Pärnu Maakohus
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
26.oktoober 2015.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul
Tsiviilasja number
2-14-23292 E.S.`i hagi M.S.`i vastu 30250 eurot nõudes.
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Hageja Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx, lep.esindaja vandeadvokaat Paul Järve, e-post [email protected] Kostja
isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rünno Roosmaa, e-post [email protected]
Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine 26.10.2015.a.kohtu korraldav eelistung
Kinnitada E.S.`i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M.S.`i (isikukood xxxxxxxxxxx) vaheline kompromissleping järgmise sisuga: 1.Kostja M.S. tasub hageja E.S.`ile , arveldusarvele Xxxxxxxxxxx 9500 (üheksa tuhat viissada) eurot hiljemalt 30.03.2016.a.
vastu 30 250 (kolmkümmend tuhat kakssada
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vabastada hageja E.S. täiendava riigilõivu 125 eurot tasumisest riigituludesse ja selles osas jätta riigilõiv riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav- pooled on välistanud
Tsiviilasi nr 2-14-23292 edasikaebeõiguse vastavalt TsMS § 661 lg.4. Kohtu põhjendused 26.10.2015.a. toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi ja palusid see kanda kohtuistungi protokolli, kohtul kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooltele on selgitatud menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled välistasid edasikaebeõiguse vastavalt TsMS § 661 lg.4. Menetluskulud Vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg 3, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja E.S. pidi hagilt tasuma riigilõivu summas 850 eurot. Vastavalt hageja menetlusabi taotlusele vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest osaliselt s.t. hageja tasus riigilõivu summas 300 eurot ja vabastati 550 euro ulatuses riigilõivu tasumisest. Kogu riigilõivu tasumisel saaks hageja kompromissi sõlmimisel 1⁄2 riigilõivu riigilt tagasi vastavalt TsMS § 150 lg.2 p.1. TsMS § 190 lg.4 järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses. TsMS § 190 lg.7 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva v. osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot ja pooled on sõlminud asjas kompromissi ning kogu riigilõivu tasumise korral saaks hageja 1⁄2 riigilõivu riigilt tagasi, siis ülejäänud osas s.o. summas 125 eurot /850: 2 = 425 - tasutud 300 =125 eurot / tuleb hageja riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastada ja selles osas jätta menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.