Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-117016 summasid, kuid see ei vabasta teda punktis 2.2 kokku lepitud igakuisest tagasimaksest kuni võlgnevuse ja kohtukulude täieliku tasumiseni.

2-15-117016 Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele võib esitada määrusekaebuse seaduses ettenähtud 15 päeva asemel 5 päeva jooksul. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et Üxxx Pxxxxxxx hüvitab AS-le SEB Pank menetluses tasutud pool riigilõivust summa 22,50 eurot. Seega mõistab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel Üxxx Pxxxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks pool riigilõivust summas 22,50 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda. Pooled on kokku leppinud p 6, et muud kokkuleppes nimetamata kulud jäävad võlgniku kanda. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes TsMS § 174 lg 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 45€ ja pooled on riigilõivu osas sõlminud kokkuleppe. Muid menetluskulusid kohus asja materjalide alusel ei tuvastanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudub alus kompromissi p 6 esitatud kujul kinnitamiseks, sest hageja ei ole deklareerinud täiendavaid menetluskulusid, mis kostja kanda jätta. AS SEB Pank taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas.

2-15-117016 Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, muu hulgas juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o. 22,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.