Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (12)

2-14-30429 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt Elise Aed OÜ (edaspidi hageja) sai 2. veebruaril 2013 oma veebilehel (www.eliseaed.ee) avaldatud juriidilise isiku e-postile [email protected] e-kirja epostiaadressilt [email protected], mis on internetis OÜ Land & Investment (edaspidi kostja) veebilehel (www.landinvestment.ee) avaldatud e-postiaadress , teatega, et kostja osaleb Sürgavere mõisapargi hankes ning taotles hagejalt hinnapakkumust hankedokumendis märgitud istikutele ja nende paigaldusele. Hageja täiendava selgitustaotluse peale edastas kostja 03.02.2013 e-kirja, mille lisana edastas Sürgavere pargi heakorrastustööde hankedokumendid. Hageja täiendavale selgitustaotlusele edastas kostja täiendava selgituse pakkumuse esitamiseks koos manusega pargi teede kohta. Eelmärgitud tahteavaldused poolte vahel olid tehtud eesmärgil, et kui kostja võidab Sürgavere pargi heakorrastustööde hanke, teeb hankedokumendis märgitud haljastustööd alltöövõtu korras hageja. Lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel esitas hageja kostjale Sürgavere pargi heakorrastustööde haljastustöödele ja taimmaterjalile hinnapakkumuse (pakkumus sisaldas istikuid, istutamist, taimede transporti, taimede toestusmaterjali, istutusmulda, kooremultši ning mulla ning multši paigaldamise ja murukatete rajamise hinda), pakkumuse summa oli 21 501,71 eurot VÕS § 16 mõistes oli tegemist hageja pakkumusega lepingu sõlmimiseks ehk Sürgavere pargi heakorrastustööde hankedokumendis märgitud haljastustööde tegemiseks. Suure-Jaani vald Suure-Jaani Vallavalitsuse esinduses sõlmis hankemenetluse tulemusel kostjaga 22. märtsil 2013 lepingu. Lepinguga kohustuseks võetud tööd olid vastavalt hankelepingule sätestatud hankelepingu aluseks olevas hankedokumendis ja hankedokumendiga seotud OÜ Artes Terrae projektis 30KP08 „Sürgavere mõisapargi heakorrastuse põhiprojekt“. Kostja teavitas hagejat hankelepingu sõlmimisest telefoni teel, kinnitades, et hageja pakkumus hankelepingus märgitud haljastustöödele on aktsepteeritud. Pooled asusid tahteavalduste alusel kokkulepitut täitma. Asjaolu, et kostja oli Sürgavere pargi heakorrastustöödes peatöövõtja ning hankija oli alltöövõtja ning hankija täitis oma ülesandeid lähtuvalt hankelepingus sätestatust, kinnitas ka Suure-Jaani Vallavalitsus. Pooled olid kokku leppinud, et sarnaselt hankelepingule, tasub kostja hagejale osade kaupa ning vastavalt tehtud töödele. Sürgavere mõisapargi heakorrastustöid rahastati osaliselt Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) eraldatud rahaga. KIK eraldas raha Suure-Jaani vallale, hankelepingust tulenevalt nõuetekohaselt tehtud töö eest tasus Suure-Jaani vald kostjale ning tehtud töödest haljastustööde eest tasus kostja hagejale. Tööd olid planeeritud kolmes etapis, realiseerusid kaks etappi. Tööde täitmise lõpptähtpäev vastavalt hankelepingule oli 30. november 2013. Esimeses etapis tehtud tööde eest esitas hageja 5. juunil 2013 kostjale e-postiga aadressile [email protected] esimese akti ja arve. Arve oli esitatud summas 4610,16 eurot ja sisaldas hinnapakkumuses märgitud puude ja nende istutamise kulu. Kostja tasus arve 2. juulil 2013. Kostja on esimese arve tasumisega oma maksekohustust aktsepteerinud. Kuigi pooled ei vormistanud kirjalikku lepingudokumenti, väidab hageja , et poolte vahel on suuline töövõtuleping ehk võlasuhe, mille alusel on hagejal õigus lepingust tuleneva ning nõuetekohaselt tehtud töö eest nõuda kostjalt raha. Tahteavaldused ja nõustumused tehingu tegemiseks (alltöövõtulepingu sõlmimine), samuti tahteavaldusest tulenevad teod (alltöövõtulepinguga kokku lepitud tegevused) tegid poolte nimel füüsilised isikud, kes ei olnud hageja ega kostja seaduslikud esindajad. Tahteavalduse alltöövõtu tellimiseks esitas ja alltöövõtuks esitatud hinnaga nõustumuse andis kostja ehk alltöövõtu tellija nimel A.T., kes ei olnud ega ole kostja

2 (12)

2-14-30429 juhatuse liige ; hinnapakkumuse alltöövõtulepingu sõlmimiseks tegi ning alltöövõtust tulenevaid kohustusi täitis ehk tegusid tegi hageja nimel R.M.i, kes ei olnud tehingu tegemise ajal hageja juhatuse liige. R.M.i on hageja juhatuse liige alates 23. oktoobrist 2014.a. Vaatamata sellele, et tahteavaldusi ning tahteavaldustest tulenenud tegusid tegid kostja ja hageja nimel füüsilised isikud, kellel ei olnud hageja ja kostja esindamiseks ÄS § 180 lõike 1 alusel seadusjärgset esindusõigust, väidab hageja, et Sürgavere pargi haljastustööde tegemiseks sõlmitud töövõtuleping on tehing hageja ja kostja vahel ning see on kehtiv, sest lepingu sõlmisid poolte volitatud esindajad, kes tegutsesid töövõtulepingu sõlmimisel poolte nimel ja tehinguga antud volituse piires. R.M.il oli hageja nimel Sürgavere pargi haljastustööde töövõtulepingu sõlmimiseks ja töövõtulepingust tulenevate õiguste ning kohustuste täitmiseks hageja seadusliku esindaja suuline volitus. Hageja väidab, et A.T. tegutses Sürgavere pargi haljastustööde lepingu sõlmimisel ja täitmisel viisil ning hagejal olid teada asjaolud, mis panid hageja mõistlikult uskuma, et isik tegutseb kostja esindajana ning tal on kostja esindamiseks ning kostja nimel tehingute tegemiseks kehtiv volitus. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping oli alltöövõtt, mis oli sõlmitud Suure-Jaani valla ja kostja vahel sõlmitud peatöövõtulepingus sätestatud haljastustööde täitmiseks. A.T. tegutses peatöövõtulepingust tulenevate ülesannete täitmisel viisil, mis andis hagejale aluse uskuda, et ta on peatöövõtulepingus kostja volitatud esindaja – korraldas peatöövõtust tulenevaid tegevusi, osales ehituskoosolekutel kostja esindajana, kirjutas kostja esindajana alla peatöövõtust tulenevatele dokumentidele. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping oli alltöövõtt peatöövõtulepingus sätestatud tulemuse saavutamiseks, uskus hageja, et A.T.l oli ja on ka alltöövõtuks kui tehinguks kostja kehtiv volitus. Et esindaja kaudu tehtud tehing kehtib ning esindaja tahteavaldused ja tegevus olid seotud kostjaga, tõendab asjaolu, et kostja tasus töövõtulepingust tuleneva arve. Kuna kostja aktsepteeris 2013. aasta juulikuus töövõtust tulenevat hageja nõuet ega eitanud arve alusel raha tasumise kohustust, oli ja on hagejal alus eeldada, et kostja seaduslik esindaja teab või peab teadma, et A.T. tegutseb Sürgavere pargi haljastustööde töövõtus kostja esindajana ning on võtnud kostjale lepinguga kohustusi, ning talus sellist tegevust. Seega on kostja juhatuse liige aktsepteerinud hageja ja kostja võlasuhet. A.T. e-kirjad on edastatud kostja internetis avaldatud veebilehel märgitud e-postilt [email protected]. Juriidilise isiku veebileht on olemuselt ja tavapäraselt mõeldud isiku majandus- või kutsetegevuse toiminguteks ning eeldatav, et veebilehel avaldatud kontaktandmed on seotud eelkõige vastava isiku või teda esindatavate isikutega. Õiguskirjanduses1 on märgitud, et mõistlik uskumine esindusõiguse olemasolu suhtes võib tekkida, kui esindajale on kättesaadavad esindatava asjaajamiseks vajalikud ametlikud blanketid ja muud sarnased vahendid. Hageja hinnangul kuulub „muude sarnaste vahendite“ hulka ka õigus kasutada isiku nimel saatjana isiku majandustegevuseks loodud ja avalikkusele avaldatud epostiaadressi. A.T. kõned hageja esindajale olid tehtud telefoninumbrilt + 372 5802 6461, mis on kostja veebilehel märgitud kostja kontaktandmetena. Hageja teadis poolte esindajate vahelise suhtluse alusel, et kostja seaduslik esindaja ehk juhatuse liige K.T. on kostjat töövõtutehingu sõlmimisel esindava isiku A.T. abikaasa. Kostja on olnud hagejaga lepingulises suhtes Järva maakonnas Türi vallas Kabala külas Kabala mõisapargi heakorrastustööde tegemisel, kus hageja tellis kostjalt töövõtu. Ka seal esindas kostjat A.T.. Eelmärgitu alusel oli hagejal alus mõistlikult uskuda, et kostja esindajana tegutseval isikul, s.o A.T.l oli ja on kostja nimel töövõtulepingu sõlmimiseks ning tehingust tulenevate ülesannete täitmiseks kehtiv volitus. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva vaidluse tekkimisel, so 2014. aasta suvel, taotles hageja AvTS alusel teabenõude korras Suure-Jaani Vallavalitsuselt Suure-Jaani valla ja kostja vahel sõlmitud peatöövõtulepingu ning selle täitmisega seotud dokumentide väljastamist. Peatöövõtulepingu lisana oli kostja notariaalselt tõestatud volikirja koopia, millega kostja oli A.T.le andnud volituse esindada teda kõikide juriidiliste ja füüsiliste isikute ees kõigis toimingutes, mis seonduvad kostja nimel ehitustööde (-projektide) töövõtulepingute (sh alltöövõtulepingute) ja muude ehitusalaste kokkulepete sõlmimisega. Kostja ja hageja on asunud ka tehingust tulenevat täitma. Hageja on täitnud lepingust tulenevad kohustused ehk teinud Sürgavere pargi haljastustööd ning esitanud tehinguga kokkulepitust tulenevalt arved. Kostja on need tasunud. Kuna pooled ei vormistanud

3 (12)

2-14-30429 tehinguga pooltele võetud õigusi ja kohustusi kirjalikult, tuleb pooltel oma õigusi ja kohustusi ehk lepingu sisu tõendada muul viisil. Hageja ja kostja lepingueelsed läbirääkimised peeti ning hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu eesmärk ja ese oli, et hageja täidab kostja ja Suure-Jaani valla vahel sõlmitud hankelepingust tulenevad haljastustööd (taimmaterjal, istutamistarvikud- ja materjal ning istutamine). Tööde sisu tuleneb hankelepingust ning sellega seotud lisadokumentidest – hankedokumendist ja OÜ Artes Terrae projektist 30KP08 „Sürgavere mõisapargi heakorrastuse põhiprojekt“ ning hageja pakkumusest. Kostja nõustus pakkumusega, lubas hageja tegudele ning ei ole pakkumuses märgitud hinda vaidlustanud, mistõttu tekkis kostjale juhul, kui kõik pakkumuses märgitu on peatöövõtulepingus sätestatust tulenevalt nõuetekohaselt tehtud, kohustus maksta hagejale pakkumuses märgitud summa ehk kokku 21 501,71 eurot ,hind käibemaksuga. Sürgavere pargi heakorrastustööde esimeses etapis (tööd tehtud 2013 mais) istutas hageja pakkumuses märgitud 40 puud. Puude istutamisega seotud kulu katmiseks esitas hageja kostjale 05.06.2013 arve 13/167 summas 4610,16 eurot,hind käibemaksuga. Kostja on arve tasunud. Sürgavere pargi heakorrastustööde teises etapis istutas hageja 369 istikut (elupuid „Tiny Tim“ 30 tk, hortensiaid 12 tk, enelaid 43 tk, sireleid 28 tk, forsüütiaid 25 tk, kukerpuid 7 tk, ebajasmiine 11 tk, kukeharju 150 tk ja hostasid 63 tk). Istutamiseks transporditi istutusalale nii taimed kui ka kasvumuld ja kooremultš. Kasvumuld paigaldati istutusalale ning kooremultš nii istutusalale kui ka kevadel istutatud puudele. Kevadel istutatud puud (märgitud esimesel arvel, arve nr 13/167) toestati tugikeppidega. Teises etapis tehtud istikute, materjali ja töö kulu kokku on 9052,36 eurot, hind käibemaksuga. Pakkumuses märgitust on hagejal istutamata 368 elupuud ja 440 jaapani enelat ning sellest lähtuvalt kasutamata istutamisega seotud materjal ja tegemata nimetatud taimmaterjali istutamise töö. Teatud erinevus on pakkumuses märgitud ja tegelikult istutatud taimede arvus (pakkumuses märgitud 27 kaselehelist enelat – istutati 26; pakkumuses märgitud 15 harilikku sirelit „Sensation“ - istutati 10 tk; pakkumuses märgitud 4 thunbergi kukerpuud ́Red Chief ́ - istutati 7 tk; pakkumuses märgitud 55 hostat – istutati 63 tk). Taimede arvu muutus tulenes Sürgavere pargi heakorrastustöö projektist. Taimede arvu muutmises oli tööde tellija ja kontrollijaga – Suure-Jaani Vallavalitsusega – kokku lepitud ning Suure-Jaani Vallavalitsus on hageja töö tunnistanud nõuetekohaseks. Taimmaterjali muutusest teavitas hageja ka kostjat, kostja ei ole pakkumuses märgitu ja tegelikult tehtud tööde erinevuse kohta esitanud ühtegi pretensiooni. Taimmaterjali koosseisu muutumisega ei muutunud pakkumuse hind. Kui taimmaterjal oleks istutatud vastavalt pakkumusele, oleks nende taimede, mille koosseis muutus (kaseleheline enelas, sirel „Sensation“, thunbergi kukerpuu „Red Chief“ ja hostad), hind kokku olnud 300,05 eurot; taimmaterjali istutuskoosseisu muutumisel tuli eelmärgitud taimmaterjali tegelik kulu 284,30 eurot. Taimi, mida istutati pakkumuses märgitust vähem, ei tulnud Sürgavere pargi heakorrastustööde projekti järgi istutada ka mujale. Hankelepingu ning kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu kohaselt tulnuks lepingu järgmises osas ehk kompassiväljaku rajamisel istutada 368 elupuud ja 440 jaapani enelat. Suure-Jaani Vallavalitsus väljastas hageja taotlusel talle kirjad , milles kinnitab, et hageja oli Sürgavere pargi heakorrastusööde tegemisel kostja alltöövõtja, täitis hankelepingust ja sellest lähtuvalt ka kostja ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid ülesandeid ning hageja tehtu Sürgavere pargis oli hankelepingu tellija hinnangul nõuetekohane. Hankelepingu tellija kinnitus on tõendiks, et VÕS §-st 643 tulenevalt lasi kostja hageja tehtud töö üle vaadata. Hageja on tõendanud, et täitis Sürgavere pargi heakorratööde teostamise eesmärgil hageja ja kostja vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu esimese ja teise osa ülesanded ning tegi seda oma hinnapakkumuse raames, st ta ei ole ületanud pakkumuses märgitud eelarve (VÕS § 639 lõikest 1 tulenevalt on eelarve hagejale siduv). Hageja on lepingust tulenevalt tasu sissenõudmiseks oma kohustuse täitnud. Ei tööde käigus, pärast töö üle andmist ega ka pärast tehtud töö kohta arve esitamist, sh poolte vahel tasunõude täitmisega seotud avaldustes, ei ole kostja esitanud hagejale töö kohta pretensioone ega tõendanud, et hageja töö ei ole nõuetekohane. Kuna kostja ei ole hagejale tehtud töö kohta mõistliku aja jooksul pretensioone esitanud, on ta minetanud VÕS § 646 lõike 6 alusel nõudeõiguse töö parandamiseks ning VÕS § 644 lõike 3 alusel ei saa ta omapoolse kohustuse mittetäitmise õigustuseks tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. VÕS §

4 (12)

2-14-30429 637 lõike 4 alusel on hagejal kui töövõtjal õigus nõuda osa kaupa tehtud ning vastu võetud töö osa eest kostjalt ehk tellijalt tasu. Poolte vaidluse esemeks on kostja kohustus tasuda Sürgavere pargi heakorratööde teise osa eest. Ülalmärgitu alusel on hagejal vastavalt hinnapakkumuses märgitud hindadele ning tehtud töödele ja istutatud taimede kogusele õigus nõuda kostjalt teises etapis tehtud tööde eest kokku 9052,36 euro tasumist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingulises suhtes ei ole kõik avaldused tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Pooled täitsid lepingupoole kohustusi ka suuliselt esitatud teavituste ning avaldustena. Hageja täitis Sürgavere pargi haljastustööde teise etapi tööd 24. septembriks 2013.a. Hageja teavitas kostjat vastavast asjaolust telefoni teel suuliselt. Hageja edastas 1. oktoobril 2013 kell 11:17 e-kirja tehtud tööde ja kasutatud materjali kohta ning selgitas taimede istutamise erinevust pakkumuses märgituga ja edastas arve. Kostja taotles telefoni teel suuliselt, et hageja jagaks arve kaheks, kuna hetkel ei olevat tal kogu summa tasumiseks raha ning ta lubas teise osa summast tasuda oktoobri lõpuks. Hageja nõustus kostja ettepanekuga, jagas tasunõude kaheks ning edastas 01.10.2014 kell 16:09 arve nr 13-275 uuesti. Oktoobrikuu algul sissenõutav rahaline kohustus sisaldas istutatud 369 taime hindasid, arvestatuna vastavalt pakkumuses märgitud ühe taime hinnale, kasutatud istutustarvikute (tugikepid ja pael) hinda, põõsaste ja püsikute istutustöid vastavalt tehtule ning osa kooremultši hinda. Arve oli summas 4252,36 eurot (koos km-ga). Kostja kinnitas 03.10.2013 hagejale saadetud e-kirjas , et võtab kohustuse tasuda kõik istutatud taimed (taimed ja istutamine olid märgitud kostjale uuesti esitatud arvel) ning poolte vahel jääb üles kohustus tasuda 4000 eurot (summa ilma km-ta). Hageja märgib siinkohal, et kostja e-kiri on sõnastatud viisil, millest isikul, kes ei ole poolte eelnevast suhtlusest teadlik, on raske aru saada. Kostja tasus hagejale arve summas 4252,36 eurot 3. oktoobril 2013. Vastavalt pakkumusele ja tehtud kulule jäi kostjal tehtud töödest 2013. a oktoobri lõpus tasuda veel taimede transport objektile summas 150 eurot; osa kooremultšist ja selle transport summas 586 eurot; kasvumuld (60 kotti) summas 1416 eurot ja kooremultš paigaldamine 1848 eurot. Kokku 4000 eurot, millele lisandub käibemaks. Lähtudes pakkumusest ja hankelepingust, tuli pooltel lisaks täita veel Sürgavere pargi heakorrastustööde projektis märgitud kompassiplatsi rajamine ja istutustööd ehk tööde kolmas etapp. 13.10.2013 kell 13:58 edastas kostja hagejale e-kirja , mille sisust luges hageja välja, et kostja ei kavatse hankelepingus ning hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus planeeritud kompassiplatsi heakorrastustöid teha. Nimetatud e-kirjas palus kostja hagejalt, et hageja esitaks poolte vahel tehingu aluseks oleva pakkumuse piirides eraldi pakkumuse kompassiplatsi istikutele ja istutamisele, st nendele kokkulepitud asjadele ja töödele, mis hankija pakkumusest lähtudes on alltöövõtu korras veel tegemata. Hageja lootis, et kui kostja annab hankelepingust tulenevad kohustused üle, antakse üle ka kostja ja hageja vahelised kohustused ning hageja saab oma ülesanded nõuetekohaselt lõpetada. 13.10.2013 kell 22:15 edastas hageja kostjale e-kirja, mille lisaks oli hinnapakkumine Sürgavere pargi kompassiplatsi haljastusele. Oktoobri lõpus 2013.a. püüdis hageja saada kostjaga ühendust, küsimaks kas kostja on valmis tasuma Sürgavere pargi heakorrastustööde teises etapis tehtud tööde seni tasumata osa ning millises seisus on asjaolud tööde jätkamiseks, s.o kompassiplasti rajamiseks. Kostja ignoreeris pikka aega hageja telefonikõnesid ega vastanud e-postile. Novembri keskpaigas sai hageja teada, et hankelepingu tellija, s.o Suure-Jaani Vallavalitsus, ütles kostjaga sõlmitud hankelepingu 19. novembril 2013 üles ja esitas kostjale nõude leppetrahvi tasumiseks. Korduvate helistamiste peale sai hageja telefoninumbrile +372 551 1499 (R.M.i) kostjalt telefoninumbrilt +372 5802 6461 (A.T.)) 15.01.2014 kell 11.06 arusaamatu sisuga SMS-i „Kabala osas jäi meil su tõttu teenimata u 6000.Ei ole ok meile et lased teisel teha ja ise teenisid! Otsus Janniga et toimub vastu tasaarveldus 4000.- Kui ei meeldi suhtle, otse Kabalast Janniga. Andres“. Lausetest „Otsus Janniga et toimub vastu tasaarveldus 4000.-„ ja „Kabala osas jäi meil su tõttu teenimata 6000.-„ järeldas hageja kostja eesmärki, et kostja soovib seni tasumata kohustuse 4000 eurot (millele lisandub käibemaks) „tasaarveldada“ teise võlasuhte arvelt. Kostja ja hageja on eelnevalt teinud koostööd ka Järva maakonnas Türi vallas Kabala mõisapargi heakorratööde tegemisel, kus kostja jättis osa oma ülesannetest täitmata ning hageja korraldas tegemata tööd ise esitamata kostjale selle kohta nõudeid. Kui hageja oli seni lähtunud põhimõttest teha kostjaga võimalikult palju koostööd,

5 (12)

2-14-30429 saavutada kokkulepped ja leida viis, kuidas poolte lepingust tulenevad kohustused teineteise suhtes pooltele sobivaimal viisil ka täidetud saavad, siis pärast hageja pöördumiste ignoreerimist ja avalduse, millest hageja luges välja kostja tahet 2013. aasta oktoobri alguses poolte vahel kokkulepitust (tasuda pool arvest oktoobri algul ning teine pool oktoobri lõpul) ehk teise poole tasumisele kuuluva summa maksekohustusest vabaneda, otsustas hageja oma nõudeõigust selgelt väljendada ning edaspidised avaldused kostjaga teha ainult kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Seetõttu edastas hageja 17.01.2014 kostja e-postile [email protected] (aga ka lepingulises suhtes poole esindaja A.T. e-postile xxxxxxxxxxxx) kaks arvet – arve nr 14 -1 Sürgavere pargis tehtud istutustööde eest summas 4800 (hind koos km-ga, st teenuse hind 4000 eurot ja km 800 eurot) ja arve nr 14-2 Sürgavere pargi kompassiplatsi haljastustööde arve. Hageja loeb 17. jaanuaril 2014 esitatud arvet 14-1 antud hagi eseme aluseks. Hageja 17.01.2014 arve nr 14-1 tasumise tähtaja lõpptähtpäev oli 20.01.2014. Seega alates 21. jaanuarist 2014 muutus täitmata rahaline kohustus sissenõutavaks. Saanud aru, et kostja eesmärk on maksekohustusest kõrvale hoida või võlga eitada, esitas hageja kostjale, arvestades VÕS § 23 lõikes 2 ja § 24 lõikes 2 sätestatut, uue kirjaliku maksenõude koos kordusarvega, põhistades veelkord oma nõuet ning andes hea usu põhimõttest lähtuvalt kostjale maksekohustuse täitmiseks täiendava aja 31. juuli 2014.a. Hageja hoiatas, et kui kostja ei täida töövõtulepingust tulenevat maksekohustust ehk lepingust tulenevat põhinõuet hiljemalt 31. juulil 2014, esitab hageja kostjale lisaks põhinõudele VÕS § 101 lõike 1 punkti 6 ja § 113 lõike 1 alusel viivise nõude arvestusega, et viivitusintressi arvestatakse 21. jaanuarist 2014 kuni maksekohustuse kohase täitmiseni VÕSis sätestatud intressimääras. Kostja ei täitnud maksekohustust ka täiendavalt antud perioodi lõpptähtpäevaks. Samuti ei esitanud kostja ühtegi vastuväidet või tõendit selle kohta, et hagejal puudub kostja suhtes nõudeõigus ega vaidlustanud nõutud põhivõla summat. Hageja esitas seejärel uue nõude põhivõla tasumiseks ning pööras täitmisele ka viivisnõude. Hageja esitas viivisemäära arvutamise alused ning teavitas, et nõuab iga viivitatud päeva eest viivisintressi 0,02% põhivõlalt (96 senti) päevas. Nõudega kohustas hageja tasuma põhivõla ja viivise hiljemalt 15. septembril 2014 ning hoiatas, et maksekohustuste täitmata jätmisel kasutab ta oma õiguste maksmapanekuks õiguskaitsevahendeid. Hageja märgib siinkohal, et kostjale väljastatud nõudekirja teisel lehel aasta viivisintressis on viga (märgitud 7,15% aastas). Vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärale kaheksa protsenti aastas, st 7,15% asemel peab olema 8,15%. Muus osas jääb hageja nõudes märgitu juurde ning viivisintress päevas on nõudekirjas märgitud õigesti. Kostja maksekohustust ei täitnud ega esitanud ka ühtegi väidet maksekohustuste täitmata jätmise kohta või arvutatud viivissumma kohta. Kuna kostja ei ole seni sissenõutavaks muutunud põhivõla ja viivise maksekohustust täitnud, esitas hageja 24. septembril 2014 maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite kogu nõudele ning on märkinud vastuväite põhjenduseks, et hagejal ei ole OÜ Land & Investment vastu nõuet. Hageja väidab vastu, et kostja selline väide ei vasta tõele ning on paljasõnaline. Asjaolu, et kostja nõudele ei reageeri ega asu seda täitma, ei tee nõuet olematuks. Kostja käitumine ei ole heauskne. Viivis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni perioodil 21.01.2014.a. – 15.09.2014.a. on 238 päeva eest x 0,96 eurot = 228.48 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingust tulenev põhivõlg summas 4800 eurot, viivis alates 21.01.2014.a. – 15.09.2014.a. summas 228.48 eurot ja edasine viivis seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile märgib, et teostas 22.03.2013.a Suure-Jaani Vallavalitsusega sõlmitud töövõtulepingu nr 6.3-8/84 alusel Sürgavere pargi heakorrastustööd, kasutades haljastustööde tegemisel alltöövõtjana hagejat. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja võlgneb hagejale teostatud tööde eest 4800 eurot, millele lisandub viivis. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku, et hageja teostatud tööde maksumus on kokku 21 501,71 eurot. Kostja ei ole üheski hagejale saadetud e-kirjas avaldanud, et ta nõustub sellise hinnaga. Samuti ei ole kostja

6 (12)

2-14-30429 muul moel avaldanud tahet, millest nähtub, et kostja on hageja hinnapakkumisega nõustunud. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja aktsepteeris hageja hinnapakkumise ja tal tekkis kohustus hagejale töö eest vastavalt hinnapakkumusele tasuda. Kostja on küll tasunud hagejale 5.06.2013 arve nr 13/167 summas 4610,16 eurot ja 29.09.2013.a arve nr 13/275 summas 4252,36 eurot, kuid nimetatud arvete tasumine ei kinnita hageja väidet, et kostja aktsepteeris hageja hinnapakkumist. Arvete tasumisega aktsepteeris kostja neid konkreetseid arveid ja nendel arvetel märgitud töid. Hageja on ka ise hagiavalduse p-s 3.4 märkinud, et esinevad erinevused hageja pakkumuses märgitud ja tegelikult istutatud taimede arvus. Seega ei lähtunud pooled hageja hinnapakkumusest, vaid leppisid konkreetsete tööde tegemise hinna igal konkreetsel juhul suuliselt kokku. Kuna Suure-Jaani Vallavalitsus ütles kostjaga sõlmitud töövõtulepingu 19.11.2013.a erakorraliselt üles, ei saanud kostja kõiki töövõtulepingu järgseid töid teostada. Seetõttu ei saanud ka hageja teostada kõiki hankelepingu järgseid haljastustöid, mistõttu puudub hagejal alus nõuda kostjalt selliste tööde eest tasu. Poolte vahel oli kokkulepe, et nad teostavad ühiselt koos Sürgavere pargi heakorrastustööd ja Kabala mõisapargi heakorratööd. Sürgavere pargi heakorrastustöödel oli kostja peatöövõtjaks ja hageja kohustus teostama alltöövõtjana haljastustööd, Kabala mõisapargi heakorratöödel oli hageja peatöövõtjaks ja kostja kohustus alltöövõtjana teostama kändude juurimis- ja freesimistööd. Vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele pidi kostja juurima ja freesima Kabala mõisapargis kokku 345 kändu hinnaga 61,30 eurot (lisandus käibemaks) kännu kohta. Hageja pidi tasuma kostjale kändude juurimise ja freesimise eest kokku 21 148,50 eurot (lisandus käibemaks). Kostja juuris ja freesis mai kuus 124 kändu ja juuni kuus 113 kändu. Ülejäänud 108 kändu kogumaksumusega 6620,40 eurot (lisandus käibemaks) juuris ja freesis hageja ise, rikkudes sellega kostjaga sõlmitud kokkulepet. Hageja poolse kokkuleppe rikkumise tõttu jäi kostjal Kabala mõisapargi objektilt saamata 6620,40 euro (lisandus käibemaks) suurune tasu. Seega oli kostjal hageja vastu koos käibemaksuga 7944,48 euro suurune nõue. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 kohaselt oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja nimel tegutsenud R.M.i on enda 10.02.2014.a e-kirjas A.T.le tunnistanud, et kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse, millega ta tasaarvestas Kabala pargi objekti lepingujärgse tasu nõude hageja Sürgavere pargi tööde eest esitatud tasu nõudega. Samuti tunnistab hageja hagiavalduse p-s 3.12, et kostja esitas hagejale tasaarvestusavaldused. Kuna tasaarvestuse eeldused olid täidetud, lõpetas kostja poolne tasaarvestuse avalduse esitamine poolte nõuded kattuvas ulatuses. Seega on hageja nõue tasaarvestusega lõppenud. Kuna hageja põhinõue on lõppenud, puudub hagejal alus ka viivise nõudmiseks. Kostja palub jätta menetluskulud täielikult hageja kanda.

Menetluse käik Kohtuistungil 23.09.2015.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4800 eurot ja viivis perioodi 21.01.15.09.2014.a.eest summas 228.48 eurot ning edasine viivis seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv hagilt ja hagi tagamise avalduselt. Kohtuistungile 23.09.2015.a. kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Kostja kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kohtukutse kättesaamist kinnitanud kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar 26.05.2015.a. (II toimik tl.106). 01.09.2015.a. on esindaja teatanud, et kliendileping on lõppenud, aga see ei tähenda , et kostja pole istungi ajast ja kohast teadlik (II toimik tl. 108). Kuna kutse kättesaamisel oli 7 (12)

2-14-30429 esindaja kliendileping kehtiv ja TsMS § 217 lg.6 järgi esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega oli kostja kohtuistungi toimumise ajast ja kohaset teadlik. Kostja äriregistrisse kantud e-posti aadressile saadetud samuti kohtukutse. Kuna kostja on nõustunud asjas kirjaliku menetlusega , leidis kohus kohtuistungil , et asi on võimalik sisuliselt lahendada vastavalt TsMS § 410. TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile , teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse , lahendab asja sisuliselt v. lükkab asjaarutamise edasi. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Suure Jaani vald sõlmis hankemenetluse tulemusel 22.03.2013.a. kostjaga OÜ Land&Investment töövõtulepingu nr.6.3-8/84 Sürgavere pargi heakorratustööde tegemiseks hinnaga 57 210 eurot koos käibemaksuga ( I toimik tl. 61-67). OÜ Land & Investment esindaja lepingu sõlmimisel oli A.T. notariaalse volikirja alusel (I toimik tl.64-66). Hageja väitel sõlmiti hageja ja kostja vahel suuline alltöövõtuleping Sürgavere pargi heakorrastustööde tegemiseks istikutele ja nende istutamisele. Kostja kinnitab lepingu sõlmimist poolte vahel. Lepingu sõlmimist tõendab ka kostja ja hageja e-kirjavahetus. E-posti aadressilt [email protected] on saadetud hagejale 02.02.2013.a. e-mail „oleme need, kes Tori pargis tegutsesid, oleme osalemas Sürgavere pargi hankes. Ma küsiks teilt pakkumist sinna istikutele ja paigaldusele. Pakkumist sooviks hiljemalt homme 17.00-ks (I toimik tl. 39). Hageja vastas 03.02.2013.a. e-posti teel „kas saadad mingi taimede nimekirja ja plaani, kuidas istutama peab“ (I toimik tl. 40). Kostja saatis vastavad dokumendid e-posti teel ja küsis kas manused avanesid ( I toimik tl. 41). Manuseks olid Riigihanke dokumendid Sürgavere pargi heakorrastustöödeks (I toimik tl.42-56). Hageja vastas „avanes. Ainult taimed ja istutamine? Kasvumuld , kooremultš, toed ja peenra äärised? Selliseid asju ma ei loe hankedokumentidest välja. Kas projekti ei saadetud tutvumiseks? Mingit töömahtude tabelit, kus kõik taimedega seotud tööd oleks sees. Taimedele ja istutamisele jõuab pakkumise ära teha küll“ (I toimik tl.57). Kostja vastas e-posti teel „ tee pakkumine istikud koos paigaldusega, jah tee read multšile ja kasvumullaga. Peenra ääred peaks meie kiviga lahendama. Vaata hekid istumispingi ja kompassi alal, neid hekke ka „ (I toimik tl.58). Hageja saatis 13.02.2013.a. e-posti teel hinnapakkumise kokku summas 21 501.71 eurot (I toimik tl.59-60). VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama v. muutma asja v. saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja väited, et hinnas kokku ei lepitud ei vasta tõele, kuna peale hageja hinnapakkumise esitamist ei ole kostja teatanud, et hind ei sobi , vaid on hanke võitmisel ja töövõtulepingu sõlmimisel Suure Jaani Vallavalitsusega lubanud hageja antud töid teostama. Sellega kostja on nõustunud hageja hinnapakkumisega. VÕS § 20 lg.1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega v. mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 6 lg.1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea

8 (12)

2-14-30429 usu põhimõttega ei ole kooskõlas lubada hinnapakkumise teinud hageja tööle teadmises , et tööde tegemises ja hinnas on kokku lepitud ning hiljem väita, et hinnakokkulepe puudus. Kui kostja poleks olnud hageja pakutud hinnaga nõus oleks ta hagejale teatanud, et ei ole antud hinnaga nõus v. pidanud läbirääkimisi hinna alandamise osas, mida ei ole toimunud. Hageja esitas kostjale vastavalt hinnapakkumisele arve nr.13/167 05.06.2013.a. summas 4610.16 eurot, mille kostja tasus (I toimik tl. 107-108). Arve tasumine kostja 13.02.2013.a. hinnapakkumises märgitud hindadega tõendab samuti hinnakokkulepet. Arves puude hind vastavalt hinnapakkumisele, samuti puude istutamise hind ja taimede transport objektile (I toimik tl.60, 108). Järgmise arve nr. 13/167 esitas hageja summas 9052.36 eurot (I toimik tl.112). Sellest tasus kostja 4252.36 eurot ja tasumata jäi 4800 eurot. Tasutud arve osaliselt summas 4252.36 eurot taimede eest samuti vastavalt hinnapakkumisele 13.02.2013.a. (I toimik tl. 60,112, 111). Hageja on hagis selgitanud, et tasumata jäi taimete transport objektile summas 150 eurot, osa kooremultšist ja selle transport summas 586 eurot, kasvumuld 60 kotti summas 1416 eurot ja kooremultši paigaldamine 1848 eurot. Kokku 4000 eurot + käibemaks = 4800 eurot (I toimik tl.27). Kostja on 03.10.2013.a. saatnud hagejale emaili „tasun kõik taimed, mis seni on paigaldatud 100%. Tasuda jääb senistest tegemistest kus v.a. kompassiplats 4000“ (I toimik tl.113). Seega kostja e-kirjas ka tunnistas tasumata võlgnevust. 13.10.2013.a. saatis kostja hagejale e-maili „olen kompassiplatsi ära andmas 70%, koosta kompassiplatsi istikutele ja istutamisele pakkumine eraldi valmis mulle. Hinnad on samad siis mis meilgi oli plaan (I toimik tl. 114). Hageja saatis kostjale uuesti tasumata summa osas arve 14-1/ 17.01.2014.a. maksetähtajaga 3 päeva (I toimik tl. 118). VÕS § 637 lg.3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimiset. Lg.4 järgi kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt v. kui see on tavaline , muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud v. loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi, tuleb iga töö eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja väitel toimus tööde teostamine kolmes etapis, mida kinnitab ka tööde tellija Suure Jaani Vallavalitsus oma teatises 09.10.2014.a. (I toimik tl. 91-92). Nimetatut tõendab samuti kostja eelnev osaline tasumine. Kostja ei ole hagejale teostatud tööde kohta pretensioone esitanud. Kostja ei ole ka väitnud , et hageja poolt tehtud töödel on puudused v. et tööd ei ole tehtud nõuetekohaselt. Suure –Jaani vallavalitsuse 09.10.2014.a. teatise kohaselt kostja OÜ Land & Investment kasutas töövõtulepinguga võetud kohustuste täitmisel haljastustööde teostamiseks alltöövõttu ja alltöövõtuna teostas Suure- Jaani Vallavalitsuse poolt tellitud tööd Elise aed OÜ. II etapis september 2013.a. OÜ Land &Investment tegi istutusalade rajamise eeltööd koolihoone ümber ja kompassiplatsi aluspinna ettevalmistamise ning Elise Aed OÜ transportis objektile istikud , kasvumulla, tugikepid, kooremultši. Elise Aed OÜ täitis istutusalad eelnevalt kasvumullaga ja istutas 369 istikut. Seejärel multšis Elise Aed OÜ kõik istutusalad kooremultšiga. Kevadel istutatud suurtele puudele paigaldati tugikepid ja puude ümbrus multšiti. Alltöövõtja tegi oma tööd nõuetekohaselt ning töö võeti valla poolt vastu üleandmis-vastuvõtmisaktiga nr.4/24.09.2013.a. Tööde eest tasus Suur Jaani vald OÜle Land &Investment 9954 eurot. Peatöövõtja töö kompassiplatsil ja hoone külgedel paiknevatel istutusaladel ei vastanud nõuetele ja omanikujärelevalve tegi vastava kirjaliku märkuse. Peatöövõtja tarnis vales mõõdus ja vales toonis materjali ning asus seda paigaldama mitte projekti kohaselt. Kompassiplatsi aluspind oli tihendamata ega vastanud projektile. Omanikujärelevalve peatas ebakvaliteetsete tööde tegemise. Elise Aed OÜ ei saanud täita kompassiplatsi haljastustöid nõuetekohaselt , sest istutusala oli ette valmistamata . Istutusala jaoks varutud taimed (368 elupuud ja 440 enelat ) jäid istutamata ja talveks OÜ Elise Aed laoplatsile ( I toimik tl. 91-92). Hageja on hagiavalduses märkinud, et hinnapakkumuses märgitust on hagejal istutamata 368 elupuud ja 440 jaapani enelat ning

9 (12)

2-14-30429 sellest lähtuvalt kasutamata seotud materjal ja tegemata nimetatud taimematerjali istutamise töö (I toimik tl.25). Nende tööde eest ei ole tasunõuet esitatud. Kohtule on esitatud ka Suure Jaani valla poolt vastu võetud tööde akt 24.09.2013.a. (I toimik tl.78). Seega hageja poolt teostatud tööd olid teostatud nõuetekohaselt ja peatöövõtja võttis teostatud tööd vastu ning tasus nende eest kostjale. Kostja aga hagejale ei tasunud taimede transpordi eest objektile, kooremultši eest koos transpordiga, kasvumulla ja kooremultši paigaldamise eest (I toimik tl.112,118). Seega saab vastavalt VÕS § 637 lg.3 lugeda hageja poolt teostatud tööd vastuvõetuks ja tasunõue hageja poolt teostatud tööde eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja väitel on ta hageja tasunõue tasaarvestusega lõppenud. VÕS § 197 lg.1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma v. täitma muu samaliigilise kohustuse , võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada , kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult v. tähtaja määramisega tehtud tasaarvestuse avaldus on tühine. Kostja väitel oli pooltel ka kokkulepe teostada Kabala mõisapargi heakorrastustööd. Kabala mõisapargi heakorrastustöödel oli hageja peatöövõtja ja kostja kohustus alltöövõtjana teostama kändude juurimis- ja freesimistööd. Kostja pidi juurima ja freesima Kabala mõisapargis 345 kändu hinnaga 61.30 eurot + käibemaks kännu kohta. Hageja pidi tasuma kostjale kokku 21148.50 eurot. Kostja juuris ja freesis maikuus 124 kändu ja juunikuus 113 kändu. Ülejäänud 108 kändu kogumaksumusega 6620.40 eurot juuris ja freesis hageja ise rikkudes sellega kostjaga sõlmitud lepingut. Hageja poolse rikkumise tõttu jäi kostjal saamata 6620.40 eurot + käibemaks s.o. kokku 7944. 48 eurot (II toimik tl. 46- 47). Kostja ei ole tõendanud nõuetekohase tasaarvestuse avalduse esitamist hagejale ega ka märkinud, millal nõue tasaarvestusega lõppes. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on saatnud talle 15.01.2014.a. SMS-i järgmise sisuga „Kabala osas jäi meil su tõttu teenimata u 6000. Ei ole ok meile, et lased teistel teha ja ise teenisid! Otsus Janniga et toimub vastu tasaarvestus 4000.- Kui ei meeldi suhtle otse Kabalast Janniga. Andres“ (I toimik tl.28). Esitatud SMS sisu ei ole üheselt arusaadav ja kohus leiab, et tegemist ei ole nõuetekohase tasaarvestuse avaldusega , kust oleks võimalik üheselt aru saada milline nõue millise nõudega tasaarvestatakse ja et nõue on tasaarvestusega lõppenud. Samuti hageja ei ole nõustunud tasaarvestusega märkides hagiavalduses, et kostja jättis Kabala mõisapargi heakorratööde tegemisel oma ülesanded täitmata ning hageja korraldas tegemata tööd ise esitamata kostjale sellekohaseid nõudeid (I toimik tl.28). Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestatava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult v. osaliselt nõude maksmapaneku. Seega , kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega , ning hageja väidab vastu , et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama , kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega tasaarvestuse kehtivuse. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-129-11 p.9. VÕS § 200 lg.4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet , millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestatava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult v. osaliselt nõude maksmapaneku. Hageja on esitanud vastuväite tasaarvestusele leides, et kostja jättis Kabala mõisapargi heakorratööde teostamisel oma ülesanded täitmata ja hageja pidi tööd ise ära tegema. Kostja ei ole tõendanud , et ta teostas Kabala mõisapargi tööd nõuetekohaselt ja et tööd on hageja poolt vastu võetud. Vastupidi kostja SMS kinnitab, et kostjal jäi hageja tõttu teenimata umbes 6000 eurot, millest võib välja lugeda, et tööd jäid hageja tõttu tegemata. Kostja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et tööd jäid teostamata hageja süül ja hageja on

10 (12)

2-14-30429 kostjale lepingu rikkumisega kahju tekitanud. Kostja ei ole oma tasaarvestatavat nõuet kohtumenetluses tõendanud. Seega kohus leiab, et hageja nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 4800 eurot. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär , millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne 1.jaanuari 2014.a. 0,25%, enne 1.juulit 2014.a. 0,15%, enne 01.jaanuari 2015.a. 0,05% ja enne 01.juulit 2015.a. 0,05%. Hageja nõuab viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest perioodi eest alates 21.01.2014.a. kuni kohustuse täitmiseni. Hageja esitas kostjale tasumata arve summas 4800 eurot 17.01.2014.a. ja maksetähtaeg 3 päeva (I toimik tl. 118). Seega muutus nõue sissenõutavaks alates 21.01.2014.a. Perioodil 21.01.2014.a. – 29.10.2015.a. on viivisenõue põhjendatud 647 päeva eest. Hageja nõuab viivist perioodil 21.01.2014- 15.09.2014.a. 238 päeva eest 0,02% päevas s.o. 0,96 eurot päevas kokku summas 228.48 eurot. Nimetatud nõue on põhjendatud. Hageja nõuab viivist 0,02% päevas (kaks kohta peale koma mitte rohkem) s.o. 0,96 eurot päevas. Seega arvestab ka kohus viivise välja vastavalt hageja poolt arvestatule. Põhjendatud viivis alates 16.09.2014.a. – kohtuotsuse tegemise kuupäevani 29.10.2015.a. 409 päeva eest x 0,96 = 392.64 eurot. TsMS § 367 järgi viivise võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt , et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kohtult mitte kindla summana , vaid täielikult v. osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga summas 621.12 eurot ja edasine viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele jääb jõusse Pärnu Maakohtu hagi tagamise määrus 2-1430429/ 18.11.2014.a., millega arestiti kostja arved krediidiasutustes hagihinna ulatuses. Menetluskulud Hagi hind antud asjas põhivõlg 4800 + viivis hagi esitamise seisuga 24.09.2014.a. 237.12 eurot + 1 aasta viivis 350 .40 eurot /viivis 0,02% päevas s.o. 0,96 eurot x 365/ = 5387.52 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad menetluskulud kostja OÜ Land&Investment kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud menetluskulu s.o. riigilõiv hagilt summas 425 eurot ja riigilõiv hagi tagamise avalduselt summas 50 eurot. Seega kokku 475 eurot.

11 (12)

2-14-30429

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.