le. Ekspert MK esitas kohtule ekspertarvamuse 06.03.2014. 28.10.2014 kohtumäärusega jättis kohus nimetatud ekspertarvamuse TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna tegemist oli ilmselt ebausaldusväärse tõendiga. Asjas ei ole õnnestunud vaatamata korduvatele püüdlustele teostada vara turuväärtuse hindamiseks ekspertiisi. Seetõttu on põhjendatud arvestada tsiviilasja lahendamisel hageja poolt tõendina esitatud 09.04.2014 ValueExpert OÜ hindamisaktiga. Hindamisakti kohaselt oli roomikekskavaatori turuväärtuseks 44 099,04 eurot km-ta. Kuna kostja ei ole oma vastuväiteid roomikekskavaatori turuväärtusele TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, siis tuleb roomikekskavaatori turuväärtuseks lugeda 44 099.04 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-08 asunud seisukohale, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb hüvitamiskohustuse määramisel juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle
3(7)
asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on mõistlik ja lubatav kui liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks täitnud ning ajavahemik, mille jooksul liisinguese võõrandati oli põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja realiseerinud roomikekskavaatori müüki andmise ajahetkest, s.o 15.09.2009, kuni 16.12.2009 ca 3 kuu jooksul, seega võib liisingueseme võõrandamise aega pidada põhjendatuks ja mõistlikuks. Juhul, kui turuväärtuseks oli 44 099,04 eurot (käibemaksuta) ja müügihinnaks oli 42 000 eurot (käibemaksuta) on hinnavahe 4,7%. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja liisingueseme võõrandamisel kasutanud müügiportaale (auto24.ee) ja erinevate spetsialistide abi, seega on hageja oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks täitnud ning ajavahemik, mille jooksul liisinguese võõrandati oli põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks väljavõtted www.exteceastern.com internetiportaalist, millest nähtuvalt müüdi 13.02.2012 vanemat, sh restaureeritud kivipurustusmasinat hinnaga 174 186 eurot. Kostja poolt tõendina esitatud www.exteceastern.com väljavõttelt nähtuv vara ei ole kohtu hinnangul võrreldav vaidlusaluse kivipurustusmasinaga, tegemist on erineva mudeliga, remonditud ja heas töökorras olnud varaga, samas käesolevas kaasuses on tegemist remonti vajava masinaga. Ka kivipurustusmasina turuväärtuse kindlakstegemisel on põhjendatud arvestada hageja poolt tõendina esitatud 09.04.2014 ValueExpert OÜ hindamisakti. Hindamisakt on koostatud professionaalsete erialaspetsialistide poolt, nii roomikekskavaatori kui ka kivipurustusmasina turuväärtus on aktis kindlaks tehtud vara tagastamise aja seisuga september 2009. Puudub mõistlik alus kahelda hindamisakti õigsuses. Hindamisakti kohaselt oli kivipurustusmasina turuväärtuseks 67 107,23 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja realiseerinud roomikekskavaatori müüki andmise ajahetkest, s.o 18.09.2009 kuni 16.12.2009 ca 3 kuu jooksul, seega võib liisingueseme võõrandamise aega pidada põhjendatuks ja mõistlikuks. Juhul, kui turuväärtuseks oli 67 107,23 eurot (km-ta) ja müügihinnaks oli 61 000 eurot (km-ta) on hinnavahe 9,1%. Juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-33-08 tuleb asuda seisukohale, et hageja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks täitnud ning ajavahemik, mille jooksul liisinguese võõrandati oli põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Vara tagastamisteenus, realiseerimisel hoiutasu, diiselkütus, jahutuskontsentraat, transpordikulu ja pesu on VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikud ja põhjendatud kulud. Asjaolu, et kivipurustusmasin asus vaid 2 km kaugusel BRC Autokeskuse platsist, ei muuda tagastusteenuse hinda ülepaisutatuks, kuna tegemist oli 15 tonni kaaluva rasketehnikaga, mille transportimine ei ole võrreldav tavapärase sõiduauto teisaldamisega. Hageja on asja materjalidest nähtuvalt tasunud vara realiseerimisega seonduvatelt kuludelt käibemaksu, seega on hageja õigustatud esitama VÕS § 367 lg 4 kohase kulude hüvitamise nõude käibemaksuga. Maakohus tuvastas, et kostjal tuleb tasuda kindlustuspoliisi nr 40377629 alusel hagejale üksnes kuni 12.08.2009 kindlustusmaksena võlgnetav summa 206,48 eurot. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 44 järgi on tühised tüüptingimused, millega liisinguandjal on õigus nõuda liisinguvõtjalt leppetrahvi ja lepingu lõpetamise teatise tasu liisinguandja hinnakirja järgi, mistõttu tuleb hageja leppetrahvi nõuded ja lepingu lõpetamise teatise tasunõue jätta rahuldamata.
4(7)
Kuivõrd antud juhul on VÕS § 142 lg 3 kohaselt käendaja vastutust põhivõlgniku kohustuste täitmisel piiratud, siis tuleb hageja hagiavaldus rahuldada järgmiselt: liisingulepingust nr L08104424 tulenevate nõuete täitmiseks 3059,58 euro ulatuses; liisingulepingust nr L07101994 tulenevate nõuete täitmiseks mitte rohkem kui 31 955,82 euro ulatuses ning liisingulepingust nr L07101996 tulenevate nõuete täitmiseks mitte rohkem, kui 31 955,82 euro ulatuses. VÕS § 197 lg 1 kohast tasaarvestusolukorda ei esine, mistõttu tuleb kostja 02.05.2014 avaldus jätta rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt välja liisingulepingust nr L07101994 tulenevate nõuete täitmiseks 31 955,82 eurot ja liisingulepingust nr L07101996 tulenevate nõuete täitmiseks 31 955,82 eurot ning jättis rahuldamata kostja 02.05.2014 avalduse tasaarvestuse tegemiseks. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja nõue liisingulepingutest nr L07101994 ja nr L07101996 tulenevate nõuete täitmiseks ning rahuldada kostja 02.05.2014 avaldus tasaarvestuse tegemiseks või alternatiivselt maakohtu otsus osaliselt tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtukulud jätta hageja kanda. Maakohus on vääralt hinnanud esitatud tõendeid ning oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. 28.10.2014 määrusega jättis maakohus tsiviilasja lahendamisel arvestamata ekspert MK 06.03.2014 ekspertarvamusega, kuna kohtu arvates oli tegemist ilmselt ebausaldusväärse tõendiga. Kostja esitas 24.11.2014 taotluse kordusekspertiisi määramiseks ning eksperdi taandamiseks ja võimalike ekspertide esitamisega seoses täiendava tähtaja määramiseks. Kohus jättis 08.12.2014 määrusega kostja 24.11.2014 taotluse kordusekspertiisi määramiseks rahuldamata ja eksperdi taandamise ning võimalike ekspertide esitamisega seoses täiendava tähtaja määramiseks läbi vaatamata. Väär on nimetatud määruses avaldatud kohtu seisukoht, et kostja püüdis ekspertiisi taotledes kuritarvitada oma õigusi, venitada menetlust või kohut eksitusse viia. Kostja püüdlused leida sobivat isikut ekspertiisi teostamiseks Eestis ei andnud tulemusi ning kostja asus otsima asjatundjat lähiriikidest. Kostja leidis info MK kohta Soome Kaubaekspertide Ühingu www-leheküljel http://www.tavarantarkastus.com. Leheküljel oli info, et MK kuulub Soome Kaubaekspertide Ühingusse ja tema kaubaeksperdi taset ja erapooletust aktsepteerib Soome Kaubanduskoda. Kostja oli selle info põhjal veendunud et MK-l on liisinguesemete turuväärtuse ekspertiisi teostamiseks vajalikud teadmised ja kogemused ja tema võib erapooletult teha ekspertiisi. Peale MK eksperdiks määramist tõlkis kostja kiiresti ja tähtaegselt kõik vajalikud menetlusdokumendid, mida kohus nõudis. Kohus oleks pidanud asja õigeks lahendamiseks määrama kordusekspertiisi ja andma pooltele tähtaja võimalike ekspertide esitamiseks juhul, kui ekspert taandatakse. TsMS § 304 lg 1 kohaselt, eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Väär on maakohtu seisukoht, et MK poolt 06.03.2014 esitatud puudustega ekspertarvamus on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus ei põhjendanud, milliste tõendite alusel on tehtud järeldus ekspertarvamuse ebausaldusväärsuse kohta. Ekspertarvamuse puudulikkus ei anna alust hinnata ekspertarvamust ebausaldusväärseks. Kui kohus jättis tsiviilasja lahendamisel arvestamata ekspert MK 06.03.2014 ekspertarvamusega ja sellest tulenevalt kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks liisinguesemete turuväärtuse kohta piisavalt tõendeid, siis oleks kohus pidanud juhtima sellele asjaolule kostja tähelepanu (Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13 p 14). Seega rikkus kohus oluliselt protsessiõiguse norme.
5(7)
Maakohus arvestas vääralt tsiviilasja lahendamisel hageja poolt tõendina esitatud 09.04.2014 ValueExpert OÜ hindamisakti. 08.12.2014 määruses märkis kohus, et Eesti riiklikud eksperdid keeldusid ekspertiisi teostamisest, kuivõrd tegemist on väga spetsiifilise tehnika hindamisega (Eesti Vabariigis puudub vastav võrdlusmaterjal). Sellest saab järeldada, et riiklikud eksperdid tulid järeldusele, et pole võimalik teostada kivipurustusmasina ja ekskavaatori turuväärtuse ekspertiisi lähtudes Eestis olevatest andmetest, kuna Eestis puudub vastav võrdlusmaterjal. Kuna ValueExpert OÜ hindamisakti koostamise aluseks on ainult Eesti andmed, siis ja ei saa hinnata hindamisakti usaldusväärseks. Samuti leidis kostja 02.12.2014 seisukohas, et esitatud hindamisakt on ebaselge ja palus jätta hindamisaktiga arvestamata, kuna ei ole toodud välja metoodika, mille alusel on arvutatud liisinguesemete hinnad ning väär on hindaja seisukoht, et liisinguesemete turuväärtuse arvestusel saab kasutada ligikaudset raamatupidamislikku amortisatsiooni. Isegi kui lähtuda hindaja poolt kasutatud amortisatsioonist, jäävad liisinguesemete hinnad suuremaks, kui hindamisaktis välja toodud. Hindaja ei arvestanud asjaoluga, et roomikekskavaatori JCB kabiin on tõstetav kuni 3 m, mis muudab roomikekskavaatori hinna 50 000 eurot kallimaks. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus andis kostjale võimaluse oma vastuväidete tõendamiseks, määrates kohtuekspertiisi liisinguesemete turuväärtuse kindlakstegemiseks kostja poolt väljapakutud eksperdiga. Kuna ekspert MK esitas TsMS § 301 lg 1 sätestatud nõuetele mittevastava ekspertarvamuse, siis jättis maakohus 28.10.2014 määrusega ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult arvestamata MK ekspertarvamuse kui ilmselt ebausaldusväärse. Lisaks sellele andis maakohus pooltele 11.11.2014 määrusega täiendava tähtaja tõendite esitamiseks. Kostja esitas 24.11.2014 taotluse kordusekspertiisi määramiseks, seejuures kedagi eksperdiks omalt poolt välja pakkumata. Maakohus jättis 08.12.2014 määrusega taotluse kordusekspertiisi määramiseks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult rahuldamata. Olukorras, kus kohtu poolt oli juba varem määratud ekspertiis liisinguesemete väärtuse hindamiseks kostja poolt pakutud eksperdiga, kelle arvamus ei osutunud nõuetele vastavaks, oleks kostja pidanud omalt poolt tegema kõik selleks, et välja pakkuda mõnda teist asjakohast eksperti, kuna Eestis tegutsevad riiklikud eksperdid keeldusid nõutavat ekspertiisi tegemast võrdlusmaterjali puudumise tõttu. Kostja teist eksperti välja ei pakkunud ja muid täiendavaid usaldusväärseid tõendeid ei esitanud. Ka ringkonnakohtu menetluses ei ole kostja taotlenud ekspertiisi määramist. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kohus oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu täiendavate tõendite esitamiseks. Mis puudutab kohtu 08.12.2014 määruses toodud maakohtu seisukohta kostja poolt menetlusõiguse kuritarvitamisest, ei ole maakohus kostjale ette heitnud ekspert MK kui potentsiaalse eksperdi soovitamist. Kostja ei saanud ette teada, et ekspert ei pea vajalikuks oma arvamust põhjendada, kuna tema senise tegevuse käigus tema elukohariigis seda ei ole nõutud ja arvestatakse ekspertarvamusi, milles ei sisaldu põhjendusi. Maakohtu etteheide on suunatud sellele, et kostja ei nimetanud taotluses sobivat eksperti olukorras, kus menetlus oli kestnud kolm aastat, Eestist ei olnud suudetud eksperte leida ja kohus on pooltele teatanud eelmenetluse lõpetamisest ning kohtuotsuse kuulutamise aja.
7.Maakohus arvestas õigesti hageja esitatud ValueExpert OÜ 09.04.2014 hindamisakti, kuigi hindamisakti koostamise aluseks olid ainult Eesti vastavate tehingute andmed. Asjaolu, et
6(7)
hindamisaktis on lähtutud ainult Eesti andmetest, ei ole iseenesest hindamisakti usaldusväärsust mõjutav asjaolu. Arvestada tuleb käesoleval juhul ka asjaoluga, et liisinguesemed esitati müügiks kolme kuu jooksul korduvalt interneti müügiportaalide kaudu ja mõlema liisingueseme müümisel erines müügihind lõpuks vähem kui 10% hindamisaktis märgitud hinnast. Kostja poolt tõendina esitatud internetiaadressi www.exteceastern.com väljavõttel nähtuv vara erines maakohtu hinnangul oluliselt vaidlusalusest kivipurustusmasinast nii mudeli kui seisukorra erinevuse poolest ja seetõttu jättis maakohus selle põhjendatult arvestamata.
8.Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
9.Apellant sai ringkonnakohtu menetluses menetlusabi riigilõivu 1100 euro tasumiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb nimetatud summa apellandilt välja mõista riigituludesse (TsMS § 190 lg 4 alusel).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Otsus parandatud 02.12.2015 määrusega
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsuse põhjendavas osas viga ja lugeda lause „Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.“ asemel õigeks „Eeltoodud põhjendustel tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.“
2.Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.