Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja XxxxOÜ esitas 23.07.2015 avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 19 953,45 eurot, mis on tänaseni tasumata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikul puudub vara kohustuse täitmiseks ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus määras 17.09.2015 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 15.10.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgniku esindaja halduri korduvatele päringutele ei vastanud ning aruanne on koostatud vararegistritest, finantsasutustest ning Maksu- ja Tolliametist saadud andmetele tuginedes. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et XxxxOÜ kohustuste suuruseks on 40 403,14 eurot. Avaldaja varaks on enamjaolt nõuded võlgnike vastu, mille rahaline väärtus esialgsel hinnangul on ca 14 300 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see kujunes välja hiljemalt 2015. aasta märtsis. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab haldur rasket juhtimisviga pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg 2 mõttes, kuivõrd võlgniku juhatus on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Maksejõuetuse tekkimise seisukohast on halduri hinnangul oluline ka pidev maksude tasumata jätmine, mis viis arvelduskonto blokeerimiseni ja sinna laekunud rahaliste vahendite debiteerimiseni. Sellele järgnes arvelduskontolt sularaha väljavõtmine juhatuse liikme poolt ja juhatuse liikmele tasu maksmine. Halduri hinnangul võib antud teo puhul olla tegemist olukorraga, kus rakendub juhatuse liikme vastutus, kuivõrd tehing tehti pärast maksejõuetuse ilmnemist. Aruandes on esile toodud tehingud, mille puhul esinevad halduri hinnangul tagasivõitmise alused. Haldur

märgib, et veebruaris 2015.a. võõrandas võlgniku juhatuse liikme Xxxxisikus tasuta OÜ-le Xxxxtreileri. Ostja äriühingu juhatuse liige on Xxxx, s.o. tegemist on tehinguga lähikondsete vahel. Arvestades asjaolu, et võlgnik oli asutatud osakapitali sisse maksmata, vastutavad tema osanikud võlgade eest sisse maksmata osakapitali ulatuses, s.o. summas 2 500 eurot. Haldur ei välista, et juhtorganite liikmete vastu võib esitada rahalise nõude seoses pärast maksejõuetuse väljakujunemist teostatud väljamaksetega, mis ei ole seotud juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmisega. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgniku vara ei kata temal lasuvaid kohustusi. Seega puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alus kuulutada välja võlgniku pankrot, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgniku seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Samuti pole võlgnik esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XxxxOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Peeter Sepperi, kes on andnud selleks nõusoleku. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 40 403,14 euro ulatuses ning rahaliselt hinnatav vara suurus on ca 14 300 eurot, millest suurema osa moodustavad nõuded kolmandate isikute vastu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamises siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Kohus tegi 19.10.2015 määrusega XxxxOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot hiljemalt 22.10.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 21.10.2015. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta

ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige Olari Niit (isikukood 38403190343) ja endine XxxxOÜ juhatuse liige Xxxx (isikukood 37607150241). Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Xxxxja Xxxxtrahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 15.10.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 14,4 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1224 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 196,58 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 1420,58 eurot. Ajutine haldur palub katta eelnimetatud tasu ja kulud võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu ja pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu summas 1000 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlausaldaja XxxxOÜ poolt 15.10.2015 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 tasutud ettemaksu arvelt OÜ Kelvingi Õigusbüroo (registrikood 12305756) kasuks. Ajutise halduri tasu summas 224 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise summas 196,58 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja pankrotivara arvelt

OÜ Kelvingi Õigusbüroo (registrikood 12305756) kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.