2-15-104938/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-104938 Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Aktsiaselts XXX(hageja) ja FIE XXX vahel 09.01.2013 sõlmitud frantsiisileping nr XXX ja selle lisad, mille alusel jäi FIE XXX võlgu 711,31 euro ulatuses. Selleks, et FIE XXX saaks oma frantsiisilepingu alusel tekkinud võlgnevuse tasuda, sõlmisid hageja ja XXX(kostja) 14.02.2014 laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 1000 eurot, intressiga 3% aastas. Vastavalt laenulepingule ja selle lisaks olevale maksegraafikule kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi kogusummas 1013,08 eurot, osamaksetena hiljemalt 08.12.2014. Kostja on tasunud laenulepingu alusel laenu põhiosa katteks 100 eurot ja intressi katteks 3,12 eurot, kuid muid tasumisi ei ole kostja laenulepingu alusel hagejale teinud. Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seoses hageja leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus, et tarbijakrediidilepingu kohustuse mittetäitmisel või mittenõuetekohase täitmise puhul sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Nimetatud asjaolu tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist (vt ka Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 15). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-15-104938 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kogusummas 225 eurot ja õigusabikulud 412,50 eurot (käibemaksuta). Seoses hageja taotlusega riigilõivu summas 225 euro kostjalt väljamõistmisega peab kohus vajalikuks aga selgitada, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja maksekäsu kiiremenetluse avalduse kohtule esitamisel tasunud 02.03.2015 riigilõivu summas 51,86 eurot ning hagiavalduse esitamisel 13.05.2015 täiendavalt summas 173,14 eurot. Seejuures otsustas kohus 26.06.2015 hageja (19.06.2015) taotlusel hagejale tagastada riigilõivu enamtasutud osas summas 25 eurot. Seega on hageja käesoleva tsiviilasja raames kohtule tasunud riigilõivu summas 200 eurot, mis vastab ühtlasi riigilõivuseaduse (RLS) lisas 1 sätestatud määrale (vastavalt RLS lisale 1 tuleb tsiviilasja hinnalt kuni 1500 eurot tasuda riigilõivu summas 200 eurot). Seetõttu tuleb kostjal hagejale hüvitada tasutud riigilõiv (200 eurot) vastavalt otsuses toodud menetluskulude jaotusele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu summas 412,50 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades hageja esindaja tegelikku töö mahtu ning asja keerukust on kohtu hinnangul käesoleva tsiviilasja käigus hagejale osutatud õigusabiteenuse toimingute (s.o õigusabikulu asja materjalide ja õigusliku analüüsi, tõendite korrastamise, hagiavalduse koostamise ja kohtule edastamise; kliendiga nõupidamise, 19.06.2015 hagiavalduse täpsustuse ja tervikteksti koostamise eest ning sh ka toimikust nähtuv õigusabikulu 08.09.2015 kohtule edastatud hageja lühikese taotluse eest) ajakulu põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 2 tunni ees kokku 150 eurot (s.o 2 tundi x tunnihind 75 eurot). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 91% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 9% ulatuses hageja ja 91% ulatuses kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 318,50 eurot (s.o 350 eurost 91%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.