2-14-54471/51 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

ehituse alltöövõtu leping, mille kohaselt hageja pidi teostama sademevee kanalisatsiooni välistrasside ehitus- ja rekonstrueerimistöid Narva linnas Vestervalli tänaval ja Piiripunktis. Kuna veevarustuse, kanalisatsioonitorustike ja sademevee kanalisatsiooni välistrasside ehitus- ja rekonstrueerimistööde tegemiseks oli vajalik keevitada plastmasstorud, s.h. elektrikeevismuhvide kaudu, ühendada plastmasstorud ja välistrasside seadmed, ning ühendada uued plastmasstorud elumajade olemasolevate kanalisatsioontorude väljalaskmistega, s.h. termokahanevate muhvide kaudu, kostja töölepingu kehtivuse ajal hageja korraldas kostja jaoks täiendava õpetuse plastmasstorude põkk-keevituse ja elekterkeevismuhvi keevituse alal. Kostja lõpetas tööalased kursused ja omandas teadmisi ja oskusi plastmasstorude põkk-keevituseks ja elekterkeevismuhvi keevituseks. Samuti varem kostja tegeles kanalisatsiooni välistrasside ehitamisega nii teisel tööandjal kui ka hagejal (töölähetuses Venemaal ning hageja objektidel Eestis) ja seetõttu kostjal oli suur kogemus kanalisatsiooni välistrasside ehitamise alal, mis võib kinnitada hageja seaduslik esindaja Radim Zeinalov vande all ülekuulamisel. Samas kostja iseseisvalt teostas vajalikke muhvide ja liitmikute tellimine tööde juhatajalt A A (see võib kinnitada tunnistaja A A) ja see tähendab, et kostjal olid vajalikud teadmised ja oskused kanalisatsiooni välistrasside ehitamiseks ja torude ühendamiseks. Pärast OÜ-ga Astlanda Ehitus sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingute täitmist tellija (OÜ Astlanda) teostas Eesti Veevärk Tehnika AS kaudu hageja poolt ehitatud ja renoveeritud välistrasside kontroll ja väljasetgitas, et plastmasstorude ühendused elumajade olemasolevate kanalisatsioontorude väljalaskmistega on tehtud tehnoloogia rikkumistega - ilma vajalikkude liitmikute või muhvideta. OÜ-ga Astlanda Ehitus sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingute alusel tööd tegid hageja järgmised töötajad: kostja V T, V K ning ekskavaatori masinist V M. Uute plastmasstorude ühendused elumajade olemasolevate kanalisatsioontorude väljalaskmistega tegi kostja. Kostja poolt tehtud puuduste kõrvaldamiseks ja mittenõuetekohaselt tehtud plastmasstorude muhviühenduste ümbertegemiseks hageja peab kandma kulud summas 16 694,60 eurot, mis hageja käsitleb kostja poolt tekitatud kahjuna. TLS § 72 esimese lause kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Antud juhul kostja teostas plastmasstorude ühendustöid, mis oli tehtud mittenõuetekohaselt vaatamata sellele, et kostjal olid teadmisi ja oskusi vastavate tööde tegemiseks. TLS § 74 lg 1 kohaselt, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Plastmasstorude mittenõuetekohased ühendused oli tehtud niiviisil, mis on võimalik teha ainult tahtlikult - ühendused olid tehtud ilma elekterkeevismuhvideta ja nende keevituseta. Telemeetria näitas, et kostja saagis plastmasstorude otsad pikisuunades, kokku muljus plastmasstorude otsad ja kokku muljutud otsad sissepanis mudesse torudesse või plastmasskaevudesse. See on võimalik teha ainult tahtluselt. Seega kostja on süüdi töökohustuste rikkumises ja peab kahju hüvitama. TLS § 74 lg 4 kohaselt, tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kiud mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kahju tekkimisest hageja sai teada Eesti Veevärk Tehnika AS telemeetriaaruannetest, mis oli tehtud 09.12.2013. a ja 10.12.2013.a. Seega kahju hüvitamise nõue esitatakse tähtaegselt. TLS § 74 lg 7 kohaselt, tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138. VÕS § 138 lg 1 kohaselt, kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. VÕS § 138 lg 2 kohaselt, kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. VÕS § 138 lg 1 kohaselt, VÕS § 138 lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Antud juhul ainult kostja teostas plastmasstorude ühendused ja ainult kostja vastutab kahju hüvitamise eest. Seega hageja ei tugine VÕS §-s 138 sätestatule. 3(13)

TLS § 72 teise lause kohaselt, töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 kohaselt, töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 kohaselt, töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja väidab, et kostja plastmasstorude ühenduste tegemisel ei täitnud oma töökohustused lojaalselt ja ei täitnud need oma spetsiaalsee teadmiste ja oskuse kohaselt, mis ta sai kätte hageja arve eest. Seega plastmasstorude ühendused ei olnud tehtud vajaliku hoolsusega ja kostja pidi hagejale tekitatud kahju hüvitama täies ulatuses. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks oleval asjaolu ei oleks esinenud. Kuna plastmasstorude ühendused olid tehtud kostja poolt mittenõuetekohaselt ja hageja peab puuduste kõrvaldamiseks need tööd ümber tegema oma arve eest ja selle tööde ümbertegemiseks on vaja 16 694,60eurot, siis selle summa väljamõistmisel kostjalt hageja asendatakse olukorda, mis vastab samale olukorrale, milles ta oleks olnud, kui plastmasstorude ühendused kostja poolt oleksid tehtud nõuetekohaselt ja hageja ei peaks puuduste kõrvaldamiseks need ülhndused ümbertegema. VÕS § 127 lg 3 kohaselt, lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhal, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võttes arvesse, et kostjal olid spetsiaalsed teadmised ja oskused plastmasstorude ühenduste tegemiseks, kostja võis mittenõuetekohaste ühenduste tegemise tagajärjed ettenäha ja võis ettenäha, et mittenõuetekohaste ühenduste avastamisel tema tööandjal (hagejal) tekib kohustust puudused oma arve eest kõrvaldada ja mittenõuetekohased ühendused ümberehitada. VÕS § 128 lg 1 kohaselt, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt, varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Antud juhul tegemist on otsese varalise kahjuga. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustanud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Antud juhul kostja kahjustas plastmasstorude ühendused mittenõuetekohaste ühendamisega ja seetõttu ta peab hüvitama mõistlikud kulud, niis on vajalikud puuduste kõrvaldamiseks ja nõuetekohaste ühenduste tegemiseks. Hageja arvestusel mõistlikud kulud kahju hüvitamiseks on 16 694,60 eurot. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Antud juhul kahju iseloomust lähtudes ei ole alust ja ei ole mõistlik kahju hüvitamise määrata perioodiliste maksetena, seega kosja pidi kahju hüvitama ühekordse summaga 16 694,60 eurot. Hageja palub kohtul:  väljamõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks 16694,60 eurot  panna menetlusosaliste menetlus kulud kostja kanda. 16.07.2015 hageja esindaja esitas kohtule hagiavalduse parandatud tekst (II. kd, tl 2-5), mis kohtuotsusest väljajäetud, kuna hagiavalduses on parandatud ainult tehnilised kirjavead.

Hagi vastuse kohaselt (I. kd, tl 99-100) Riigikohus on tsiviilajas nr 3-2-1-5-12 selgitanud, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud; kostja vastutab lepingu rikkumise eest; kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik; hagejale on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hagiavalduses on kostja tuginenud TLS § 74 lg 1, ehk kostja poolt töölepingu rikkumine peab olema tahtlik. Tegemist on erisättega, mis kehtestab lisaks eeltoodud üldistele eeldustele veel ühe eelduse, ehk süü VÕS §104 lg 5 tähenduses. Kostja ei ole töölepingut rikkunud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust tulenevalt on kostjat võetud tööle monteerijana, kelle ülesannete hulka kuulus monteerimine ja betoonitööd. Töölepingu punkti 2.3 kohaselt tööülesandeid andis ja neid kontrollis direktor või tööde juhataja. Hageja töödejuhataja A. A seletuskirjast tulenevalt torustiku ühendamise tööde teostamiseks olid kaasatud kostja ja V. K. A. A juhtis torustiku ühendamise tööd. Kostjat on tööle võetud monteerijana, ehk kostja elukutseks on monteerimistööd, kuid kostjat on kaasatud santehniliste tööde teostamiseks ning seletuskirjast tulenevalt tööde teostamist juhtis A. A. Eluliselt usutav on see, et kostja on teostanud tööd sellel alal, millel tal olid puudu nii teadmised, kui ka kogemused (eriti kogemused). Selles olukorras kostja tegu juhtis hageja tööde juhataja A. A, kelle juhtimisel kostja ühendas torusid. Torude ühendamise kohustust seega kostjal ei olnud, torude ühendamist juhtis A. A, kelle juhendeid pidi kostja täitma. Kuna torustikud olid ühendatud tehnoloogia rikkumisega, tehnoloogiat aga juhtis A. A, siis töölepingut rikkus A. A, mitte aga kostja, kuna kostja teostas ühendused A. A juhtimisel ja järelevalvel. VÕS §104 lg 5 kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja on PE plastmasstorude keevituse kursustel osalenud ainult üks päev, ehk 25.04.2014.a, kusjuures nimetatud kursus sisaldas ka praktilist osa, ehk kostja, kes on elukutse järgi monteerija, ei ole nimetatud kursustel praktilist kogemust kogunud, kuidas tuleb torusid ühendada. Lisaks on nimetatud kursustel käsitletud sisemistes ruumides kasutatavate torude ühendamist, kostjat aga kaasatud välistrasside ühendamise töödele. Seega kursuste seostamine kostja poolt tahtluse, kui süüvormi tuvastamisel, ei ole asjakohane. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13 asunud seisukohale, et VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kuna hageja I keelas sõnaselgelt artiklite avaldamise ja kostja avaldas artiklid hageja I keelule vaatamata, siis on kolleegiumi arvates praegusel juhul kostja rikkunud hagejate õigusi tahtlikult ning tema süü on sellega tõendatud. Eelpoolt sai käsitletud, et kostja teostas torude ühendamise tööd A.A juhtimisel, A. A seletuskirjast tulenevalt ei ole kajastatud, et A. A oleks andnud sõnaselgeid juhiseid torude ühendamiseks. Samuti ei ole hageja poolt tõendatud, et kostja rikkus A. A sõnaselgeid juhiseid. Selles olukorras ei saa mingil juhul rääkida tahtlusest, tegemist võib vähemalt olla kohustuse rikkumisega (samas kostja ei tunnista kohustuste rikkumist, seega tegemist ei ole omaksvõtuga). VÕS § 103 lg 1 esimese lause kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav, isegi kui eeldada, et kostja on kohustusi rikkunud, siiski kostja ei vastuta kohustuste rikkumise eest, kuna torude ühendamine ei olnud kostja kohustuseks, sest vastavalt töölepingu punktile 2.2 kostja kohustusteks olid monteerimise ja betoonitööd. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nagu sai eelpool käsitletud torude ühendamise tööd juhtis A. A, kes vastutas ka torude ühendamise eest. Seega käesoleval juhul puudub põhjuslik seos kahju ja kostja teo vahel. Hagiavaldusest tulenevalt on hagejale tekkinud kahju summas 16 694,60 EUR. Hagiavalduse lisadest tulenevalt hageja kulud aga summas 751,12 EUR. Seega hageja poolt on kahju suurus ka tõendamata, ehk hagejale ei ole tekkinud kahju selles ulatuses, mis on hagiavalduses avaldatud. 5(13)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, tutvunud tsiviilasja nr 2-14-54471 toimiku kirjalike materjalidega, kuulates kohtuistungitel poolte vande all antud seletusi ja tunnistajate ütlusi ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel vaidlust ei ole, et: - poolte vahel 24.01.1997.a oli sõlmitud tööleping nr 63, mille alusel kostja töötas hageja juures alates 29.01.1997.a kuni 14.11.2013.a. monteerijana, kelle ülesannete hulka kuulus monteerimine ja betoonitööd. Tööleping oli lõpetatud poolte kokkuleppel (I. kd, tl 64-65) - hageja teostas veevarustuse, kanalisatsioonitorustike ja sademevee kanalisatsiooni välistrasside ehitus- ja rekonstrueerimistöid Narva linnas tänavatel Gerassimovi, Haigla ja Kooli põik (I. kd, tl 7-13) ning sademevee kanalisatsiooni välistrasside ehitus- ja rekonstrueerimistöid Narva linnas Vestervalli tänaval ja Piiripunktis (I. kd, tl 14-20) - kostja on osalenud PIPELIFE EESTI AS kursustel „PE plastmasstorude põkk-keevitus ja elekterkeevismuhv keevitus, mille kohta talle anti välja 25.04.2013 tunnistuse nr 479 (I. kd, tl 66) - OÜ Astlanda poolt Eesti Veevärk Tehnika AS kaudu teostatud hageja tehtud tööde kontrolli käigus selgus välja, et töö oli tehtud tehnoloogia (I. kd, tl 21-45) - puuduste kõrvaldamiseks ja mittenõuetekohaselt tehtud plastmasstorude muhviühenduste ümbertegemiseks hageja peab kandma kulud, mis hageja käsitleb kostja poolt tekitatud kahjuna. Hageja väidetel kostja tekitas hagejale kahju tahtlikult, kuna just tema teostas kanalisatsioontorude ühendustöid, mis on tehtud mittenõuetekohaselt vaatamata sellele, et kostjal oli teadmisi ja oskusi vastavate tööde tegemiseks. Kostja saagis uued plastmasstorude otsad pikisuunades, lamestas plastmasstorude otsad ja lamestatud otsad sissepanis mudesse torudesse või kaevudesse, see on võimalik teha ainult tahtlikult. Seega kostja on süüdi töökohustuste rikkumises ja peab kahju hüvitama. 6(13)

Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 1 lg-le 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Sama paragrahvi lg-te 4-6 kohaselt seadusest võib tuleneda, et lepingule või muule võlasuhtele kohaldatakse erireegleid juhul, kui lepingu või võlasuhte pooleks on tarbija või ettevõtja. Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS §-st 3 tulenevalt võlasuhe võib tekkida lepingust (p 1); kahju õigusvastasest tekitamisest (p 2); alusetust rikastumisest (p 3); käsundita asjaajamisest (p 4); tasu avalikust lubamisest (p 5); muust seadusest tulenevast alusest (p 6). Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab nõuda kostjalt kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1) - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav - hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128) - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuna hageja väitel kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, siis vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi lühend TLS) § 74 lg-le 1 töölepingu rikkumine peab olema tahtlik. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 1 seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Seega hageja peab tõendama täiendavalt, et kostja tekitas kahju tahtlikult. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 5 tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kasvõi ühe elemendi puudumine välistab kostja vastutust. Esmalt kohus kontrollib kas kostja on töölepingut rikkunud, kas ta vastutab lepingu võimaliku rikkumise eest ja kas lepingu võimalik rikkumine on vabandatav. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (I.kd, tl 64-65) p 2.1. kohaselt kostjat võeti tööle monteerijana. Sama lepingu p 2.2. kohaselt kostja töö sisuks on monteerimine ja betoonitööd ning p 2.4. kohaselt tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult direktor või tööde juhataja. Pooled ei vaidle vastu, et kostja tööd kontrollis tööde juhataja A A. Vastavalt TLS § 4 lg-le 2 tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. 7(13)

Pooled ei vaidle, et kostja hakkas tasu eest tegema tööd (uute trasside-, kanalisatsiooni- ja vihmatorude paigaldamine ja ühendamine), mille tulemusena väidetavalt tekitas hagejale kahju, seega on asjakohatu kostja esindaja väide, et kuna sellist kohustust kosja lepingusse ei olnud kirja pandud, siis ta järelikult ei saanud sellist kohtutust ka rikkuda. Kostja vande all ülekuulamisel (I. kd, tl 163, 164 pöördel-165 pöördel) seletas, et antud juhul ta torusid ei keevitanud, keegi ei selgitanud, kuidas torusid ühendada. Ülesandeid torude ühendamiseks andis kostjale tööde juhataja A A ja meister S T. Kursustel, millele suunati kostjat, õpetati plasttorude elektrikeevitamist, mis asuvad surve all ehk siis veetorud, praktilist kogemust kostja kursustel ei omandanud. Kursused olid ühepäevased ja kestsid 5 tundi. Need kursused ei saa võrdsustada kanalisatsiooni torude keevitamisega, kostja teada kanalisatsiooni torusid ei keevitata. Kostja ei teadnud kuidas tuleb kanalisatsiooni torud ühendada, seda oli võimalik välja selgitada ainult siis kui kaevatakse välja kanalisatsioonitoru. Kostja ei teadnud, et Vestervalli tn-l asuvad torusid tuleb ühendada keevitamisega, sellest keegi ei rääkinud. Seda oli võimalik tuvastada ainult siis kui kanalisatsiooni toru oli välja kaevatud ja toru oleks juba nähtav. Nimetatud kohtades torud olid väga halvas seisukorras. Majad olid juba üle 50 aastat vanad ja torud ei saanud olla heas seisukorras. Vestervalli tn-l kostja ja V K otsustasid et õige on torud ühendada sellisel viisil, et üks toru suruda teise toru sisse, selline ühendamine vähemalt 2-3 kuud töötas, kostja arvamusel mingi aeg need torud võiksid veel töötada. Keegi ei selgitanud ega ka näidanud, kuidas tuleb need tööd teostada. Teostades torude ühendamist kostja veendus kohapeal, et see ei tuleks lahti, kuna ei tahaks kui inimesed kasutavad need kanalisatsiooni teenuseid, et vett läks torudelt välja. Kostja ei saa aru, miks tema vastu on hagi esitatud. Kostja sõnade kohaselt monteerija kohustuseks on maja ehitamine, majade monteerime, metallkonstruktsiooni paigaldamine, igasugused demonteerimise tööd. Ülesandeid torusid ühendada andsid kostjale direktor, meister. Kostja ei loobunud ülesannetest, kuid uute torude paigaldamine ja vanade torudega ühendamine, see on erinevad tööd, ühendamiseks on vaja spetsialisti. Kostja ei rääkinud ülemusele, et ei oska neid tööd teha, kuna kartis tööd kaotada. Kostja töö käigus õppis neid teha, mõtles, et meister või tööde juhataja ütleb, et kuidas seda teha, küsis A A käest nii enne, töö tegemisel kui ka pärast. A. A ise ei olnud kompetentne, ta ise küsis töötajate käest kuidas tööd teha. Võimalik, et peale A. A veel andis juhendit tööde tegemiseks S T. Plasttorude ühendamisega, vana kanalisatsiooni torudega tegeles kostja koos V. K, kuna üksi füüsiliselt ei ole seda võimalik teha. Kostja töö tegemist keegi ei kontrollinud. Kostja oli kindel, et teeb tööd õigesti. Ainult torude lahti tegemisel selgub, kuidas ühendused tehti. Vande all ülekuulatud hageja seaduslik esindaja Radim Zeinalov (II. kd, tl 58 pöördel-60) seletas kohtule, et kostja töötab firmas alates 1997.a-st. Ta on tööle vormistatud paigaldajana. Firmas töötamise ajal näitas ta ennast kui hea spetsialist. Kostjat saadeti vastutusrikastele töödele, ta tegeles ehitustöödega, sealhulgas ka veetorustike kanalisatsiooni trasside paigaldamisega. Suurtel töödel on tehtud mitu brigaade. Brigaad koosnes - üks juhtiv spetsialist ja 2 abitöölist. Kostja oli alati kui juhtiv töötaja, ta töötas mitte ainult Narvas, vaid ka Sankt-Peterburis kanalisatsiooni torude paigaldamisel. Kõige suuremad tööd ta tegi ENEFIT 280 ehitamisel. ENEFIT kontraht Eesti Energiaga oli sõlmitud summale 280 000 EUR ja paigaldati seal mitu kilomeetrit selliseid torustikke, kostja oli seal töödel algusest lõpuni. Pärast sõlmiti lepingu Astlanda Ehitus OÜ firmaga kanalisatsiooni torustike paigaldamiseks Narva linnas, kostja oli ka juhtiv spetsialist brigaadis. Kuna see oli Euroopa projekt, siis firma saatis enda spetsialistid kursustele plastmasstorude põkk-keevituse ja elekterkeevimismuhvi keevituse kursustele. See, et kostja ei tea midagi nende torustike paigaldamisest, see on vale jutt. Selliseid spetsialiste, kui kostja, tunnistaja firmas on ainult mitu inimest, keda niikaua hoiavad tööl. Kostjat järkhaaval koolitati, ta alustas tööd brigaadis, kus olid juba kogemustega töötajad, neilt ta sai ise koolitust, õppis tööd ja ise muutus spetsialistiks. ENEFIT-i ehitamisel ja Venemaal võib olla olid väikesed probleemid kanalisatsiooni trasside ehitamisega, millistel töötas T, kuid kõik olid kõrvaldatavad. See on harilik praktika, seda saab alati parandada. Aga tahtlikult, nagu see juhtus Narva vee ehitamisel, sellega puutus tunnistaja kokku esimest korda. Tunnistaja oli nii kindel kostjas, et ei 8(13)

olnud isegi mingisugust kahtlust tema teadmiste osas. Kostjal oli palk kaks korda rohkem kui abitöölistel. Vee ja kanalisatsisooni torustike paigaldamine kuulub üldehitustööde hulka. Ka enne aastat 2013 kostja tegeles plasttorustike paigaldamisega, s.h plastiktorude põkkkeevitusega, kuid see töö, mis kostja tegi Narva vee töödel, oli palju kergem kui need tööd, mis olid varem tellitud. Seal isegi keevitust ei ole vaja. Seal kõik detaile oli vaja kokku panna ja kõikide detailidega tagas meister. Tunnistaja arvab, et kostja tekitas kahju tahtlikult kuna kostja teadis, et torud mis lähevad magistraaltorustike elumajade poole, neid ei jälgita maa-aluste kaameratega. Need kaamerad kontrollivad kõiki liideseid torude vahel ja selline jutt käis. Seepärast aru saades, et seda ei hakata kontrollima, ta tegi kiiresti praakühendusi ja kaevas sinna ilusti mulle peale. Oli kindel norm päevas, mitu meetrit peab paigaldama torusid, ja selleks, et rohkem paigaldada torusid meetrites, kasutas kostja sellist meetodit. Kostjat usaldati 100%, enne töödejuhatajana oli tal T S, kuid tunnistaja ei saa aru, miks tema praaki ei märganud. Pärast A Amärkas seda ja sundis kostjat tööd ümber tegema. Kostja tegi tööd veel kahe töötajaga, s.h K, need olid abitöölised. Praaki tegemise initsiaatoriks oli kostja. Kuidas ühendada Vestervalli tn-l torusid kostja ise teadis väga hästi, saaks küsida , kuna objektil oli alati kas meister või veel keegi, keda võiks alati küsida. Kosjale selgitati kuidas tuleb ühendada torusid T ja A. Töö tegemist kontrollis tellija kaameraga pärast torude maale kaevamist. Kontrolli teostati pärast kindla töömahu tegemist. Alguses kontrolliti magistraale ja pärast Narva Vesi kontrollis ka neid torud, mis eemaldusid magistraalist elumajade poole. Kostja tööandja pildistas torude paigaldamist, kus need fotod praegu on tunnistaja ei osanud ütelda. Firmaga Astlanda sõlmitud lepingut kostjale ei näidanud. Antud töödega, mida kostja tegi, ei ole vaja keevitamistööd teha, seal oli torude ühendamine. Kostjat atesteeriti üldehitustöödes, sh torustike paigaldamises. Kui avastati praaki, kostja töötasu vähenes, kostja tekitas hagejale kahju, see oli üheks põhjuseks töölepingu lõpetamiseks. Tunnistajana ülekuulatud V K (II. kd, tl 60-61) seletas, et ta töötas brigaadis erinevate kaastöötajatega, s.h kostjaga. Uute kanalisatsiooni torude ühendamisega elumaja vanade kanalisatsiooni torudega põhiliselt tegeles kostja, vajadusel tunnistaja aitas. Tunnistaja ei jälginud kuidas kostja tööd teeb, neil igaühel on oma töö. Vajadusel kostja helistas meistrile ja tellis muhve ja seda mida ta tellis, talle ka toodi. Ta helistas ja midagi toodi. Tunnistaja tegeles põhiliselt ettevalmistustöödega: mulle trampimine, torude maale matmisega, põhiliselt mattis maa alla torusid ekskavaator. Tunnistaja nägi, et kostja ühendas vanu ja uusi torusid selliselt, et kindla pikkusega toru viilis, muljus kokku otsa ja ühendas kaevuga. Tunnistaja ei mäleta, kas olid muhvid. Vestervalli tn-l olid. Torude väljaminekul majadest paigaldati muhv, seal juures viibis meister, kõik pildistati. Meistrid koguaeg kohal ei olnud. Tunnistaja ühendas torusid koos kostjaga. Kuidas torusid ühendasid teised inimesed, kes töötasid nendega koos, tunnistaja ei pannud tähele. Tunnistaja küsis kostja käest, kas niimoodi peabki olema see, mille peale kostja vastas, et ei, nii sobib, nagunii on varsti vahetus. Torude maa alla matmisega tegeles nii tunnistaja, kui ka J ja kostja ka aitas. Uus toru vanatorusse ei läinud kergelt sisse, isegi muhvi sisse läksid raskelt, oli vaja jõudu rakendada ja haamriga lüüa. Üksi ei tee midagi, keegi peab aitama, kas kaevu hoida. Kõik kes kõrval olid, aitasid. Kohe pärast torude paigaldamist puistati mulda torude peale. Torude maale matmisega tegelesid kõik. Vestervalli tn objektil esmalt oli S. T, pärast, objekti lõpus, tuli A. A. A. A käis ja pildistas seal. Kõik sõitsid lõunale, tunnistaja jäi seal, et keegi seal midagi ei varastaks, A käis ja pildistas seal. Tunnistajana ülekuulatud A A (II. kd, tl 61-62 pöördel) seletas kohtule, et ta juhatas objekte: Vesterevalli hoovi kanalisatsioon, mõningal määral võib olla Koolipõik ja Haigla tänav. Vestervalli hoovis töötas kostja koos K, mingil ajal osales ka veel J. Kostja 9(13)

oli juhtiv töötaja trassiehitusel, ehitaja. Tema kohustuseks oli jälgida absoluutse kõrgu märku trassi ehitamisel, teostada ehitatava trasside ühendusi olemasolevate väljaviikudega KÜ-stest. Põhiülesandeks oli jälgida trassi ehitamise kvaliteedi. Uued kanalisatsiooni torud, elumajade ja vanade kanalisatsiooni torudega pidid olema ühendatud selliselt, et kui torul on muhv siis kasutatakse seda muhve ja kui muhvi ei ole, siis tellitakse ja paigaldatakse eraldi muhv. Alles pärast Narva Vesi poolt tehtud kaameraga vaadet sai teada, et ühendused olid tehtud ebakorrektselt, ehk siis, et toruots lihtsalt lõigati sakiliseks ja põhimõtteliselt ajati peamise toru sisse, kus kasutada kas kuum kahenevad muhve või hariliku muhv. Osa ühendamisest oli tehtud õigesti muhve kasutades ja osa tehti lihtsalt toruotsa lahti lõigates. Kui kostja saabus tunnistaja objekti peale tööle algust oli tehtud kas või 4 ebakorrektsed ühendust. Edaspidi ühendused olid normaalselt tehtud. See oli objekti esimene vool ja ei olnud võimalik kõike kontrollida. Pole reaalne kontrollida alluva iga sammu. Tunnistaja pidi kontrollima veel teisi objekti ja ka kirjaliku dokumentatsiooni osa. Kostja ise tellis ühendusdetaile, selleta poleks tehtud teisi ühendusi. Tunnistaja püüdis kohale jõuda kindlal ajal, aga juhtus, et ei jõua. Mõõdeti toru läbi ja otsustati millist detaile tellida. Kõik detailid tunnistaja tõi kostja objektile. Muhvide puudumist tuvastati ainult vaatlusega. Kuhu kadusid paigaldamata muhvid tunnistaja ei tea. Kuidas teha plastik kanalisatsioonitorude paigaldamist kostjale ei selgitanud, kuna ta teab sellest rohkem kui tunnistaja, kuna ta läbis isegi plasttorude paigaldamise ja keevitamise koolitust. Kostja teadis, kuidas neid torusid paigaldada. Kui tunnistaja muhvid tõi kohale, siis tema käest ei küsitud, kuidas need kasutada. Oli suur projekt ENEFIT 280 torud, kus olid kanalisatsiooni torud ja veetorud ja kõik oli lõpetatud hästi. Elektrijaamades määratakse tööde tegemiseks töödejuhatajat ja tööde teostaja, ilma kelle juuresolekuta ei tohi töid üldse teostada. Seal tihti oli ka T nagu tööde teostaja. Linnas teostatud ja ENEFIT 280 teostatud tööde erinevus seisnes ainult mahus ja torude läbimõõdus. Kui kaua aega pidid töötama torustikud mida tehti Narva Vee jaoks ei osanud tunnistaja vastata, kuid mitte nii, mis oli avastatud. See, mis oli avastatud, see on tahtlikult tehtud praak. Garantii kas 10 aastat. Vastuvoolu torude sisse üksteisesse takistab voolu ja tekkivad ummistused. Tunnistaja ei õpetanud kostjat, kes käis koolituse läbi, kuidas tööd teha. Tunnistaja nähtaval ühendas kostja muhvtorusid kaevatoruga. Kostjal ei tekkinud küsimust, et ta ei oska seda teha. Tunnistaja nähtaval pandi toru tagurpidi otsaga sisse muhvi. Niimoodi, et kõrgem muhviga ots oli vastupidi pandud. Tunnistaja kostja instruktaaži kuidas torud tuleb ühendada, ei viinud läbi, kuid seda teemat arutati kostjaga. Kontrollimiseks, kas need torud olid õigesti ühendatud, teostatakse videovaatlus. On võimalik arutada seda asja, aga ei ole võimalik kontrollida inimese iga sammu, kes on juhtiv töötaja. Valikuliselt tunnistaja kontrollis. Suurt vahet ei ole kas õhendatakse uued torud või uus toru vanaga, kuna toru on toru, ühendati olemasoleva torudega. Vestervalli tn objekt ilmus tööde algusest. Tunnistaja tellis muhve telefoni teel koos kostjaga, arutasid koos läbimõõdud. Kui tunnistajat ei olnud, siis tellisid telefoni teel. Tunnistaja ei näe oma süüd kostja poolt praaki tegemisel. Kui tunnistaja avastas praaki, rääkis sellest kostjale ja praaki enam ei olnud. Tunnistaja ei teatanud tööandjale sellest, et avastas, et kostja tegi praaki, nad lahendasid selle küsimuse omavahel. Kohus, hinnates menetlusosaliste vande all antud ütlusi ja tunnistajate ütlusi kogumis leiab, et töölepingu rikkumine kostja poolt ning et ta vastutab lepingu võimaliku rikkumise eest, ei ole tõendatud. See, mida seletab kostja, on vastuolus hageja seadusliku esindaja ja tunnistajate antud ütlustega. See, mida seletavad hageja seaduslik esindaja ja tunnistajad, kostja ei tunnista. Hageja 10(13)

Kostja kinnitab, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesolevaga kinnitab kostja, et kõik eelpool märgitud kulud on vajalikud, põhjendatud ja täites ulatuses kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. V T palub määrata käesolevas tsiviilasjas kostja menetluskulude suuruseks 588 EUR ja mõista see kostja kasuks välja hagejalt; mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Kohtule 15.06.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (II. kd, tl 37) kostja menetluskuludeks seoses 15.09.2015 kohtuistungiga on 15.09.2015 istungil osalemine tsiviilasjas nr 2-14-54471, kulunud aeg 03:00:00, arve nr VG93. Narva Esimene Advokaadibüroo ja kostja vahel on sõlmitud kliendileping, mille kohaselt advokaadibüroo tunnihinnaks õigusteenuse osutamisel 80 EUR, millele lisandub käbemaks. Istungil osalemisega seoses on tsiviilasjas nr 2-14-54471 Narva Esimene Advokaadibüroo osutanud õigusteenuseid 3 töötunni ulatuses maksumusega 240 EUR, millele lisandub käibemaks 48 EUR, ehk kokku on 288 EUR. Kostja kinnitab, et kostja ei käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesolevaga kinnitab kostja, et kõik eelpool märgitud kulud on vajalikud, põhjendatud ja täites ulatuses kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-14-54471. Eeltoodust tulenevalt V T palub määrata tsiviilasjas nr 2-14-54471 kostja V T istungil osalemisega seotud menetluskulude suuruseks 288 EUR ja mõista see kostja kasuks välja Aktsiaseltsilt EESTI ESM; mõista hagejalt menetluskulude suurust kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kostjat esindas käesolevas menetluses TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja, nimelt advokaat. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule 28.08.2014 vastuse hagile (I. kd, tl 99-100, sisuliselt 3 lk), 24.09.2014 esitas määruskaebuse hagi tagamise määruse peale (I. kd, tl 11-112, sisuliselt 3 lk), 07.07.2015 esitas vastuse hageja menetluskulude nimekirjale (I. kd, 12(13)

tl 181, sisuliselt 2 lk), 09.07.2015 esitas taotluse (I. kd, tl 184, sisuliselt 1 lk), 07.08.2015 esitas seisukoha (II. kd, tl 10, sisuliselt 2 lk). Kokku on kostja esindaja esitanud kohtule 5 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 11 lk. Kostja esindaja viibis ka Viru Maakohtus 29.01.2015 kohtuistungil, mis kestis 50 minutit (I. kd, 142-143), 30.06.2015 kohtuistungil, mis kestis 1 tund 10 minutit (I. kd, tl 164-166) ja 15.09.2015 kohtuistungil, mis kestis 3 tundi 15 minutit (II. kd, tl 26-32), seega viibis kostja esindaja antud asja arutamisel kohtuistungitel kokku 5 tundi ja 15 minutit. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest keerulisema nõudega õiguslikus mõttes, kohus loeb kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 6 tundi ja 45 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot, millele lisandub käibemaks Eeltoodu põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 530 eurot, millele lisandub käibemaks 106 eurot, kokku 636 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas vastavat taotlust ning kohus märgib käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 ja 2 menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik