lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-11746/8

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 23.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-11746/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1, 11, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 637 lg 3Tasu maksmise kohustusVÕS § 644 lg 1, 2Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamineVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-11746

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-11746

Tsiviilasi

OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4928,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja OÜ XXX(registrikood XXX), lepinguline esindaja

esindajad

Priit Pööbo (e-post: [email protected]) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja XXX Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt OÜ XXX kasuks põhivõlg 4000 eurot, viivis 675,03 eurot ja

alates

24.10.2015

viivis

protsendina

tasumata

põhinõude

summalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 642 lg 1Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul
VÕS § 643Töö ülevaatamise kohustus
VÕS § 645 lg 1Töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused
1.Menetluskulud jätta XXXOÜ kanda.
2.Rahuldada OÜ XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt OÜ XXX kasuks menetluskuludena riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 250 eurot.
4.Jätta rahuldamata OÜ XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 200 euro ulatuses.

2-15-11746

5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (650 eurot) tuleb XXXOÜ-l tasuda OÜ-le XXXkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.10.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ XXX(hageja) esitas 06.08.2015 maakohtule hagi XXXOÜ (kostja) vastu põhivõla 4000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 606,22 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping, mille esemeks oli betoneerimistööde teostamine XXX aiandis, XXX vallas, XXX. Hageja täitis lepingut ning esitas kostjale tasumiseks arve nr 170 summas 7800 eurot. Kostja täitis kohustuse osaliselt, tasudes ülaltoodud arve alusel kokku 3800 eurot. Kostja on tööd aktiga vastu võtnud ning ta ei ole tõendanud, et hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Samuti ei ole kostja tööde mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostja ei ole välja toonud tekitatud kahju suurust. Hageja nõuab kostjalt 4000 euro, sissenõutavaks muutnud viivise 606,22 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja sõlmis töövõtulepingu betoonpõrandate valamiseks ja valmistamiseks, milles on määratud lepinguhind, kvaliteedinõuded ja vastutus. Pärast tööde üleandmist selgus, et tööd ei vastanud tellija ja tema esindaja poolt oodatud nõuetele. Põrandale tekkisid mõrad ja pinna tugevduskiht lõi põranda pealt lahti. Hageja tasus arve osaliselt, põhjusel, et defektid ilmnesid kiiresti ca 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tunnistanud eksimust, ega esitanud ka võimalikke asja parandamise ettepanekuid. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte omaksvõtu ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud järgmised asjas tähtsust omavad olulised asjaolud: • Pooled on 31.10.2013 sõlminud töövõtulepingu betoneerimistööde teostamiseks XXX aiandis, XXX vallas, XXX (tl 31); • Pooled allkirjastasid teostatud tööde akti (tl 5); • Hageja esitas kostjale tasumiseks arve summas 7800 eurot, millest on tasumata 4000 eurot (tl 6).

2-15-11746

4.Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on keeldunud hagejale tasu maksmisest põhjendusel, et pärast tööde üleandmist selgus, et tööd ei vasta lepingutingimustele, põrandale tekkisid mõrad ja pinna tugevduskiht lõi põranda lahti. Kostja on koos oma vastuväidetega esitanud kirjavahetuse ja fotod (tl 3248).
5.Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Teostatud tööde akti allkirjastamisega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Seega peab kostja tõendama, et töö ei vastanud lepingutingimustele ning esitama vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Need asjaolud on kostja tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-145-14, p 22; 3-2-1-80-08, p 31). Kostja on esitanud kirjavahetuse ja fotod, millest võiks erinevaid asjaolusid järeldada. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb. Kohus on selgitanud kostjale, et kostja peab esitama tõendid selle kohta, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele ja et ta kasutab hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit (tl 50).
6.VÕS § 642 lg 1 esimese lause järgi töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 645 lg 1 p 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.

2-15-11746

7.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele ja et ta kasutab hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit (mh selle kasutamise eeldusi, vt otsuse p 6).
8.Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist. Viivise nõudmise aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mis sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 606,22 eurot (tl 7). Perioodi 07.08.2015 kuni 23.10.2015 lisandub sissenõutavaks muutunud viivis (78 päeva) 68,81 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud on riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 450 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt välja mõista.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude

2-15-11746 rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Hageja esindaja on kulutanud hagi koostamiseks 2 tundi, kostja seisukohaga tutvumiseks ja 13.10.2015 menetlusdokumendi koostamiseks 2,5 tundi, kokku 4,5 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks esindaja ajakulu: hagiavaldus 1,5 tundi (hagiavaldus on kahel lehel, millest üks leht sisaldab üksnes seadust) ja 13.10.2015 menetlusdokument (mis sisaldab mh menetluskulude nimekirja, mille koostamiskulusid poolele ei hüvitata) 1 tund, kokku 2,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot saab lugeda põhjendatuks. Seega on põhjendatud hageja esindaja kulud 250 euro ulatuses.

12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja