Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

igasugune vara puudub. Eeltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et Maarja Aljas'e suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutine ning võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on Maarja Aljas'e maksejõuetuse peamiseks põhjuseks tervisliku seisundi halvenemine, millest tulenevalt vähenes töötasu ning ta ei suutnud tasuda jooksvaid kohustusi ja tagastada varasemalt võetud laene. Esialgsetel andmetel on pankrotiseaduse mõttes tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel alustel. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära võlgniku, ajutise halduri ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul puudub igasugune teadaolev vara. Vara hulka ei loetud 19.10.2015. a võlgniku kontol Swedbank AS-is olnud raha summas * € ja SEB Pank AS-is 14.10.2015. a seisuga raha summas * €, kuna kohtumäärusega ei ole võlgnikul keelatud oma vara käsutamine ning käesoleval hetkel ei ole konto seis teada. Võlgnik on lapsega kodune ning tal puudub sissetulek, millele on lubatud sissenõuet pöörata. Võlgnik on liitunud ka kogumispensioniga, kuid Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 9 kohaselt on pankrotimenetluses pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 13 585,04 eurot. Võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Maarja Aljas'e pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 Andrus Õnnik'u. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Maarja Aljas on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Maarja Aljas't trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike

ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega * eurot tunnis, millest tulenevalt oleks ajutise halduri tasu * eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega palub ajutine haldur kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks * eurot ning hüvitada see PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditest. Summale lisandub käibemaks * eurot, kokku * eurot. Tasu palub haldur kanda OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks, s.o büroo, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja selle hüvitamise nõue riigi vahenditest tuleb rahuldada. Samuti rahuldab kohus ajutise halduri taotluse tasu kandmiseks büroole PankrS § 23 lg 6 alusel. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud ja ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab PankrS § 171 lg 11, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega on põhjendatud PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.