4.Mõista XXX’lt XXXkasuks välja menetluskulud 354,20 eurot.
5.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXX’l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (354,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-15-3104 avalikult teatavakstegemisest (30.10.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(hageja) esitas 27.02.2015 maakohtule hagi XXX(kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.11.2013 tähtajaline üürileping hagejale kuuluva korteri Tallinnas XXXüürimiseks. Kostja soovis lepingu ennetähtaegselt lõpetada. Kostja vabastas korteri 29.08.2014. Hageja avastas 31.08.2014 korteri ülevaatamisel, et nii korter kui selles olev vara on saanud kahjustada (diivan kraabitud, esikukapi liuguksed deformeerunud, elutoa ja koridori seintel värvikahjustused). Kostja on tekitanud hagejale kahju 1 518,03 eurot. Lisaks sellele nõuab hageja kostjalt 300 eurot sissenõudmiskuludena. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagile ei ole lisatud tõendeid, millest nähtuks vaidlusaluste asjade ja korteri seisund enne korteri kostja kasutusse andmist ega ka pärast kostja poolt korteri tagastamist hagejale. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad kahjustused tema korterile ja mööblile on tekitatud just kostja poolt. Samuti võib eeldada, et vaidlusaluseid kahjustusi saaks ka parandada või remontida ilma uusi asju ostmata. Garderoobiuksi ei ole kostja selliselt kasutanud, et oleks põhjendatud uute ostmine 240 euro eest. Kostja ei ole hageja diivanit selliselt kasutanud, et põhjendatud oleks uue diivani ostmine. XXX OÜ on hagejale teinud hinnapakkumise nahkdiivani ISKU tootmiseks hinnaga 704,93 eurot. Arusaamatuks jääb, kuidas saab XXX OÜ toota ja müüa ISKU diivanit. Krediidiinfo ASi andmebaasi väljatrükist nähtub, et kõnealuse ettevõtte tegevusala on hoopis muude rõivaste ja rõivalisandite tootmine. Kostja ei ole hageja korterit selliselt kasutanud, et põhjendatud oleks seinte krohvimine ja värvimine 213 euro eest. Äriregistri andmebaasist ei nähtu FIE XXX registreeringut, kes on teinud hagejale krohvimis- ja värvimistööde teostamiseks hinnapakkumise summas 213 eurot. Põhjendamatu on 300 euro suuruse kahjuhüvitamise nõue kohtuvälise õigusabikuluna. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.Poolte vahel on 01.11.2013 sõlmitud üürileping, millega hageja üüris kostjale Tallinnas XXXasuva korteri tähtajaga kuni 01.11.2014 (tl 4-9). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks
2-15-3104 asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Puudub vaidlus, et 29.08.2014 kolis kostja korterist välja. Hageja heidab kostjale ette korteris olnud sisustuse ning korteri seinte kahjustamist: nahast nurgadiivan on kriimustatud; esiku seinakapi liuguksed on deformeerunud; elutoa- ja koridori seintel on värvikahjustused. 17.10.2014 saatis hageja poolt volitatud isik kostjale pretensiooni, milles teavitas eeltoodud puudustest (tl 11-13). VÕS § 336 lg 1 kohaselt üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Käesoleval juhul on hageja nõuetekohaselt teavitanud kostjat asja puudustest. VÕS § 276 lg 2 kohaselt üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Pooled on üürilepingu p-s 5.2.1 kokku leppinud, et üürnik kohustub kasutama eluruumi heaperemehelikult ning vastavalt lepingule ja vara otstarbele, p 5.2.4 kohaselt hoidma eluruume korras nii, et nende väärtus ei väheneks ning väärtuse vähenemisel üürnikust tingitud asjaoludel kandma kõik kahju ning kulutused, mis on seotud ehitus- ning remonttöödega väärtuse taastamiseks. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
5.Pooled on üüritud asja üürnikule üleandmisel koostanud asja üleandmisakti (tl 96). Aktis on toodud loetelu esemetest, mis jäävad üleandmise hetkel korterisse. Eluruumi seisukorra kirjelduse kohaselt on märgitud, et viimistluslikud defektid puuduvad. Esemed pidi üürnik üle andma lepingu sõlmimisel olnud seisukorras. Kohtu hinnangul tõendab üleandmiseakt hageja väidet, et korteri siseviimistlusel ja mööblil polnud kahjustusi. Vastasel juhul oleksid need aktis olnud fikseeritud. Seega peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et esemed ja korter on saanud kahjustada asjaoludel, mis ei tulenenud temast või et tegemist on asja hariliku kulumisega, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
6.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 132 lg 1 1. lause kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 1. lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja ei ole kulutusi kandnud ning nõuab seega vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja valduses on saanud kahjustada elutoa XXX nahkdiivan ja liuguksed. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et nahkdiivani parandamine maksab 704,93 eurot (tl 41) ja liuguksed maksavad 240 eurot (tl 43). Samas ei nõustu kohus kulutustega, mis on seotud seinte värvimisega. Kohtu hinnangul kaasnevad seinte värvidefektid asja lepingujärgse kasutamisega. Küll aga ei kaasne asja lepingujärgsel kasutamisel vajadus seinu
2-15-3104 krohvida. Seega loeb kohus põhjendatuks seinte krohvimise kulu (213-58-38-31,50) 85,50 eurot. Kohtu hinnangul on tõendid, millega hageja tõendab kahju suurust, usaldusväärsed. Hageja nõuab vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele aknapesu eest hüvitist 35 eurot. Kostja ei ole nimetatud kulutusele vastu vaielnud.
7.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude 300 eurot kostja vastu, mis tuleneb kohtueelses vaidluses õigusabi kasutamisest (tl 32). Nimetatud kulutuse on hageja kandnud (tl 33). VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on hageja nõudel õiguslik alus ning kostja sellekohane väide on asjakohatu. Kostja ei ole kulutuse suurusele vastuväiteid esitanud. Toimikust nähtuvalt on hageja kasutanud OÜ XXX teenuseid nõude esitamiseks. Kuna nimetatud summa sisaldab ka hagiavalduse koostamist, mida tuleb käsitleda menetluskuluna, siis kuulub hageja nõue rahuldamisele (30060) 240 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele (704,93+240+85,50+35+240) 1305,43 euro ulatuses. Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 86% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot, lepingulise esindaja kulu 150 eurot ja tõlkekulu 36,86 eurot (tl 35, 100-101).
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Asja läbivaatamise kuluks on tõlgikulud (TsMS § 143 p 1). Kohus leiab, et dokumentide tõlkimise kulu 36,86 eurot on põhjendatud menetluskulu (tl 73).
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega,
2-15-3104 et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
11.Kohtu hinnangul on hageja poolt menetluskulude nimekirjas toodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud ega menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks täielikult. Menetluskulude jaotuse kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskuluna 354,20 eurot (86% 411,86-st). Hageja ei ole taotlenud käibemaksu hüvitamist ega kinnitanud TsMS § 174 lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.