2-15-12793/16 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

4.Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt toimus 15.03.2015 xxxxxxxx xxxxxxxxxx pst ristmikul liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxxx xxx (xxxxxx), mida juhtis kostja, ei andnud reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul teed peateel liikuvale sõidukule xxxxx xxxxx (xxxxxx). Kostjal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk xxxxxa kahjustada sellisel määral, et sõiduki remont ei olnud majanduslikult põhjendatud. Hageja hüvitas sõiduki xxxxx omanikule sõiduki turuväärtuse 10 500 eurot. Avariilise autovraki realiseeris hageja väärtusega 2520 eurot, lisaks on hageja tasunud xxxxx turuväärtuse hindamise kulu 49.83 eurot, kokku hagejale põhjustatud kahju suurus 8029.83 eurot. Kuna kostjal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, esitas hageja kostjale pärast liikluskahju hüvitamist 11.05.2015 tagasinõude, mida kostja ei ole rahuldanud. Liikluskindlustuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse leping (liikluskindlustuse poliis nr 619435600) oli sõlmitud hageja õiguseellase, Codan Forsikring A/S Eesti filiaali poolt. Lisaks kahjunõudele nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.05.2015 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluse käik Kostja esindaja on 19.10.2015 esitatud vastuses kinnitanud kostjapoolset hagi õigeksvõttu. Seoses asjaoluga, et kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldamisele. Õiguslikud alused ja kohtu seisukoht LKindlS § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. LS 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistliku kulud,

2-15-12793 sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgseks viivisemääraks enne 01.07.2015 on 8,05 % aastas. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist alates 29.05.2015 hagiavalduse esitamise seisuga 162.93 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hagi õigeks võtnud, on hageja nõue kahju ja viivise nõudes õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-dest dest 1 ja 2 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on esitatud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 500 eurot ja ja õigusabikulu kokku summas 160 eurot (käibemaksuta), seega menetluskulud moodustavad kokku 660 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu ja õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kostjale on 29.09.2015 määruse alusel antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega jäävad nimetatud kulud riigi kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.