Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvara hulgas vara 2,28 eurot, kohustusi on vähemalt 4 000 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi ei esine. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 840 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks 79,65 eurot (sisaldab käibemaksu). 397 eurot (lisandub käibemaks) palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning kanda Advokaadibüroo Paas&Partnerid arveldusarvele. 30.09.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri arvamusega. Kohus määras 01.10.2015 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 000 eurot ning avaldas 01.10.2015 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Pärandvara on 2,28 euro väärtuses, kohustusi on 4 000 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused avalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 840 eurot (lisandub käibemaks) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 79,65 eurot (sisaldab käibemaksu). Avaldaja ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud.

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,75 tundi. Halduri tunnitasu on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes ning päringute tegemises. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 840 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 79,65 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul sisuliselt puudub vara ja deposiiti ei ole tasutud, seetõttu mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja Advokaadibüroo Paas&Partnerid arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.