Hageja XX (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov Kostjad DD (isikukood XXXXXXXXXXX) ja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline esindaja Mehis Adamson
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15. oktoobri 2019. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.XX määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-13219 DD hagis XX ja CC vastu vara arestist vabastamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
XX (hageja) esitas viidatud tsiviilasjas vastuhagi, milles palus jagada DD (kostja I) ja CC (kostja II) (kostjad) ühisvara selliselt, et nende ühisvarasse kuuluvad kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse nende vahel võrdselt. Hageja palus kostjale II jäävast osast täita enda nõue täiteasjas nr 027/2018/603. Vastuhagi kohaselt mõistis Tartu Maakohus 9. jaanuari 2018. a otsusega tsiviilasjas 2-16-10052 kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 430 000 eurot ja viivise. Kostja II oma kohustusi ei täitnud, mistõttu algatati tema suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 027/2018/603. Täitemenetluse raames arestis kohtutäitur kostjale II kuuluvad kinnisasjad. Kostja I esitas seejärel hagi hageja ja kostja II vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tuginedes sellele, et kinnisasjad kuuluvad kostjate ühisvara hulka. Kostjal II ei ole lahusvara, mille arvel saaks hageja nõude täita, mistõttu nõuab hageja kostjate ühisvara jagamist ning kostja II osa arvel enda nõude täitmist.
3.Harju Maakohus eraldas vastuhagi 29. oktoobri 2018. a määrusega eraldi menetlusse (praegune tsiviilasi).
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle läbivaatamata või rahuldamata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus jättis 15. oktoobri 2019 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Maakohus leidis, viidates Riigikohtu 20. detsembri 2016. a tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 tehtud otsuse p-le 15.2, et hagi esitamise eeltingimus - täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel peab olema ebaõnnestunud - ei ole täidetud. Riigikohus on välja toonud, et „Tõendamiseks on sissenõudjal nt võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta.“ Vaidlust ei ole asjaolus, et täitemenetlus täiteasjas nr 027/2018/603 ei ole lõpuni viidud, vaid see on peatatud ja seega ei ole tõendatud, et võlgniku lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Hageja vastuväited seoses abielu kestel omandatud vara eeldusliku ühisvara hulka kuulumisega võivad teoreetiliselt tõesed olla, kuid see ei välista, et põhivõlgnikul on vara ka abielueelsest ajast, mida täitemenetluses oleks saanud leida ja kasutada, kuid mis on takistatud algatatud kohtumenetluste tõttu. Eelneval täitemenetlusel tuleb lasta lõpuni jõuda ning alles seejärel saab käesoleva hagi esitada (juhul kui vajalik eeldus leiab tõendamist). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
6.Hageja esitas 5. novembril 2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Kuna kostjad on abielus, saab eeldada, et nende varaesemed kuuluvad ühisvarasse. Ka kostja I on tsiviilasjas nr 2-18-13219 esitatud hagis kinnitanud, et kostjate abielu on endiselt kehtiv ning ühisvara jagamata. Seetõttu ei ole võimalik hageja nõuet täitemenetluses ilma ühisvara jagamata rahuldada. Hageja tugines hagis sellele, et kostjal II ei ole lahusvara, mille arvel nõue täitemenetluses rahuldada. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud tõendamiskoormist ega teinud hagejale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid. Hageja lisas määruskaebusele kohtutäituri teate täiteasjas nr 027/2018/603.
7.Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi hagi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja määruskaebus rahuldatakse.
9.Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10.TsMS § 423 lg 2 p 2 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus see on õiguslikult perspektiivitu, kuid selle sätte kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (vt Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud väidetest, kuid ei saa tugineda sellele, et need väited on tõendamata.
11.Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et täitemenetlus kostja II suhtes ei ole õnnestunud ning kostjal II ei ole lahusvara, mille arvel oleks võimalik hageja nõue rahuldada. Seega on 2 (3)
hageja hagis välja toonud asjaolud, mis on täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse § 33 lg 3 kohaselt tema poolt kostjate vastu ühisvara jagamise hagi esitamise eelduseks. Sellises olukorras ei saa pidada hagi õiguslikult perspektiivituks ning maakohtul ei olnud alust jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Maakohus on ekslikult tuginenud hagi läbivaatamata jätmisel sellele, et hageja ei ole oma väidet tõendanud.
12.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et hagejal on võimalik esitada maakohtus eelmenetluse käigus täiendavaid tõendeid. Samuti on hageja õigesti viidanud sellele, et kohtul on asja lahendades selgitamiskohustus, mille raames tuleb pooltele selgitada ka tõendamiskoormise jaotust. Seejärel peab maakohus võimaldama ka pooltel täiendavaid tõendeid esitada. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et koos määruskaebusega on hageja esitanud ka kohtutäituri teate selle kohta, et täitemenetlus kostja II lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Maakohus peab asja läbi vaadates otsustama selle tõendi vastuvõtmise.
13.Ringkonnakohus märgib ka seda, et täitemenetluse seadustik ei näe ette täitemenetluse lõpetamise alusena asjaolu, et sissenõudja nõue on jäänud rahuldamata. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et enne, kui hageja saab esitada ühisvara jagamise hagi, peab kostja II vastu läbiviidav täitemenetlus lõpuni jõudma.
14.TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
15.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt eemal olevat kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.