P.M hagi Nordscan HR Services OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
942,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusliik
Hageja: P.M (isikukood XXX; Kostja: Nordscan HR Services OÜ (registrikood 14990561; asukoht XXX, 10132), seaduslik esindaja D.L (e-post XXX) Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Nordscan HR Services OÜ (registrikood 14990561) hageja P.M (isikukood XXX) kasuks välja hageja ja kostja vahel 02.01.2024 sõlmitud üürilepingust (korter asukohaga xxxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus 579,28 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata 165,86 euro (kõrvalkulud 10 eurot ja leppetrahv 155,86 eurot) nõudes ja 197,53 euro nõudes, mis on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud Pärnu Maakohtu 13.11.2024 maksekäsuga nr 2-24-126936. Menetluskulud
Jätta menetluskulud 61,5% ulatuses Nordscan HR Services OÜ kanda ja 38,5% ulatuses P.M kanda.
5.Mõista kostjalt Nordscan HR Services OÜ hageja P.M kasuks välja menetluskulud summas 150,68 eurot.
6.Jätta Nordscan HR Services OÜ-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
2-24-126936 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.P.M esitas 24.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 943,96 euro saamiseks. Kohus tegi 25.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik Nordscan HR Services OÜ esitas 02.08.2024 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 14.08.2024 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus 13.09.2024 tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue (hagi) Nordscan HR Services OÜ vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 23.09.2024.
2.Kohus 13.11.2024 tegi Nordscan HR Services OÜ poolt tunnustatud ulatuses P.M nõude kohta osalise maksekäsu ja kohustas võlgnikku Nordscan HR Services OÜ tasuma avaldajale P.M AS võlgnevus summas 197,53 eurot.
3.14.11.2024 määrusega jättis kohus 23.09.2024 hagiavalduse käiguta kohustades hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus terviktekstina. Uus hagiavalduse terviktekst esitati kohtule 28.11.2024.
4.Kohus võttis hagi 02.01.2025 määrusega menetlusse. Hageja nõue
5.Hageja palub mõista kostjalt välja poolte vahel 02.01.2024 sõlmitud korteri, asukohaga xxxxxxxxxxx üürilepingust tulenev võlgnevus: aprill 2024 elekter 55,98 eurot + kommunaalkulud 63,57 eurot + TV ja Internet 40,51, kokku 160,06 eurot; mai 2024 elekter 28,53 eurot + kommunaalkulud 63,57 eurot + TV ja Internet 40,51, kokku 132,61 eurot; mai 2024 üür 300 eurot; trahv koristamata jätmise eest 200 eurot ja saamata jäänud üüritulu 01-10.06.2024 450 eurot. Hageja arvestab kostja poolt tasutud tagatisraha 300 eurot võlgnevuse katteks, kostja võlgnevus hageja ees on 942,67 eurot. Leping oli sõlmitud perioodiks 02.01.2024-31.05.2024. Hageja saatis kostjale16.04.2024 hoiatuse üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta alates 01.05.2024 juhul, kui kostja ei maksa võlgu (seisuga 10.04.2024 summas 804,52 eurot). Kuna kostja maksis 18.04.2024 300 eurot ja 30.04.2024 504,52 eurot jäi lepingu ülesütlemine ära. Kostja seisukohad
6.Kostjale on 28.11.2024 hagiavaldus koos lisadega ja 02.01.2025 hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 02.01.2025 kostja seaduslikule esindajale kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu kättetoimetamise teel. Kostja kohtu määratud tähtajaks (16.01.2024) hagile ei vastanud. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
8.Kuigi asjas on täidetud TSMS § 407 lg 1 eeldused asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, ei pea kohus selles asjas tagaselja otsuse tegemist õigeks, kuna leiab, et hageja nõue tuleb
2-24-126936 jätta osaliselt rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt väljendanud seisukohta, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist. //...// Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16)
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada.
12.Hagiavalduse asjaolude ja sellele lisatud tõenditega loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 02.01.2024 eluruumi üürilepingu (dtl 66-69), milles leppisid kokku, et üürileandja üürib ja üürnik võtab kasutusse korteri aadressil xxxxxxxxxxxxx(lepingu p 1.1), leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.05.2024 (lepingu p 2.1). Üürnik on lepinguga kohustunud tasuma üüri 300 eurot kuus ja tagatisraha 300 eurot, üür tuleb tasuda iga kuu eest ettemaksuna hiljemalt kalendrikuu 10 kuupäevaks (lepingu p 3.1-3.2). Pooled on kokku leppinud, et üürnik tasub eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh elektrienergia, vesi- ja kanalisatsioon, haldusteenus, prügivedu, üldkoristus (lepingu p 3.3). Pooled on samuti kokku leppinud, et lepingu lõppemisel peab olema üüripind koristatud, kui seda ei koristata, makstakse koristamiskulud 200 eurot ulatuses (lepingu p 7.1). Lepingu kohaselt kui üürnik viivitab eluruumi üleandmisega, kohustub ta tasuma üüri ja kõrvalkulud üleandmisega viivitatud aja eest, samuti hüvitama üürileandjale viivitusega tekitatud kahju (p 7.4).
13.Üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud kõrvalkulude suurust tõendab hageja arvega nr 641913094154, väljavõttega halduskuludest, arvega nr 20240431835004, arvega nr 641442805245, arvega nr 20240532570591 (dtl 71-78), asjaolu, et lepingu lõppemise ajaks ei olnud üürnik võtmeid tagastanud pöördumise ja e-kirjavahetusega (dtl 79-80. Seda, et võtmete tagastamisega tekkis hagejale kahju, kuna korterit ei olnud kostjast tulenevalt võimalik välja üürida perioodil 01.06-10.06.2024 ja kahju suurust tõendab hageja teise sarnase korteri üürilepinguga samast perioodist (dtl 81). Asjaolu, et korter oli lepingu lõppemise järel koristamata tõendavad hagiavaldusele lisatud fotod korteri seisukorrast 31.05.2024 (dtl 82-92).
14.Üürilepingu mõiste tuleneb VÕS § 271 mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub
2-24-126936 maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hagiavalduse kohaselt on hageja täitnud enda lepingulise kohustuse ning andnud kostja kasutusse korteri aadressil xxxxxxxxxxxxxxx Kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus maksta üürileandjale üüri summas 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt tasumata mai kuu üür summas 300 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri summas 300 eurot väljamõistmist ning kohus rahuldab esitatud nõude.
15.VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. VÕS § 292 lg 11 näeb ette, et eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.
16.Lepingust tulenevalt on pooled kokku leppinud, et üürnik tasub järgmised kõrvalkulud: elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, haldusteenus, prügivedu ja üldkoristus. Kohus on seisukohal, et tänavakoristuskulu (hagiavalduse lisa nr 6, dtl 76) on hõlmatud poolte vahel kokku lepitud üldkoristuse kuludega.
17.Hagiavalduse lisast nr 6 nähtub, et igakuised kommunaalkulud sisaldavad ka tasu raamatupidamisteenuse eest (mais 5 eurot ja juunis 5 eurot) kokku summas 10 eurot. Lepingust ei nähtu poolte kokkulepet, et nimetatud kulu jääb üürniku kanda. Ka ei saa raamatupidamiskulu lugeda kuluks, mis on vajalik terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt raamatupidamisteenuse eest makstavat tasu ning jätab rahuldamata üürilepingu kõrvalkulude nõude summas 10 eurot. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hageja kõrvalkulude nõude osaliselt, summas 282,67 eurot.
18.Pooled on kokku leppinud, et üürnik vabastab ja annab korteri üle lepingu kehtivuse viimasel päeval ning koristab üüripinna(üürilepingu p 7.1, dtl 68). Kui üüripinda ei koristata, siis makstakse koristamisekulud 200 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tingimuse näol on tegemist leppetrahviga VÕS § 158 mõistes, st tegemist on lepingut rikkunud lepingupoole kohustusega maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 287 lg 3 kohaselt on üürisuhtes leppetrahvide rakendamine lubatud kui on täidetud samas sättes toodud eeldused: kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, leppetrahv on ette nähtud olukorraks, kus üürnik rikub oluliselt mitterahalist kohustust ning rikkumine, millega seoses leppetrahvi maksmises kokku lepiti on kindlaks määratud. Nimetatud eeldused on praegusel juhul täidetud ehk hageja poolt kostjalt leppetrahvi nõudmine on lubatav.
19.Seadusega on sätestatud piirid eluruumi üürimisel kohaldatava leppetrahvi suurusele. VÕS § 287 lg 4 ütleb, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leppetrahvi suurus ühe rikkumise kohta ei tohi ületada 10 protsenti kokkulepitud üürist ning ka kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ja parenduskuludest, juhul kui viimaseid peab kokkuleppe kohaselt kandma üürnik, ühe kuu kohta. Üürnikult ühes kuus nõutavate leppetrahvide summa ei tohi ületada 20 protsenti kokkulepitud üürist ning ka kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ja parenduskuludest, juhul kui viimaseid peab kokkuleppe kohaselt kandma üürnik, ühe kuu kohta. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et ühe kuu üür on 300 eurot. Lisaks on kostjal kohustus tasuda kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud. Arvestades, et lähtuda tuleb kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ja parenduskuludest ühe kuu kohta, mis hagiavalduse kohaselt on olnud kuude lõikes erinevad, peab kohus asjakohaseks
2-24-126936 lähtuda keskmisest kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ja parenduskuludest ühe kuu kohta, millest on maha arvatud raamatupidamiskulu, mille tasumise kohustuse puudumise kostjal on kohus eelpool tuvastanud. Seega ühes kuus tasumisele kuuluvateks kõrvalkuludeks ning hoone korrashoiu- ja parenduskuludeks kujuneb (160,06+132,61-10)/ 2=141,34 eurot. Hagejal on VÕS § 287 lg 4 alusel õigus kostjalt nõuda leppetrahvi summas, mis moodustab 10% 300+141,43=441,43 eurost ehk summas 44,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja leppetrahvi nõude osaliselt summas 44,14 eurot ning jätab rahuldamata summas 155,86 eurot.
20.VÕS § 127 lg 1 ütleb, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Varaliseks kahjuks on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 128 lg 2 ja 4).
21.Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõutav kahju seoses sellega, et kostja tagastas üüritud eluruumi võtmed hagejale 10-päevase hilinemisega oli kostjale lepingu sõlmimise ajal ette nähtav. Hageja nõude aluseks oleva üürilepingu kohaselt on üürnik kohustatud üüripinna üürileandjale üle andma lepingu kehtivuse viimasel päeval ning üleandmise kohta pidi lepingu kohaselt koostatama eluruumi ülevõtmise akt (lepingu p 7.1, ja 7.2). Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt sisenes hageja lepingus kokkulepitud korteri üleandmise päeval korterisse koos maakleriga ehk kostja ei viibinud sel päeval korteris ning korteri üleandmist lepingus kokku lepitud kujul toimunud ei ole.
22.Pooled on kokku leppinud, et korteri üleandmisega viivitamisel kohustub üürnik tasuma üüri ja kõrvalkulud üleandmisega viivitatud aja eest, samuti hüvitama üürileandjale viivitusega tekitatud kahju (lepingu p 7.3). Korterivõtmete üürileandjale tagastamisega viivitamine võrdub kohtu hinnangul korteri üleandmisega viivitamisega, sest takistab üürileandjal korteri välja üürimist järgmiseks perioodiks. Üürileandjal ei ole võimalik korterit järgmistele inimestele välja üürida olukorras, kus eksisteerib võimalus, et varasem üürnik enda käsutuses olevate võtmetega korterisse siseneb.
23.Lepingu kohaselt on üürileandjal võimalik kasutada mitut õiguskaitsevahendit, kui korterit õigeaegselt üle ei anta. Hageja on valinud üleandmisega viivitamisega seoses tekkinud kahju hüvitamise nõudmise. Hageja on hinnanud, et seoses kostjast tuleneva võimatusega korteri välja üürida perioodil 01-10.06.2024 kaotas ta üüritulus orienteeruvalt 600 eurot. Kostjalt nõuab hageja tekkinud kahju hüvitamist summas 450 eurot.
24.Kahju tekkimist ja selle suurust tõendab hageja perioodiks 03.06-04.07.2024 sõlmitud üürilepinguga, mille kohaselt tuli aadressil xxxxxxxxxxx asuva korteri üürina tasuda 1800 eurot. Leping on soome keelne. TsMS § 405 lg 1 p 5 lubab kohtul kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohtu hinnangul on esitatud üürilepingu sisu arusaadav ning selle pinnalt on võimalik hinnata hagejale tekkinud kahju suurust.
25.Kohus loeb üldteadaolevaks, et suvisel perioodil on Pärnu linnas korterite üürihinnad märkimisväärselt kõrgemad võrreldes talvise perioodiga. See tuleneb asjaolust, et korterid üüritakse välja suvehooajale omaselt lühikeste tähtaegadega. Sellisel juhul on mõnepäevase lepingu aluse makstav üür võrreldavas suurusjärgus sama pinna eest küsitava
2-24-126936 üüriga ühe kuu kohta talvisel perioodil. Seega on asjakohane lähtuda analoogse korteri üürilepingust, mis on sõlmitud samuti suveperioodiks ning pikemaks perioodiks, kui 1-2 päeva. Hageja on hinnanud endale tekkinud kahju suuruseks 600 eurot (brutos), mille hüvitamist soovib summas 450 eurot. Kohtu hinnangul kuulub nõue rahuldamisele. Hageja on tõendanud, et sarnase korteri välja üürimisel üheks kuuks Pärnu linnas suveperioodil oleks ta teeninud tulu 1800 eurot. Kostjast tulenevalt ei olnud hagejal võimalik endale kuuluvat korterit välja üürida 10 päeva, seega on usutav, et hagejale tekkis seetõttu kahju summas 600 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt kahju summas 450 eurot ning TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, rahuldab kohus hageja kahjunõude summas 450 eurot.
26.VÕS § 308 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tagatisraha summas 300 eurot (lepingu p 4.1), mis tagab üürileandjale lepingust tulenevate rahaliste nõuete, sh üüri, kõrvalkulude, võimalliku kahjuhüvitise ja kulutuste eest tasumise nõude täitmist ning juhul, kui üürnik ei täida lepingust tulenevat rahalist kohustust on üürileandjal õigus rahuldada üürniku kohustusele vastav nõue tagatisraha arvelt (lepingu p 4.2). VÕS § 308 lg 3 ütleb, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Tsiviilasja materjalide kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud üürileping selle tähtaja saabumisega 31.05.2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu poolte vahel 02.01.2024 sõlmitud üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes 24.07.2024 ning makseettepanek on kostjale kätte toimetatud 25.07.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu (Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.08.2024 määrus nr 2-24126936, dtl 1). Seega on hageja teatanud kostjale enda nõudest VÕS § 308 lg 3 sätestatud tähtja jooksul, kostja on kaotanud õiguse nõude tagatisraha tagastamist ning hageja on õiguspäraselt lugenud enda nõuded kostja vastu tagatisraha ulatuses rahuldatuks.
27.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus 13.11.2024 teinud võlgniku Nordscan HR Services OÜ (registrikood 14990561) poolt tunnustatud ulatuses P.M (isikukood XXX) nõude kohta osalise maksekäsu ning kohustanud kostjat tasuma hagejale võlgnevuse summas 197,53 eurot. Kohus lõpetas nimetatud maksekäsuga menetluse võlgniku poolt 02.08.2024 vastuväites tunnustatud põhinõude 197,53 euro osas. 13.11.2024 maksekäsk jõustus 10.12.2024. Hageja poolt 23.09.2024 esitatud hagiavalduses ja 28.11.2024 esitatud hagiavalduses toodud nõuete võrdlemisel tuvastas kohus, et hageja ei ole hagi esitades arvestanud, et kohus on osalise maksekäsuga hageja nõude summas 197,53 juba rahuldanud.
28.Kohus on seega tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri 2024 mai kuu eest summas 300 eurot, kõrvalkulusid summas 282,67 eurot, leppetrahvi korteri koristamata jätmise eest summas 44,14 eurot ja varalist kahju summas 450 eurot ehk kokku 1076,81 eurot. Hageja nõue kostja vastu on täidetud tagatisraha summas 300 arvelt ning osaliselt rahuldatud 13.11.2024 maksekäsuga summas 197,53 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1076,81-300-197,53=579,28 eurot. Menetluskulud
29.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163). Kohus jaotab käesolevas asjas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
2-24-126936
30.Hageja menetluskuluks käesolevas asjas on hagi esitamisega seoses tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot, millest 65 eurot tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 24.07.2024 ja 180 eurot 23.09.2024.
31.Kohus 13.11.2024 maksekäsus selgitas, et otsustab menetluskuludega seotud küsimused lõpplahendis, kuna maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad TsMS § 172 lg 9 kohaselt hagimenetluse kulude hulka.
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Riigilõivu näol on tegemist vajaliku menetluskuluga TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel.
33.Kohus rahuldab hagi 579,28 euro ulatuses, mis on 61,5% nõudest seega tuleb menetlusekulud jätta nimetatud ulatuses ehk summas 150,68 eurot kostja kanda ning 38,5% ulatuses hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
35.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.