Svea Finance AS hagi Osaühingu Reisona vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.10.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Reisona apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
28 306,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943), seaduslik esindaja Eric Puulmann, lepinguline esindaja Eva Mägi Kostja: Osaühing Reisona (registrikood 10014799), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
4.Välja mõista Osaühingult Reisona ringkonnakohtu menetluskulud summas 1 110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot Svea Finance AS kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.11.05.2015 esitas Svea Finance AS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, millega palus Osaühingult Reisona (kostja) välja mõista põhivõlgnevuse 24 777,46 eurot, viivise perioodi 05.08.2014-10.05.2015 eest 1534,74 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Euronordic Trans OÜ 15.02.2013 nõuete loovutamise lepingu nr 12087. Lepingu p 2.1.1 järgi toimub nõuete loovutamine müüjalt hagejale selliselt, et müüja edastab hagejale loendi nõuetest, mida ta soovib hagejale loovutada (loovutuspakkumine), seejärel saadab hageja müüjale kinnituse selle kohta, millised loovutuspakkumises toodud nõuded ta kinnitab (kalkulatsioon). Kalkulatsioonis nimetatud nõue, mille loovutamist on müüja aktsepteerinud, loetakse hagejale loovutatuks ja hageja loetakse nõude uueks võlausaldajaks alates lepingu p-s 2.2.2 nimetatud teate saamisest (lepingu p 2.2.3).
3.Lepingu alusel andis Euronordic Trans OÜ hagejale finantseerimiseks üle Euronordic Trans OÜ (kui müüja) ja kostja (kui ostja) vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad järgmised arved: Euronordic Trans OÜ poolt kostjale 13.03.2014 esitatud arve nr 3028 summas 14 976 eurot maksetähtpäevaga 12.05.2014 ja 25.03.2014 esitatud arve nr 3051 summas 14 976 eurot maksetähtpäevaga 24.05.2014. Enne nõuete omandamist esitas Euronordic Trans OÜ hagejale kostja poolt allkirjastatud kinnitused selle kohta, et ta on arvetel toodud kauba/teenuse kätte saanud, tal puuduvad nõuded müüja vastu, mida saaks nimetatud arvetega tasaarvestada ning et ta kannab arvetel toodud summad hageja kontole arvel märgitud tähtpäevaks. Euronordic Trans OÜ poolt esitatud dokumentide alusel teatas hageja, et on nõus arvest nr 3028 tuleneva rahalise nõude omandama, edastades Euronordic Trans OÜ-le 14.03.2014 lepingu p-le 2.2.1 vastava kalkulatsiooni nõude summas 14 976 eurot omandamiseks, mille Euronordic Trans OÜ kinnitas vastavalt lepingu p-le 2.2.2 19.03.2014. 25.03.2014 teatas hageja, et on nõus arvest nr 3051 tuleneva nõude omandama, edastades Euronordic Trans OÜ-le lepingu p-le 2.2.1 vastava kalkulatsiooni nõude summas 14 976 eurot omandamiseks, mille Euronordic Trans OÜ kinnitas 26.03.2014. Kostja hagejale arveid tähtaegselt ei tasunud. Võlgnevuse sissenõutavaks muutumise järgselt edastas hageja kostjale maksegraafiku, mida kostja ei allkirjastanud, küll aga on ta maksegraafikut osaliselt täitnud ning tasunud maksegraafikust tuleneva esimese osamakse summas 5174,54 eurot. Kostjat on teavitatud, et arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevad rahalised nõuded on loovutatud hagejale ning kostja on hageja ees oma võlgnevust tunnistanud. Seega on nõuete loovutamine toimunud ning kostjal tuleb arvetest tulenevad maksed tasuda hagejale.
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja selgitas, et 2014.aastal tarnis Euronordic Trans OÜ kostjale suhkrut. Kahel korral ei olnud kostjal võimalik Euronordic Trans OÜ-lt tarnitavat suhkrut vastu võtta ja oma laos maha laadida ning suhkur, koguses 48 000 kg, jäi kostja loal Euronordic Trans OÜ juurde hoiule. 2014 mais pöördus Euronordic Trans OÜ kostja poole sooviga, et kostja müüks Euronordic Trans OÜ-le suhkrut koguses 48 tonni. Kostja teavitas Euronordic Trans OÜ-d, et ta saab müüa Euronordic Trans OÜ-le selle sama suhkru, mis on Euronordic Trans OÜ juures hoiul ja mille kohta esitas Euronordic Trans OÜ kostjale saatelehed nr 3028 ja 3051. Euronordic Trans OÜ oli sellega nõus ning kostja vormistas Euronordic Trans OÜ-le 09.05.2014 arvesaatelehe nr 0004791 ja 12.05.2014 arve-saatelehe nr 0004825 ning kostja müüski suhkru koguses 48 000 kg Euronordic Trans OÜ-le. Kuna saatelehtede nr 3028 ja 3051 alusel Euronordic Trans OÜ poolt Eestisse toodud suhkruga seotud rahalised õigused oli Euronordic Trans OÜ loovutanud hagejale ning kuna kostja suhkru eest Euronordic Trans OÜ-le ei tasunud (kuna Euronordic Trans OÜ suhkrut kostjale ei väljastanud ja seega ei ole loovutatud nõue kehtiv ega täidetav, kuna kostjale pole saatelehtedes märgitud kaupa üle antud) oli hagejale raha laekumata ja hageja esitas kostja vastu nõude. Arvestades tekkinud olukorda peeti läbirääkimisi ning 19.06.2014 sõlmisid kostja ja Euronordic Trans OÜ kokkuleppe, mille kohaselt kohustus Euronordic Trans OÜ tasuma kostjale 31 362,93 eurot. Kostja on kokkuleppe täitmiseks pöördunud Euronordic Trans OÜ vastu hagiavaldusega kohtusse.
5.19.06.2014 kostja ja Euronordic Trans OÜ vahel sõlmitud kokkuleppe p 7 sätestab, et kui Euronordic Trans OÜ omab deposiiti hageja juures, siis käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega nõustub Euronordic Trans OÜ deposiidis oleva summa kasutamisega kostja võlgnevuse kustutamiseks hageja ees. Kostja andmeil oli Euronordic Trans OÜ-l deposiit hageja juures summas ca 15 000–16 000 eurot. Hageja pidi tasaarvestama Euronordic Trans OÜ deposiidi käesolevas hagis märgitud nõudega.
6.Hageja on esitanud nõude kostja vastu alusetult, kuna hagejale on teada, et nõude tasumise eest vastutab Euronordic Trans OÜ. Kostja ei ole nõus ka viivise arvestusega, kuna see on alusetu ja ei puuduta kostjat. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 22.10.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 24 777, 46 eurot, viivise ajavahemiku 05.08.2014-10.05.2015 eest summas 1534,74 eurot, viivise ajavahemiku 11.05.2015-22.10.2015 eest summas 901,66 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 23.10.2015 kuni selle täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 1000 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 1680 eurot.
8.Kohus luges tõendatuks järgmised asjaolud: - Hageja ja Euronordic Trans OÜ vahel on 15.02.2013 sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 12087 (raamleping), mille alusel on Euronordic Trans OÜ loovutanud hagejale lepingus kokku lepitud tingimustel 13.03.2014 arvest nr 3028 tuleneva nõude summas 14 976 eurot maksetähtajaga 12.05.2014 ja 25.03.2014 arvest nr 3051 tuleneva nõude summas 14 976 eurot maksetähtajaga 24.05.2014. Hageja on arvetest nr 3028 ja 3051 tuleneva nõuete loovutuspakkumise kinnitanud ja Euronordic Trans OÜ on arvetest nr
-
-
-
-
-
3028 ja 3051 tuleneva nõuete loovutamise aktsepteerinud (15.02.2013 lepingu p 2.1.1, 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3). Kostja on arved nr 3028 ja 3051 kätte saanud, samuti on arvetel märgitud teave nimetatud nõuete loovutamise kohta hagejale. Kostja on arvete kättesaamist kinnitanud vastuses hagile. Kostja on allkirjastanud kinnituskirja, mille kohaselt on ta kauba/teenuse kätte saanud ning kinnitab tasumise hageja kontole. Nimetatud kinnituse tekstis on loetletud, et kinnituskirja allkirjastamisega kinnitatakse, et: kostja on kauba/teenuse kätte saanud vastavalt 09.03.2014 ja 23.03.2014 tellimustele; arvete nr 3028 ja 3051 alusel tasumisele kuuluvad summad 14 976 eurot ja 14 976 eurot tuleb tasuda hageja kontole arvel näidatud tähtajal; antud arvele ei ole esitatud kreeditarvet; kostjal puuduvad nõuded müüja (Euronordic Trans OÜ) vastu, mida saaks nimetatud arvetega tasaarvestada. Kohus luges tõendatuks, et kostja on kinnituskirja allkirjastamisega kinnitanud kõiki kinnituskirjas loetletud tingimusi. Kostja ei ole arveid nr 3028 ja 3051 hagejale tähtaegselt tasunud. Hageja on kostjale esitanud pärast arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumist 17.06.2014 maksegraafiku, mida kostja on osaliselt täitnud ning on 26.06.2014 teinud hagejale makse summas 5174,54 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees pärast 26.06.2014 makse tegemist 24 777,46 eurot. Kostja on 04.08.2014 avalduses Intrum Justitia AS-le teatanud, et tegeleb aktiivselt hageja ees võlgnevuse 24 776,46 eurot ja viivisevõla likvideerimisega ning saab võlgnevuse tasuda lähiajal. Kostja on arvest nr 3028 tuleneva rahalise kohustuse summas 14 976 eurot ja arvest nr 3051 tuleneva rahalise kohustuse summas 14 976 eurot olemasolu hageja ees tunnistanud ka 19.06.2014 Euronordic Trans OÜ-ga sõlmitud kokkuleppes.
9.Kohus leidis, et kostja ja Euronordic Trans OÜ vahel sõlmitud kokkulepe ei mõjuta kostja kohustusi hageja ees, vaid puudutab üksnes kostja ja Euronordic Trans OÜ omavahelisi suhteid. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 175 lg 2 kohaselt, kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Antud juhul ei ole hageja sõlminud Euronordic Trans OÜ-ga kokkulepet, mille kohaselt vastutab kostja kohustuste (arvete nr 3028 ja 3051 tasumise) eest kostja asemel Euronordic Trans OÜ. Samuti on hageja kohtuistungil ja 09.09.2015 esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et nõuab jätkuvalt kostjalt arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Seega ei ole hageja nõustunud arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevate nõuete üle minekuga Euronordic Trans OÜ-le ning hageja ees arvete nr 3028 ja 3051 tasumise eest vastutab kostja.
10.Kostja on vastuses hagile väitnud, et kostjale ei ole arvetel nr 3028 ja 3051 märgitud suhkrut tegelikult üle antud. Samas vastuses kinnitab kostja, et 2014 tarnis Euronordic Trans OÜ kostjale suhkrut ning suhkur toodi Eestisse Euronordic Trans OÜ-le kuuluva autotranspordiga. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja ja Euronordic Trans OÜ vahel oli sõlmitud leping, mille alusel oli kostjal kohustus temale tarnitud suhkru eest tasuda. Samuti on kostja vastuses hagile väitnud, et kostjal ei olnud 2014.a kahel korral võimalik Euronordic Trans OÜ-lt tarnitavat suhkrut vastu võtta ja oma laos maha laadida, mistõttu jäi suhkur, koguses 48 000 kg, kostja loal Euronordic Trans OÜ juurde hoiule. Kostja kinnitab, et müüs Euronordic Trans OÜ laos hoiul oleva kostjale kuuluva suhkru, koguses 48 000 kg, 2014 mais Euronordic Trans OÜ-le ja esitas Euronordic Trans OÜ-le
09.05.2015 arve-saatelehe nr 0004791 ja 12.05.2014 arve-saatelehe nr 0004824. Kostja on kohtule esitanud 11.09.2014 kassa sissetuleku orderi nr 0000816 ja 19.09.2014 orderi kviitungi nr 0000817, mille kohaselt on Euronordic Trans OÜ tasunud kostjale arve nr 0004791 alusel 550 eurot. Seega on tõendatud, et kostja on temale arvete nr 3028 ja 3051 alusel tarnitud suhkrut käsutanud ja suhkru edasi müünud ja kostjale on müügihind ka osaliselt tasutud. Kohus leidis, et asjaolu, et müügitehingu ajal ei asunud müügilepingu ese, so suhkur, kostja ruumides, vaid ostja Euronordic Trans OÜ juures hoiul, ei ole müügilepingu sõlmimisel takistuseks. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et Euronordic Trans OÜ laos olev suhkur kuulus kostjale. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et kostja müüs temale kuuluva suhkru Euronordic Trans OÜ-le, so äriühingule, kes kostjale suhkru tarnis.
11.Kohus leidis, et 2014. mais tehtud müügitehing ja sellele järgnenud kostja ja Euronordic Trans OÜ kokkulepped ei muuda hageja ja Euronordic Trans OÜ vahel 15.02.2015 sõlmitud lepingust nr 12087 tulenevat õigust esitada lepingu nr 12087 alusel kostjale nõudeid. Kohus ei pidanud veenvaks kostja väidet, nagu hageja nõuaks kostjalt raha kauba eest, mida kostja pole kunagi saanud, kuna kostja on vastuses hagile kinnitanud, et müüs arvete nr 3028 ja 3051 alusel kostjale tarnitud suhkru, so sama suhkru, mida kostja ei ole enda väitel saanud, edasi Euronordic Trans OÜ-le. Kostja ei ole taotlenud Euronordic Trans OÜ menetlusse kaasamist kolmanda isikuna. Hageja ja Euronordic Trans OÜ vahel 15.02.2015 sõlmitud lepingu nr 12087 p 7 on kokku lepitud nõuete tagasiostmise tingimused. Kuivõrd hageja ei ole soovinud arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevate nõuete tagasiostmist müüja, so Euronordic Trans OÜ poolt, on hageja ees kohustatud isikuks kostja. VÕS § 171 lg 1 kohaselt, võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-24-12 (p 11) asunud seisukohale, et VÕS § 171 lõikega 1 on tagatud, et võlgniku õiguslik seisund nõude loovutamise tagajärjel ei halveneks, kuid samas on välistatud võlgniku ja nõude loovutaja pärast nõude loovutamist sõlmitud kokkulepped, mis kahjustaksid uut võlausaldajat ning et seega on asja lahendamiseks oluline asjaolu, kas kostjal oli nõue müüja vastu ka nõuete loovutamise ajal müüjalt hagejale, st millal kostja ja müüja sõlmisid kokkuleppe, millest tulenes kostja nõue müüja vastu. Käesolevas tsiviilasjas on kostja esitanud nõude vastu vastuväite, milleks tekkis alus pärast nõude loovutamist. Kohus asus seisukohale, et hageja on nõude esitanud õige kostja vastu.
12.Kostja on 18.08.2015 esitanud taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-1512189 (Euronordic Trans OÜ hagi Svea Finance AS vastu) tehtava otsuse jõustumiseni. Kohus jättis taotluse kohtuistungil rahuldamata. Kohus leidis, et selles asjas, milles on kostja esitanud hagi Euronordic Trans OÜ vastu samade arvete nr 3028 ja 3051 tasumiseks, mille tasumist nõuab hageja käesolevas tsiviilasjas kostjalt, tehtavast lahendist ei sõltu käesoleva tsiviilasja tulemus. Kostja esitas 27.08.2015 vastuväite kohtu tegevuse peale, milles leiab, et kohus lahendas ebaõigesti kostja taotluse menetluse peatamiseks ning hindas ebaõigesti asjaolusid, samuti leiab kostja jätkuvalt, et on alus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks. Kohtu hinnangul on kostja sellega vaidlustanud 19.08.2015 kohtuistungil menetluse peatamata jätmise, kuigi TsMS § 360 lg 2 kohaselt ei ole võimalik esitada määruskaebust menetluse peatamata jätmise peale. Kohus asus seisukohale, et menetluses esitatud menetluse peatamise taotluse sisuline lahendamine ei ole TsMS § 333 lg 1 sätestatud kohtu tegevus, mille peale on võimalik esitada vastuväidet.
13.Kuivõrd Euronordic Trans OÜ ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline, ei andnud kohus hinnangut Euronordic Trans OÜ ja kostja omavahelistele suhetele. Kohtu hinnangul
ei ole hageja poolt kohtusse pöördumine ja kostja vastu lepingust tuleneva nõude esitamine hea usu põhimõtte vastane ning kohtumenetluses kostjaga erinevale seisukohale jäämine käsitletav pahatahtlikkusena.
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jättis kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus määras hageja menetluskulud kindlaks summas 2680 eurot, millest 1000 eurot on riigilõiv ja 1680 eurot on lepingulise esindaja kulud. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendava Svea Inkasso 18.08.2015 arve nr 1508018, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 125 eurot summas 875 eurot ilma käibemaksuta ja Svea Inkasso 08.09.2015 arve nr 1509012, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 125 eurot summas 875 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leidis, et tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid ja nende mahukus, asja lahendamine kohtuistungil) tervikuna arvestades pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks hagejale lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 14 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1680 eurot ilma käibemaksuta. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.20.11.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 22.10.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tühistatud ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus hinnanud kostja vastuväiteid ning juhindus otsuse tegemisel hageja väidetest. Kostja on selgitanud kohtule, et tema ei saanud kätte Euronordic Trans OÜ-lt ostetud suhkrut. Maakohus on asunud seisukohale, et selline väide ei ole veenev, kuna kostja kinnitas, et müüs sama suhkru tagasi Euronordic Trans OÜ-le. Kuna Euronordic Trans OÜ ei tarninud kostjale suhkrut kostja lattu siis, kui kostja seda soovis, oli kostjal õigus keelduda tasu maksmisest Euronordic Trans OÜ-le. Kui kostja oleks saanud suhkru kätte talle vajalikul ajal, oleks tal olnud võimalik seda realiseerida teistele kaupmeestele. Kuna kostja suhkrut kätte ei saanud, siis ei olnudki tal teist võimalust, kui see tagasi müüa Euronordic Trans OÜ-le, et saada lahti kaubast, mis ei ole kunagi olnud kostja otseses valduses.
17.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 171 lg-ga 1 on tagatud, et võlgniku õiguslik seisund nõude loovutamise tagajärjel ei tohi samuti halveneda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-96-10 asunud seisukohale, et VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Nõude loovutamise tagajärjel on aga kostja õiguslik seisund halvenenud, sest ta ei saa enam kasutada kostja ja Euronordic Trans OÜ vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevat vastuväidet, kuna see väidetavalt võiks kahjustada uut võlausaldajat ja/või kasutada tasaarvestust. Küll aga saab kostja tugineda tasu maksmisest keeldumise õigusele tulenevalt VÕS §-st 110, kuivõrd selline õigus ja võimalus oli kostjal olemas enne nõude loovutamist ning mida kostja ka kasutas, jättes tasumata kauba eest, mida ta ei saanud Euronordic Trans OÜ-lt. VÕS § 110 lg 1 lubab võlgnikul kohustuse täitmisest keelduda, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostja on nõude vastu
esitanud vastuväite, milleks tal tekkis alus pärast nõude uuele võlausaldajale loovutamist. Kostjal tekkis nõue endise ja nüüd ka uue võlausaldaja vastu kohe peale Euronordic Trans OÜ poolt nõude aluseks oleva kauba Eestisse toimetamist. Kostja on seisukohal, et tal on õigus keelduda esitatud nõude tasumisest, kuni ei ole täidetud kostja nõue saada enda valdusse 48 000 kg suhkrut. Kostja arvates võiks käesoleval juhul raha nõuda vaid siis, kui on tõendatud, et Euronordic Trans OÜ-lt on suhkru omandiõigus läinud kostjale üle ning suhkru otsene valdus oli ka kostjal. Puuduvad tõendid, et kostjal oleks kunagi olnud vaidlusaluse suhkru omandiõigus ja otsene valdus.
18.Kostjale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht nõude loovutamise ajalise määratluse kohta. Maakohtu otsusest nähtub nagu oleks arvete nr 3028 ja 3051 alusel loovutatud nõue hagejale juba 15.02.2013 sõlmitud lepinguga ehk enne arvete esitamist. Hageja ja Euronordic Trans OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu p. 2.2.3. esimene lause sätestab, et kalkulatsioonis nimetatud nõue, mille loovutamist müüja on aktsepteerinud, loetakse hagejale loovutatuks ja hageja loetakse nõude uueks võlausaldajaks alates punktis
2.2.2.nimetatud teate saamisest. Lepingu p. 2.2.2. nimetatud teadet hageja kohtule esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Euronordic Trans OÜ ei ole nõuet loovutanud. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et hagejal ei olnud õigus hagiavaldust esitada. Juhul, kui ringkonnakohus siiski asub seisukohale, et nõue on õiguspäraselt loovutatud, siis leiab kostja, et temal oli ja on õigus esitada kõik vastuväited uuele võlausaldajale täies ulatuses.
19.Hageja on kostja suhtes käitunud pahatahtlikult, kuna ei ole pööranud vähimatki tähelepanu kostja selgitustele. Hageja on suuliselt üsna otseselt osutanud asjaolule, et kostjalt on tal rohkem lootust nõutavat summat kätte saada, kui Euronordic Trans OÜ-lt. Samuti on selgunud, et sisuliselt nõude loovutamist hageja ja Euronordic Trans OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu järgi ei ole toimunud. Sellega on kostja õiguslik seisund oluliselt halvenenud.
20.Kohus ei ole andnud hinnangut, kas hagi lisaks 4 ja 5 olevad kinnitused on deklaratiivsed või konstitutiivsed. Sellest johtuvalt ei ole selge, kas ja kes pooltest oleks pidanud veel teatud asjaolusid tõendama. Kostja jääb jätkuvalt seisukohale, et hagi lisaks 4 ja 5 olevad kinnitused on oma olemuselt konstitutiivsed kohustused ja seega nendes märgitud asjaolusid peab tõendama hageja.
21.Kohus jättis arvestamata, et kostja ja Euronordic Trans OÜ vahel 19.06.2014 sõlmitud kokkuleppe p 7 sätestab, et kokkuleppe allkirjastamisega nõustus Euronordic Trans OÜ kasutama enda hageja juures asuvat deposiiti kostja võlgnevuse tasumiseks. Vastav käsund on Euronordic Trans OÜ poolt ka hagejale antud, kuid hageja on keeldunud seda täitmast. Euronordic Trans OÜ esitas hagi kohtusse hageja vastu deposiidi tagasinõudmiseks (tsiviilasjas nr 2-15-12189). Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid.
24.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ebaõige on kostja seisukoht, et ta ei saanud vaidlusaluse suhkru omanikuks. Kostja on kinnitanud mõlema arve alusel tarnitud suhkru kättesaamist (I kd lk 23-24). Vastuses hagile on kostja väitnud, et tal ei olnud võimalik suhkrut vastu võtta, mistõttu jäi see müüja juurde hoiule. Kolleegium leiab, et ka juhul, kui suhkur jäi tegelikult müüja lattu, ei anna see alust järelduseks, et kostja ei saanud suhkru omanikuks. AÕS § 94 sätestab, et kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Kui lähtuda kostja väitest, et suhkur jäi müüjaga sõlmitud kokkuleppe alusel müüja lattu, siis sai kostja suhkru omanikuks AÕS § 94 järgi. Seda, et kostja sai suhkru omanikuks kinnitab ka asjaolu, et kostja müüs 09.05.2014 ja 12.05.2014 vaidlusaluse suhkru tagasi Euronordic Trans OÜ-le (I kd lk 72 ja 69). Kui kostja ei oleks suhkru omanikuks saanud, puudunuks tal põhjus sõlmida lepingut suhkru tagasimüügiks. Kuna kostja sai suhkru omanikuks, siis ei saa kostja tugineda VÕS § 110 sätestatud kohustuse täitmisest (s.o raha tasumisest) keeldumise õigusele.
25.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja vastuväited nõude loovutamisele alusetud. 15.02.2013 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu punkti 2.1.1 kohaselt edastab müüja hagejale loendi nõuetest, mida ta soovib loovutada ning hageja teatab müüjale mõistliku aja jooksul, millised nõuded ta kinnitab, saates müüjale iga nõude kohta eraldi väljamaksmisele kuuluva summa kalkulatsiooni (punkt 2.2.1). Lepingu punkti 2.2.2 järgi peab müüja, kahe pangapäeva jooksul, alates kalkulatsiooni saamisest, teatama hagejale, kas ta aktsepteerib nõude hagejale loovutamist kalkulatsioonis toodud tingimusel. Punkt 2.2.3 sätestab, et kalkulatsioonis nimetatud nõue, mille loovutamist on müüja aktsepteerinud, loetakse hagejale loovutatuks alates punktis 2.2.2 nimetatud teate saamisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on müüja 19.03.2014 ja 26.03.2014 aktsepteerinud nõude loovutamist kalkulatsioonis toodud tingimustel (I kd lk 25-28). Nõustumused on edastatud hagejale 19.03.2014 ja 26.03.2014 e-kirjadega (II kd lk 19). Seega on nõude loovutamine toimunud nõuete loovutamise lepingu tingimuste kohaselt. Lisaks sätestab VÕS § 170, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Müüja poolt kostjale esitatud mõlemale arvele on märgitud, et nõue on loovutatud hagejale (I kd lk 21-22). Seega on nõude loovutamisel täidetud ka VÕS § 170 tingimused. Ülaltoodule tuginedes on ebaõiged kostja väited, et müüja ei ole hagejale nõuet loovutanud.
26.Põhjendamatu on kostja etteheide maakohtule, et kohus ei ole andnud hinnangut, kas kostja kinnitused (I kd lk 23, 24) kauba kättesaamise kohta ja selle eest hagejale tasumise kohta on deklaratiivsed või konstitutiivsed võlatunnistused. Hageja ei ole väitnud, et tegemist oleks konstitutiivsete võlatunnistustega. Hageja on tuginenud hagiavalduses Euronordic Trans OÜ ja kostja vahelisele müügilepingule, millest tulenev nõue on loovutatud hagejale. Hageja ei ole tuginenud sellele, et poolte tahteks seoses kinnituskirjadega oli luua uus iseseisev kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist deklaratiivsete võlatunnistustega ning kohtuotsusest nähtuvalt on neid sellistena käsitlenud ka maakohus.
27.Kostja leiab, et hageja oleks pidanud arvete eest tasumiseks kasutama Euronordic Trans OÜ deposiitkontol olevat raha, milleks viimane on andnud nõusoleku. Hageja on väitnud, et deposiitkontol ei ole raha, mille arvelt saaks hageja oma nõuet rahuldada. Kolleegium on
seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et Euronordic Trans OÜ deposiitkontol on raha, mille arvelt oleks hagejal võimalik kostja võlgnevust kustutada.
28.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
29.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Maakohus ei ole lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 1156,25 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja kulutanud maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsioonkaebusega tutvumisele, sellele vastuse koostamisele ja apellatsioonikohtu istungil osalemisele kokku 9 tundi 15 minutit. Esindaja tunnihind on 125 eurot (käibemaksuta). Kostja leidis, et esinduskulusid ei peaks välja mõistma, kuna hageja ning Svea Inkasso OÜ on seotud ettevõtted. Samuti on tunnihind liiga kõrge. Ajakulule kostjal vastuväiteid ei olnud.
31.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tegutseb Svea Inkasso OÜ kaudu. Hageja ning Svea Inkasso OÜ on erinevad juriidilised isikud. Kostja väide nende seotusest ei anna alust esindajakulu väljamõistmata jätmiseks. Maakohus on pidanud hageja esindaja põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning lähtub ka apellatsiooniastme menetluskulu kindlaksmääramisel sellest tunnihinnast. Tegemist ei ole liiga kõrge tunnihinnaga. Kostja ei vaielnud vastu hageja esindaja ajakulule. Ka ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ajakulu apellatsiooniastmes on põhjendatud. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 1 110 eurot (käibemaksuta).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.