OÜ SpiceWorld hagi AS If P&C Insurance vastu viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03. juuli 2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8035,38 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ SpiceWorld apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ SpiceWorld (registrikood 12215639), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja: AS If P&C Insurance (registrikood 10100168), volitatud esindaja Holly-Fleur Ulm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 03. juuli 2015 otsus osas, millega jäeti hagi viivise 552,26 euro saamiseks rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja viivis 552,26 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.2.Välja mõista AS-lt If P&C Insurance viivis 945,38 eurot ja kahjuhüvitis 998,80 eurot, kokku 1944,18 eurot.
2.3.Jätta hagi rahuldamata viivise 2981,92 euro ja kahjuhüvitise 4501,20 euro saamise osas, kokku 7483,12 euro ulatuses.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus: Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad 80% ulatuses hageja OÜ SpiceWorld kanda ja 20% ulatuses kostja AS If P&C Insurance kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ SpiceWorld esitas 12.03.2015 Harju Maakohtule hagi AS If P&C Insurance vastu viivise 4187,51 euro ja kahjuhüvitise 5500 euro väljamõistmiseks. Hageja täpsustas menetluse käigus viivisenõuet ja selle nõude lõplikuks suuruseks jäi 3927,30 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kindlustuslepingu, millega kindlustati sõiduauto Citroen Jumper (registreerimismärgiga 827 BHG). Vara väärtuseks märgiti 10 300 eurot.
3.Sõidukiga toimus 16.12.2012 avarii. Sõiduki jäänuk anti kostjale üle 28.01.2013. 22.02.2013 teatas kostja, et sõiduki väärtusena on kinnitatud 10 300 eurot, samuti, et kindlustusjuhtumi osas viiakse läbi kriminaalmenetlus, mille tõttu pikeneb kahju hüvitamise otsuse tegemine vastava menetluse võrra.
4.14.02.2014 otsustas kostja hüvitada hagejale 7737,12 eurot, mis maksti välja kahes osas: 3237,12 eurot 13.02.2014 ja 4500 eurot 14.02.2014. 02.10.2014 hüvitas kostja käibemaksu osa 1716,67 eurot.
5.Kindlustuslepingu tüüptingimuste p 63 kohaselt peab kindlustusandja oma kohustuste täitmisega viivitamise korral maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% tähtaegselt tasumata summast. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks vastavalt lepingule 7 päeva pärast sõiduki jäänuki üleandmist, s.o 05.02.2013.
6.Kindlustuslepingu p-d 63 ja 69 on tühised tüüptingimused. Punkt 63 näeb ette piirangu viivise suurusele, mille kohaselt ei tohi viivis ületada 10% tähtaegselt tasumata summast. Selline kokkulepe on võlaõigusseaduse (VÕS) § 451 kohaselt tühine. Punkt 69 kohaselt on kindlustusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise otsus muu hulgas pärast kindlustusjuhtumiga seotud kriminaalmenetluse lõpetamist. Selline kokkulepe on VÕS § 42 lg 1 kohaselt tühine.
7.Hageja majandustegevuseks on autode rentimine. Kindlustushüvitise tasumisega viivitamise tõttu rohkem kui aasta jooksul ei saanud hageja soetada hävinenud sõidukile asendust, mille tõttu jäi hagejal saamata tulu keskmiselt 900 eurot kalendrikuus. Kuigi hageja on kandnud kahju kokku rohkem, nõuab ta kostjalt saamata jäänud tuluna kahju hüvitamist 5500 euro ulatuses.
Kostja vastuväited
8.Kostja tunnistab hagi osaliselt - viivisenõuet 393,12 euro ja kahjuhüvitise nõuet 817,20 euro ulatuses, kokku 1210,32 eurot. Ülejäänud osas palus kostja jätta hagi rahuldamata.
9.Pärast kindlustusjuhtumi registreerimist alustas PPA Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talitus 11.03.2013 kostja kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust kindlustuskelmuse tunnustel. Kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse määramiseks vajalike toimingute tegemisega. Hageja nõue kostja vastu ei muutunud sissenõutavaks sõiduki jäänuki üleandmisel, vaid siis, kui olid teostatud kindlustusandja kohustuse täitmise ulatuse määramiseks vajalikud toimingud ehk kriminaalmenetluse lõpetamisest 24.01.2014. Kuni selle ajani keeldus kostja põhjendatult kindlustushüvitise maksmisest, kuna ei olnud veendunud kindlustusjuhtumi toimumises.
10.Kindlustuslepingu punktid 63 ja 69 ei ole tühised. Punkti 69 tühisuse välistab asjaolu, et hüvitist ei saa välja maksmata jätta piiramata aja jooksul, kõikides menetlustes, sh kriminaalmenetluses, on seadusega kehtestatud menetlustähtajad. Tüüptingimuse säte, mille järgi on viivise määr 0,1%, kuid kokku mitte üle 10% kindlustushüvitisest, on osaliselt vastuolus VÕS §-ga 451. Sellest sättest tuleneb nõue, et kindlustushüvitise maksmisega viivitamisel tuleb tagada vähemalt seadusjärgse viivise maksmine (Riigikohus 3-2-1-17812 punkt 25). Seega ei ole kindlustuslepingu p 63 tühine, kui kindlustusvõtjale on tagatud viivis vähemalt seadusjärgses ulatuses.
11.Kriminaalmenetlus lõpetati määrusega 24.01.2014, pärast mida edastati hagejale teade kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse kohta. Kuna kohustused hageja ees on täidetud õigeaegselt, ei saa esineda ka tasumise viivitamisest tekkinud kahju.
12.Kostja möönab, et on olnud käibemaksu summa hagejale hüvitamise osas viivituses 229 päeva alates käibemaksu osa hüvitamise kohustusest teadasaamisest 14.02.2014 kuni selle väljamaksmiseni 02.10.2014. Sellest tulenevalt tunnistab kostja hageja nõuet viivisele suurusega 393,12 eurot (1716,67 x 0,1% x 229) ja proportsionaalsele osale (18,16%) kahjuhüvitisele 817,20 eurot. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 393,12 eurot ja kahjuhüvitise 998,80 eurot, kokku 1391,92 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata viivise osas suurusega 3534,18 eurot ja kahjuhüvitise osas 4501,20 eurot, kokku 8035,38 eurot. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust kindlustuslepingu kehtivuse, 16.12.2012 kindlustusjuhtumi toimumise ega selle üle, et kostja on hagejale tasunud kindlustushüvitise kolmes osas: 13.02.2014 3237,12 eurot (vara väärtus käibemaksuta miinus jäänuki maksumus), 14.02.2014 4500 eurot (jäänuki väärtus) ja 02.10.2014 1716,67 eurot (vara väärtusele lisanduv käibemaks). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on viivitanud kindlustushüvitise maksmisega ja tekitanud sellega hagejale kahju, samuti selle üle, kas kindlustuslepingu TK20111-EST tüüptingimuste punktid 63 ja 69 on kehtivad.
15.Kindlustuslepingu TK-20111-EST p 63 ei ole tühine tüüptingimus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-178-12 (p 25) asunud seisukohale, et tüüptingimus, nagu on sätestatud kindlustuslepingu TK-20111-EST punktis 63, ei ole iseenesest tühine, aga samas ei saa see piirata seadusjärgse viivise määra alusel viivise nõudmist, kui seadusjärgne viivise määr võimaldaks nõuda viivist suuremas ulatuses.
16.Kindlustuslepingu TK-20111-EST p 69 ei ole tühine tüüptingimus ja on kooskõlas VÕS § 450 lg-ga 1. Puuduvad sellised asjaolud ja tõendid, mis viitaksid sellele, et tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või et tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Ei ole tuvastatud, et vaidlusaluse tüüptingimuse rakendamine tähendaks lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks olulist rikkumist. Tingimuse eesmärk on mõistetav ja selle kohaldamist antud olukorras ei saa pidada ebamõistlikuks. Kindlustushüvitise maksmise nõue ei muutu sissenõutavaks üksnes kindlustusvõtja subjektiivsest arvamusest, et kindlustusjuhtum on toimunud. Kui esinevad asjaolud, mis vajavad kontrollimist kindlustushüvitise väljamaksmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks, siis on mõistetav ka vajadus selle võrra kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. Tsiviil-, kriminaal-, haldus- või väärteoasja menetluse käik ja/või tulemus võib omada kindlustushüvitise väljamakse otsustamisel määravat tähendust, sh seda, et tuvastatakse kindlustushüvitise väljamaksmise kohustuse puudumine. Sealjuures on tsiviil-, kriminaal-, haldus- või väärteoasja menetluse toimumine ja selle seos kindlustusjuhtumiga kontrollitav ja seda viib läbi kolmas sõltumatu osapool ning tegemist ei ole seetõttu tingimusega, mis võimaldaks kindlustusandjal oma subjektiivsest huvist lähtudes ühepoolselt ja pahatahtlikult kasutada antud sätet kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamiseks. Kui vastavas punktis viidatud menetluste alustamiseks puudub alus, siis vastavat menetlust ka seaduse kohaselt ei alustata. Kriminaalmenetlus kestis ligikaudu 10 kuud, mis ei ole ebamõistlikult pikk aeg. Kostja tegevus ei olnud vastuolus muu hulgas VÕS § 450 lg-s 2 sätestatuga.
17.Kuivõrd tuvastatud on kindlustuslepingu tüüptingimuste p-de 63 ja 69 kehtivus, siis ei ole viivise ja sellest tulenevalt ka kahju hüvitamise nõudmine põhjendatud, välja arvatud osas, milles kostja on neid nõudeid tunnistanud. Kuna kindlustushüvitis maksti kooskõlas kindlustuslepingu TK-20111-EST p-ga 69, ei ole tegemist kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega. Seega ei ole hagejal õigust nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt kahjuhüvitist. See ei kehti kostja poolt tunnustatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise kohta summas 1716,67 eurot.
18.Kostja poolt tunnistatud viivis suurusega 393,12 eurot kuulub väljamõistmisele hageja kasuks. Kuna kostja poolt tunnistatud viivis ületab 10% tähtaegselt tasumata summast (1716,67 eurot) ja kostja on lähtunud viivisenõude tunnistamisel seadusejärgsest suuremast viivise määrast (0,1% päevas), siis puudub vajadus analüüsida viivise summa suuruse kooskõla Riigikohtu seisukohaga. Kostja lähtus kahjunõude tunnistamisel asjaolust, et viivituses olnud väljamaksmisele kuulunud kindlustushüvitis moodustas kindlustushüvitise terviksummast 18,16% ja tunnistas kahju nõuet samas proportsioonis, s.o 998,80 eurot (18,16% 5500 eurost). Apellatsioonkaebus
19.Hageja palub maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
20.Maakohus leidis ebaõigesti, et kindlustuslepingu tüüptingimuse p 63 ei ole tühine, kuna see kahjustab kindlustusvõtjat ebamõistlikult. Sisuliselt on tüüptingimus möödapääsemiseks VÕS §-st 451, mis muudab imperatiivseks VÕS § 113. Antud sätte ja ülemäärase viivitamise tõttu jäi hagejal suur osa majandustegevusega seotud tulu saamata. Kuna viivise
rakendumine sõltub reeglina võlgnikust endast, ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (3-2-1-78-05)
21.Maakohus leidis ebaõigesti, et kindlustuslepingu tüüptingimuse p 69 ei ole tühine, kuna see rikub oluliselt lepingupoolte tasakaalu. Kohustuse ulatus oli ilmselge pärast sõiduki jäänuki üleandmist, mida kinnitas kostja oma e-kirjas hüvitatava summa väljatoomisega. Kostja tüüptingimus võimaldab väljaselgitatud kohustuse täitmist määramata ajaks edasi lükata sõltumata kindlustusvõtja tegevusest. Tüüptingimus, mis seab hüvitise maksmise sõltuvusse asjaoludest, mida ei ole võimalik mõjutada kummalgi lepingu poolel, on ilmselgelt ebamõistlikult kahjustav. Kriminaalmenetluses ei ole konkreetseid tähtaegu. Mõistlikuks on peetud kriminaalmenetlust kestusega ka üle 8 aasta. Tegelikkuses ei olnudki tegemist täitmise ulatuse kindlakstegemisega, kuna see oli juba enne kriminaalmenetluse alustamist teada. Tingimuse ebamõistlikkust näitab ka see, et kostja pöördus ise kriminaalmenetluse algatamiseks uurimisasutuse poole. Kriminaalmenetlus kestis üle aasta ning ei saa öelda, et selle lõppedes oleks selgunud kostja kohustuse täitmise ulatus. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistmata jäetud viivise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas tuleb jätta kohtuotsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
24.Maakohus tuvastas õigesti, et pooled sõlmisid 18.10.2012 sõidukikindlustuse lepingu, 16.12.2012 toimus kindlustusjuhtum ja kostja tasus hagejale kindlustushüvitise kolmes osas - 13.02.2014 3237,12 eurot (vara väärtus käibemaksuta miinus jäänuki maksumus), 14.02.2014 4500 eurot (jäänuki väärtus) ning 02.10.2014 1716,67 eurot (vara väärtusele lisanduv käibemaks).
25.Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamise eest 3927,30 eurot viivist ja kahjuhüvitist 5500 eurot. Hagiavalduses tugineb hageja muu hulgas sellele, et kostja kindlustuse üldtingimuste TK-20111-EST p-d 63 ja 69 on tühised tüüptingimused.
26.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
27.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et kostja üldtingimuste p 69 on tühine tüüptingimus. See punkt sätestab, et kui kindlustusandja täitmise kohustuse ulatus sõltub
tsiviil-, kriminaal-, haldus- või väärteoasja menetlemise käigus tuvastatavatest asjaoludest, on kindlustusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus pärast menetluse peatamist, lõpetamist või kohtu – või vastava ametiisiku otsuse jõustumist. Nimetatud tüüptingimus võimaldab kindlustusandjal hüvitise maksmist määramata ajaks edasi lükata ja selle rakendamine ei sõltu kindlustusvõtja tegevusest. See tüüptingimus rikub oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu ning piirab oluliselt kindlustusvõtja lepingust tulenevat õigust saada kindlustushüvitis kätte võimalikult kiiresti, mis on ka VÕS § 450 regulatsiooni eesmärgiks, kus reguleeritakse kindlustusandja täitmise kohustust. Seega kaldutakse tüüptingimuse p-ga 69 kõrvale ka seaduse olulisest põhimõttest. Kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks VÕS § 450 lg-s 1 ja VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud tingimuste korral, s.t kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega mõistlikult vajaliku aja jooksul.
28.Hageja esitas kostjale 14.01.2013 kahju hüvitamise nõude sõidukikahju 10 300 euro hüvitamiseks (millest arvestatakse maha omavastutus ja tasumata makseosad) tingimusel, et sõiduki jäänuk antakse üle kostjale (t lk 11). Hageja andis sõiduki jäänuki üle 28.01.2013 (t lk 14). 22.02.2013 teatas kostja hagejale, et sõiduki maksumus 10 300 eurot on nende poolt kinnitatud, kuid juhtumi kohta toimub kriminaalmenetlus ja kahju hüvitamise otsuse tähtaeg pikeneb menetluseks kuluva aja võrra (t lk 16). Kriminaalmenetluse lõpetamise määrust nähtub, et menetlus algatati 11.03.2013 ja lõpetati 24.01.2014 (t lk 111). Kriminaalmenetlust alustati kostja avalduse alusel ja kellelegi kahtlustust ei esitatud. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata toimunud kriminaalmenetlusele ei olnud kindlustusandjal õigust kindlustushüvitise väljamaksmisega kuni kriminaalmenetluse lõpuni viivitada.
29.VÕS § 450 lg-s 1 ja VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud tingimused saabusid antud juhul mõistliku aja möödumisel viimasest toimingust, st sõiduki jäänuki üleandmisest 28.01.2013, milleks on hageja arvates 7 päeva. Ringkonnakohus nõustub sellega. Seega muutus kindlustushüvitis sissenõutavaks 05.02.2013, mitte kriminaalmenetluse lõpetamisest 24.01.2014, nagu kostja leiab.
30.Üldtingimuste p 63 sätestab, et kui kindlustusandja viivitab oma kohustuse täitmisega, peab kindlustusandja maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% tähtaegselt tasumata summast. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-178-12 p-des 25 ja 26, et üldtingimuste punkt, mille järgi saaks kindlustusvõtja nõuda kindlustusandjalt viivist 0,1% makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid kokku mitte üle 10% väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest on osaliselt vastuolus VÕS §-ga 451, mille kohaselt on tühine kokkulepe, mille järgi kindlustusandja ei pea maksma viivist oma täitmise kohustusega viivitamise korral. Nimetatud sättest tuleneb Riigikohtu arvates nõue, et kindlustushüvitise maksmisega viivitamisel tuleb tagada vähemalt seadusjärgse viivise maksmine, st viivise maksmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Seega saab eelnimetatud tingimuse järgi arvestada viivist 0,1% päevas kuni 10%-ni kindlustushüvitisest. Kui lepingujärgse viivise arvestuse järgi saaks kostja vähem raha kui seadusjärgset viivist arvestades, tuleb vahe ulatuses arvestada viivist seadusjärgses ulatuses. Tõlgendus, mille kohaselt saaks üldtingimuse järgi arvestada viivist 0,1% päevas kuni 10%-ni kindlustushüvitisest ja seejärel nõuda edasi viivist juba VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, tähendaks Riigikohtu arvates viivise karistuslikku iseloomu kindlustusandja jaoks.
31.Kuna väljamaksmisele kuulus kindlustushüvitis 9453,79 euro suuruses, saab hageja üldtingimuste p 63 alusel nõuda kostjalt viivist maksimaalselt 100 päeva eest, kokku 945,38 eurot (10% kindlustushüvitisest).
32.Riigikohus leidis, et üldtingimuste alusel arvestatavat võimalikku viivisenõuet 945,38 eurot (10% kindlustushüvitisest) tuleb võrrelda viivisenõudega, mis vastab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Kostja viivitas 4500 euro maksmisega alates 05.02.2013 kuni 14.02.2014. Perioodil 05.02.2013 kuni 14.04.2013 oli viivise määr 7,75% aastas (0,0212% päevas), viivitatud päevi sel perioodil oli 69 ja viivise suurus on 65,83 eurot. Perioodil 15.04.2013-30.06.2013 oli viivise määraks 8,75% aastas (0,0240% päevas), viivitatud päevi oli 77 ja viivis on 83,16 eurot. Perioodil 01.07.2013 kuni 31.12.2013 oli viivise määraks 8,50% aastas (0,0233% päevas), viivitatud päevi oli 184 ja viivis on 192,82 eurot. Perioodil 01.01.2014 kuni 14.02.2014 (4500 euro tasumiseni) oli viivise määr 8,25% aastas (0,0226% päevas), viivitatud päevi oli 45 ja viivis on 45,77 eurot. Kokku on seadusejärgne viivis 4500 euro tasumisega viivitamisel 387,58 eurot.
33.Kostja viivitas 3237,12 euro maksmisega alates 05.02.2013 kuni 13.02.2014. Perioodil 05.02.2013 kuni 14.04.2013 oli viivise määr 7,75% aastas (0,0212% päevas, viivitatud päevi sel perioodil oli 69 ja viivise suurus on 47,35 eurot. Perioodil 15.04.2013-30.06.2013 oli viivise määraks 8,75% aastas (0,0240% päevas), viivitatud päevi oli 77 ja viivis on 59,82 eurot. Perioodil 01.07.2013 kuni 31.12.2013 oli viivise määraks 8,50% aastas (0,0233% päevas), viivitatud päevi oli 184 ja viivis on 138,71 eurot. Perioodil 01.01.2014 kuni 13.02.2014 (3237,12 euro tasumiseni) oli viivise määr 8,25% aastas (0,0226% päevas), viivitatud päevi oli 44 ja viivis on 32,19 eurot. Kokku on seadusejärgne viivis 3237,12 euro tasumisega viivitamisel 278,08 eurot.
34.Kostja viivitas 1716,67 euro maksmisega alates 05.02.2013 kuni 02.10.2014. Perioodil 05.02.2013 kuni 14.04.2013 oli viivise määr 7,75% aastas (0,0212% päevas, viivitatud päevi sel perioodil oli 69 ja viivise suurus on 25,11 eurot. Perioodil 15.04.2013-30.06.2013 oli viivise määraks 8,75% aastas (0,0240% päevas), viivitatud päevi oli 77 ja viivis on 31,72 eurot. Perioodil 01.07.2013 kuni 31.12.2013 oli viivise määraks 8,50% aastas (0,0233% päevas), viivitatud päevi oli 184 ja viivis on 73,56 eurot. Perioodil 01.01.2014 kuni 30.06.2014 oli viivise määr 8,25% aastas (0,0226% päevas), viivitatud päevi oli 181 ja viivis on 70,23 eurot. Perioodil 01.07.2014 kuni 02.10.2014 (1716,67 euro tasumiseni) oli viivitatud päevi 94 ja viivis on 36,03. Kokku on seadusejärgne viivis 1716,67 euro tasumisega viivitamisel 236,66 eurot.
35.Kokku on hageja viivisenõue seadusjärgses määras 902,31 eurot on väiksem üldtingimuste p 63 alusel maksimaalselt väljamõistetavast viivisest - 945,38 eurost, tuleb väljamõistetava viivise arvutamisel lähtuda üldtingimuste p-s 63 sätestatud määrast, sest see ei ole hagejat kahjustav tüüptingimus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 945,38 eurot, s.o 552,26 eurot rohkem, kui mõistis välja maakohus.
36.Hageja poolt esile toodud asjaolude alusel puudub ringkonnakohtul alus mõista kostjalt hageja kasuks välja suurem kahjuhüvitis saamata jäänud tulu näol, kui maakohus seda tegi. Ainuüksi selle alusel, et hageja majandustegevuseks on sõidukite rent ja et ta ei saanud väidetavalt kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamise tõttu hankida asendussõidukit ja jätkata kasumlikku majandustegevust, s.h kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist, hageja nõude rahuldamiseks ei piisa. Sellele juhtis korduvalt tähelepanu ka maakohus (24.03.2015 ja 20.04.2015 kohtumäärused – t lk 75 ja 79). Hageja
ei täpsustanud vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid ja nõude suuruse kujunemist.
37.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud hageja juhatuse liikme arvamuse. Menetlusosalise selgitus ei ole tõend TsMS § 229 tähenduses. Kaebuses ei ole märgitud, millisel eesmärgil on nimetatud dokument ringkonnakohtule esitatud. Menetluskulude jaotus
38.Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel 80% ulatuses hageja ja 20% ulatuses kostja kanda.
39.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, teeb maakohus seda TsMS § 174 ja TsMS § 177 lg 2 järgi pärast lõpplahendi jõustumist TsMS §-s 177 sätestatud korras. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.