Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Uusen-Nacke
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
29. oktoober 2015, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-15-13315
Hagi ese
ERGO Insurance SE hagi Indrek Sau vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
8752 eurot 39 senti Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, aadress Tammsaare tee 118C, 12918 Tallinn), esindaja Kairi Koppel (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Indrek Sau (isikukood 38803172727, aadress XXXX) Kohtuistungi aeg
15. oktoober 2015
Protokollija
Kaire Kuznetsov
Jätta menetluskulud ERGO Insurance SE kanda.
Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
• 18 novembril 2014 jooksis T.K. juhitud sõidukile teele ette koer, mille tagajärjel sai sõiduk esiosale kahjustusi (tlk. 7 jj); • hageja esitas kostjale 10. märtsil 2015 nõude (tlk. 11); • kostja on allkirjastanud 18. novembril 2014 dokumendi, mille kohaselt: „koera omanik Indrek Sau (ik...) oli õnnetusjuhtumi juures“. Samas dokumendis oli kostja nõus katma kaskokindlustuse omavastutuse kulu 200 eurot (tlk. 5). TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagejal tuleb praeguses menetluses tõendada kostja kohustust enda ees. Tõendiks võib TsMS § 229 lg 2 järgi olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdi arvamus.
3/4
õnnetusele eelneval ajal suur koer, kes läks tema maja juurest kostjaga kaasa enne õnnetuse juhtumist. Tunnistaja A.K. väitel käis kostja pärast õnnetust külas uurimas, kellele võib koer kuuluda. Tunnistaja J.H. antud ütluste järgi palus kostja temalt abi koera matmisel, suur võõras koer oli hukkunud autoga kokkupõrkel (tlk. 45). Tunnistaja väitel oli kostja tervis halb. Tunnistaja kinnitas, et talle on kostja koerad teada ja hukkunud koer ei olnud kostja koer (tlk. 45).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.