Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-7747
Tsiviilasi
A.A., B.B. ja C.C. hagi U.T. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
iga hageja osas 1530 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. septembri 2019 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
A.A., B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (hagejad):
esindajad
1.A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)
3.C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX) Apellantide esindaja riigi õigusabi korras advokaat Marina Kelpman, seaduslik esindaja J.M. Vastustaja (kostja): U.T. (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2019 otsus osaliselt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud igakuulise elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista kostjalt alates 29. aprillist 2019 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni igakuulise elatisena 145 eurot kuus hageja kohta. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 23. septembri 2019 kohtuotsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-19-7747 sõnastatuks järgmiselt:
2.1.A.A., B.B. ja C.C. hagi U.T. vastu rahuldada osaliselt.
2.2.Välja mõista U.T. A.A. kasuks alates 29. aprillist 2019 elatis 145 eurot kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni 15. septembril 2025.
2.3.Välja mõista U.T. B.B. kasuks alates 29. aprillist 2019 elatis 145 eurot kuus kuni B.B. täisealiseks saamiseni 5. mail 2027.
2.4.Välja mõista U.T. C.C. kasuks alates 29. aprillist 2019 elatis 145 eurot kuus kuni C.C. täisealiseks saamiseni 1. veebruaril 2029.
2.5.Välja mõista U.T. A.A. kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 29. aprill 2018 kuni 28. aprill 2019 summas 1200 eurot.
2.6.Välja mõista U.T. B.B. kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 29. aprill 2018 kuni 28. aprill 2019 summas 1200 eurot.
2.7.Välja mõista U.T. C.C. kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 29. aprill 2018 kuni 28. aprill 2019 summas 1200 eurot.
2.8.Väljamõistetud elatis tuleb U.T. maksta J.M. arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
2.9.Menetluskulud maakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.A.A., B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Hagejatele ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabiga seonduvad kulud jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A., B.B. ja C.C. (hagejad) esitasid 22. aprillil 2019 U.T. (kostja) vastu nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates 29. aprillist 2018. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja hagejate isana nende ülalpidamiskohustust, viidates kõrgkoolis õppimisele. Kostja saab sissetulekut OÜ XXXXX kaudu, kuhu laekuvad tulud, mida kostja laste heaks ei kuluta. Kostja ei panusta aega ka lastega suhtlemisele, kohtudes lastega kohtunud kolmel-neljal korral aastas. Hagejate esindaja on korduvalt nõudnud elatise
maksmist, kuid kostja väidab, et temal üliõpilasena korrapärane sissetulek puudub ning osaühingu rahaliste vahendite arvelt hagejad elatist nõuda ei saa. J.M. (hagejate ema) sissetulek on temale kuuluva korteri üürile andmisest saadav tulu, mille arvelt ta tasub eluasemelaenu makseid korteri eest, kus ta lastega praegu elab ja mis on soetatud kostjaga ühiselt. Lisaks müüb ta asju osta.ee keskkonnas. Momendil ei ole hagejate seaduslikul esindajal kehtivat töö(võtu)lepingut.
2.Kostja vaidleb nõuetele osaliselt vastu. Kostja on statsionaarse õppe üliõpilane X X. kursusel X ning tal puuduvad püsivad regulaarsed sissetulekuallikad. Kostja tunnistab, et on laste kasvatamisesse panustanud vähe, kuid hagejate esitatud nõuded on ülehinnatud. Kostja sissetulekuteks on vajaduspõhine õppetoetus ja juhutööde eest saadav tasu. Kostja tegi ettepaneku jagada hagejate tegelikud kulutused vanemate vahel võrdselt, arvestades ka peretoetust 520 eurot kuus. Kostjal on X 18,7 hektari suurune kinnistu, tegemist on madala metsaga. Kinnistul olid hooned, mis põlesid ära. Kinnistul olev mets on maha võetud, müügist saadud raha jääk on osaühingu arvel. Lastel on suurem kasu sellest, kui kinnistut praegu mitte müüa. Kostja ei ole võimeline tasuma igale lapsele alammääras elatist ega ka tagasiulatuvat elatist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt iga hageja kasuks alates 29. aprillist 2019 välja elatise 100 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt iga hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi eest 29. aprill 2018 – 28. aprill 2019 summas 1200 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Põhimõtteliselt kõige suuremad lapse ülalpidamiskulud on ühelapselistes leibkondades. Madalamad ülalpidamiskulud on kahe ja enamalapselistes leibkondades mastaabisäästu tõttu. Hagejate seadusliku esindaja avaldatu kohaselt puudub ka temal kindel alaline sissetulek, välja arvatud üüritulu, mille arvelt on sisuliselt kaetud eluasemelaenu makse. Muud sissetulekud saab hagejate esindaja peretoetustena ja enda pere ja sugulaste-tuttavate asjade müügist. Kohus leidis, et ka hagejate seaduslik esindaja ei suuda tegelikult katta laste vajadusi vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses lapse kohta, st kulutada laste ülalpidamiseks (3×270) 810 eurot kuus peretoetusi arvestamata. Laste materiaalsete vajaduste katmise võimalused on korrelatsioonis vanemate majandusliku olukorraga. Hagejate vanemad on momendil mõlemad väikese sissetulekuga ja seetõttu majanduslikult vähekindlustatud. Hagejate seaduslikule esindajale makstakse kostjaga ühiste lastega seotud kulutuste osaliseks katmiseks peretoetusi summas 520 eurot, mis kolmele lapse vahel jagatuna on 173 eurot lapse kohta kuus. Kui hagejate seaduslik esindaja ja kostja panustavad iga lapse ülalpidamiseks võrdselt 100 eurot kuus, võimaldaks see ülalpidamist 373 euro ulatuses lapse kohta kuus, kolmele lapsele kokku seega (3×373) 1119 eurot kuus. Selline summa katab laste mõistlikud ja vajalikud kulutused, arvestades nende vanemate tegelikku majanduslikku olukorda. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt elatis iga lapse kohta 100 eurot kuus. Maakohus leidis, et kostja on tõendanud rahaliste vahendite puudumist igakuise elatise maksmiseks hagejate nõutavas ulatuses. Tagasiulatuva elatise nõude osas leidis maakohus, et hagejate seaduslik esindaja on kohtule avaldanud, et kuni 2018. aasta lõpuni soovis ta kostjalt ainult lastega ühise aja veetmist. Kui
seda ei toimunud, nõudis elatist. Kostja on võtnud õigeks, et ta ei teinud „ei seda ega teist“. Seega vähemalt poole aasta kestel olid hagejate vajadused ülalpidamise saamiseks suures osas kaetud, sest hagejatega koos elav vanem ei nõudnud elatise maksmist. Maakohus ei pidanud seetõttu põhjendatud kostjalt välja mõista elatist kehtivas alammääras tagasiulatuvalt. Arvestades, et kostja on statsionaarse õppe üliõpilane (vajaduspõhise õppetoetuse otsus 3. september 2018) ja tema sissetulekud on juhutöödest, kuid kostja tegutseb ka osaühingu kaudu ja talle kuulub kinnisvara, mida ta ei kasuta elamiseks, määras kohus tagasiulatuva elatise suuruseks 1200 eurot lapse kohta perioodi eest 29. aprill 2018 kuni 28. aprill 2019. Kuivõrd vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, ei ole võimalik jätta välja mõistmata elatist tagasiulatuvalt, kui vanem ei ole lapse ülalpidamisest piisavalt osa võtnud. Kostja ei ole laste ülalpidamisest piisavalt osa võtnud isegi arvestades jalgpallitreeningute tasude maksmist. Kohus ei loe laste elatiseks laste kontodele kantud 3 euro suuruseid makseid, sest alaealiste laste elatis tuleb kanda lastega koos elava vanema pangakontole, kui vanemate vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja alates 29. aprillist 2019 elatis miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti paluvad hagejad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatisena iga hageja kasuks 3080 eurot. Alternatiivselt taotlevad hagejad suurendada kohtu äranägemisel kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat igakuist elatist ja tagasiulatuva elatise summat. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Apellandid leiavad, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud PKS § 102 lg-tes 1ja 2, TsMS § 436 lg-s 1, § 442 lg-s 8, § 232 lg-s 1 sätestatut. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas katab elatis 100 eurot kuus hagejate mõistlikud ja vajalikud kulutused. Kohus ei ole analüüsinud hagejate igakuiseid vajalikke kulutusi, hinnates seejuures iga lapse vajadusi eraldi. Põhjendamata on väide, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades. Tegelikult kasvavad lapse ülalpidamiskulud vastavalt laste arvule. Laste ema tasub eluasemelaenu makseid korteri eest, kus ta lastega praegu elab ja mis on soetatud kostjaga ühiselt. Maakohus ei ole selle asjaoluga arvestanud. Maakohus on kostja varalise seisundi hindamise asemel hinnanud hagejate seadusliku esindaja sissetulekut. Maakohus ei ole hinnanud vanemate võimalusi sissetulekute teenimiseks. Maakohus ei arvestanud, et hagejate seaduslikul esindajal lasub ööpäevaringne koormus kolme lapse hooldamiseks. Asjaolu, et laste emal pole võimalik üksi katta laste vajadusi poole miinimumpalga ulatuses, ei tähenda, et laste isa võiks samuti oma kohustusest kõrvale hoida. Maakohus jättis kostja varalise seisundi juures arvestamata, et kostja väited tema sissetulekute kohta ei ole vastavuses tema igakuiste väljaminekutega. Maakohus jättis arvestamata, et kostja müüs 2017. a raieõiguse ning sai selle eest 42 390 eurot. Kostja vormistas tehingu oma äriühingu nimele. Kohus ei ole viidanud, milline mõjuv põhjus esineb elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostja sissetulek ei saa olla mõjuv põhjus, sest ta hoiab tahtlikult kõrvale töötamisest. Õpingute jätkamine aitab kostjal näidata ennast vähekindlustatud isikuna.
5.Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Hagejate vanemad elasid koos kuni 20. oktoobrini 2018, mistõttu tuleks tagasiulatuva elatise nõuet sellest kuupäevast arvutada. Kostja ei soovi esitada vastuapellatsioonkaebust, kuid palub maakohtu otsus tühistada ning kohtu äranägemise järgi vähendada maakohtu otsusega väljamõistetud igakuist ja tagasiulatuvalt välja mõistetud elatist. Vastustaja on tasunud oktoobrikuu elatise ja pidi selleks võtma laenu. Hagejate ema ei ole võimaldanud lapsi võrdselt hooldada ja kasvatada. Jalgpallivõistlused on peamine aeg, mil kostja saab hagejatega koos olla. Kostja ei varja oma sissetulekuid, vaid ei maksa endale palka välja, sest sissetulekud on periooditi kõikuvad. Kostja ettevõtte arvele laekuvad summad ei ole kostja isiklik raha. Kostja müüs raieõigust, mille tulud laekusid kostja ettevõtte arveldusarvele. Kostja perekonnaringis oli kokkulepe, et metsaga tehtavate tehingute tulu jagatakse nii, et poole rahast saab kostja ja ülejäänud pool jagatakse kostja ema, õdede ning venna vahel. Praeguseks on sellest rahast alles 5741 eurot, kuid kostjal on oma õele maksmata 4453,37 eurot ja emale 3649,40 eurot. Päevases õppes õppimist võrdsustatakse täiskohaga töötamisega. Kostja ei jõuaks kooliskäimise ja laste trenni viimise ja toomise kõrvalt rohkem midagi teha. Õppimist ei saa pidada töötamisest kõrvale hoidmiseks. Kui ta pöörduks arsti poole, diagnoositaks tal depressioon. Õppimine on üks vähene motivatsioon üldse, mille nimel ta hommikul voodist tõuseb. Maakohus märkis, et kulud ühe lapse kohta on ühelapselistes leibkondades suuremad. Loomulikult on kulud suuremad mitme lapse puhul, kuid mitte proportsionaalselt laste arvule, sest nooremad saavad kanda vanemate riideid ja jalanõusid. Kostjat huvitab, kui suured on hagejate igakuised vajadused. Hagejate seaduslik esindaja tasub küll tema ja kostja kaasomandis oleva korteri laenu, kuid ta ka elab seal koos hagejatega. Kostja kandis kuni jaanuarini 2019 perekonna kommunaal- ja sidekulusid. Kostja nõustub summad üle vaatama pärast ülikooli lõppu kui on ehk tekkinud püsivam sissetulekuallikas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osaliselt hagejate kasuks väljamõistetud igakuulise elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava igakuulise elatise suurust (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hagejate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu poolt välja mõistetud elatise vähendamist vastavalt kohtu äranägemisele, samuti tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise vähendamist. Samas on kostja avaldanud, et ta ei soovi vastuapellatsioonkaebust esitada (lk 132). Ringkonnakohus jätab selle kostja taotluse rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt on ringkonnakohtul esimese astme kohtu otsuse kontrollimise õigus üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Edasikaebust saab teostada apellatsioonkaebuse või vastuapellatsioonkaebuse esitamisega, mida kostja ei ole teinud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagejate esitatud apellatsioonkaebuse piirides.
8.Hagejad on kostja alaealised lapsed. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
Maakohus on õigesti osundanud, et elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste katteks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 13). Seega ei ole põhjendatud kostja arusaamine, et miinimumelatist nõudes peaksid hagejad eraldi tõendama oma vajadusi.
9.Samas võimaldab PKS § 102 lg 1 ülalpidamiskohustusest vabaneda selles ulatuses, milles isik ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui alaealise lapse vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib alaealise lapsele makstavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. PKS § 102 lõike 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus nõustub hagejate apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole seda normi kohaldades tuvastanud piisava põhjalikkusega kostja varalist seisundit ega hinnanud hagejate väiteid kostja tulude laekumise kohta temaga seotud osaühingule. Maakohus asus seisukohale, et kostja on tõendanud rahaliste vahendite puudumise hagejatele elatise maksmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, kuid maakohtu otsusest ei nähtu tõendid, mida maakohus on sellisele järeldusele jõudmiseks hinnanud. Sellega on maakohus diskretsiooniõigust rikkunud.
10.Kostja väited ja tõendid oma sissetulekute ja elukorralduse kohta on järgmised. Kostja on statsionaarse õppe üliõpilane X ja elatub õppeperioodil peamiselt õppetoetusest 220 eurot kuus (lk 65) ja õppelaenust 2000 eurot aastas. Võimalusel teeb kostja juhutöid, mille tasu varieerub ja sõltub õppetööst ülejäävast ajast. Kostja on viibinud hagi esitamise eelsel ajal välismaal Erasmus + programmi raames vahetusüliõpilasena (25. juuni- 20. juuli 2018 Soomes, 15. jaanuar- 31. mai 2019 Rootsis), õppereisil Jaapanisse 13-27. juuni 2019. Kostja pidas võimalikuks elukorraldust, kus hagejad elavad XXXXX ja mõlemad vanemad elavad vaheldumisi koos hagejatega nädala kaupa, millisel perioodil tasuvad vanemad võrdsetel alustel elamispinna eest ning hagejate õppe- ja treeningukulud, kusjuures kostja saab enda arvele pool lastetoetusest (lk 35-38). Kostja elab üürikorteris, mille eest tasub üüri 150 eurot kuus (lk 82). Kohtuistungil maakohtus 11. septembril 2019 avaldas kostja, et enne kooliminekut ta töötas ja tegi pisemaid remonditöid. Ka tema osaühing tegeleb pisiremonditöödega. Eelmisel kuul oli sissetulek 300 eurot. Kostja omab hoonestamata kinnistut suurusega 18,7 ha (metsamaa), millelt teostab raiet ja on kasutanud sellest saadud raha enda tarbeks. Kinnistu müümine ei ole praegusel ajal mõistlik. Jaapanisse reisimiseks sai stipendiumi 832 eurot, selle eest tuli tasuda ka lennupiletite eest. Metsamüügist on saanud raha 42390 eurot. On tasunud hagejate jalgpallitrenniga seotud kulud. On võimeline maksma elatist 150 eurot hagejatele kokku (lk 106). Vastuses apellatsioonkaebusele avaldas kostja, et ta ei maksa enda osaühingust endale palka, kuna sissetulekud on periooditi kõikuvad. Kostja ettevõtte arvele laekuvad summad ei ole tema isiklik raha, kuni need ei ole kostjale välja makstud. Kostja saab mõnikord tasu ka sularahas. Raieõiguse müügist saadud raha tuli kostjal jagada oma ema ja teiste perekonnaliikmetega (jaotus lk 138). Tegemist on emalt kinke teel saadud kinnistuga (lk 131-132, 137). Kostja esitas ringkonnakohtule OÜ XXXXX pangakonto väljavõtte alates 28. novembrist 2017 (lk 139- 153), mille kohaselt on osaühingu arvele 28. novembril 2017 laekunud AS-lt Timber (metsaoksjoni korraldaja) 54471,99 eurot. Kokku on perioodil 28. november 2017 kuni 29. november 2019 laekunud osaühingu arvele 65774,89 eurot, st lisaks metsamüügist saadule 470,95 eurot kuus (65774,89- 54471,99 = 11302,90 : 24 kuud). Kostja on teinud endale sel
perioodil väljamakseid dividentidena 2000 eurot; autoritasuna 600 eurot, majanduskulude katteks 4700 eurot, välislähetuse päevarahana 450 eurot. Osaühingu arvelt on tasutud igakuiselt üüri ja makstud kütuse ostmisel. Töötasu ei ole kostja osaühingu arvelt endale maksnud. Kostja on avaldanud ringkonnakohtule 14. jaanuari 2020 menetlusdokumendis, et tal on kaks lõpetatud kutseharidust (raietöölise ja metsuri ning plaatija kutse), ning ta ka teostab plaatimistöid (2019 suvel kolm tööd). Samuti tegeleb ta alates 2015. aastast XXXXX näituste ülespanekuga.
11.Ringkonnakohus leiab, et PKS § 102 asjaolude tõendamiskoormis lasub kostjal. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud selgelt ja üheselt arusaadavalt oma sissetulekute suurust. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema õppimine statsionaarses õppes vabastab ta täielikult või suuremas ulatuses oma kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Vaatamata soovile õppida, peab kostja suutma samal ajal korraldada oma elu viisil, et alaealiste laste huvid oleksid tagatud. Asjas on tõendatud, et lisaks õppimisele kõrgkoolis tegutseb kostja läbi OÜ XXXXX. Osaühingu pangakonto väljavõte tõendab, et vähemalt osa kostja kulutusi kaetakse osaühingu arvel sõltumata sellest, et kostja sealt töötasu ei saa. Kuna kostja on osaühingu ainuosanik ja juhatuse liige, siis on osaühingu majandustegevus ja väljamaksed kostja mõjusfääris. Lisaks on kostja ise menetluses kinnitanud, et ta teeb ka juhutöid, mille eest saab tasu. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kõiki kostja oskusi (ettevõtja kogemus, raietöölise ja metsuri ning plaatija kutse, kogemus näituste ülespanemisel, remonditööd) ja temaga seotud äriühingu OÜ XXXXX tegevusvaldkonda, on kostja võimeline teenima vähemalt tööturu keskmist töötasu, mis oli 2019 aasta III kvartalis 1397 eurot kuus (bruto, vt https://www.stat.ee/statkeskmine-brutokuupalk), mis teeb keskmiseks netosissetulekuks 1149 eurot kuus. Arvestades kostja õpinguid peab ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda kostja teenimisvõime hindamisel 80 % lisest keskmisest palgast, mis on 919 eurot kuus (neto). Asjas puuduvad tõendid, et kostja tervislik seisund piirab temal sellise tulu teenimist, kostja vastavasisulised väited depressiooni osas on jäänud paljasõnaliseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja peab oma õpingute korraldamisel arvestama ka hagejate huve ja tagama õpingute ajal nende ülalpidamise, kui ta ei ole hagejate emaga teistmoodi kokku leppinud.
12.Laste ülalpidamiseks vahendite nappuse olukorras tuleb vanemal tagada PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatud põhimõte, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohus märgib, et nimetatu ei tähenda aritmeetilist võrdsust, sest eelduslikult kulub kostja kui 43 aastase meessoost isiku ülalpidamiseks siiski rohkem raha kui alaealise lapse ülalpidamiseks. Lisaks kaetakse hagejate kulusid ka hagejate teise vanema poolt ning peretoetuse arvelt. Ringkonnakohus leiab, et kostja peab eeltoodut arvestades suutma tagada hagejatele ülalpidamise 145 eurot kuus iga hageja kohta. Kui hagejate teine vanem panustab samaväärses summas ja arvestades ka peretoetust 173 eurot hageja kohta, on iga hageja ülalpidamine tagatud 463 euro ulatuses kuus. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et ka hagejate teine vanem ei suuda tegelikult katta laste vajadusi vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses lapse kohta peretoetusi arvestamata (vt J. M. sissetulekud lk 159-160). Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2; vt 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga selles, et laste materiaalsete vajaduste katmise võimalused on sõltuvuses vanemate majanduslikust olukorrast ning lastega seotud kulutuste
osaliseks katmiseks maksabki riik peretoetusi, mida hagejad saavad vaidlustamata asjaoludel 520 eurot kuus ehk 173 eurot lapse kohta. Maakohus on põhjendatult arvestanud nn mastaabisäästuga mitmelapselise leibkonna kulude katmisel. Riigikohus on mastaabisäästu mitmelapsega peredes jaatanud (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 2-15-15909/124 p 15 ja 3-2-1-35-17 p 20.2). Ringkonnakohus ei saa hinnata iga hageja vajadusi eraldi, sest hagejad ei ole vastavaid asjaolusid maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses esile toonud. Ringkonnakohus arvestab elatise suuruse määramisel ka asjaoluga, et hagejad elavad korteris, mille kaasomanik on kostja, st hagejad kasutavad kostja vara tasuta, samas kostja peab eluaset üürima.
13.Sellise arvestuse juures jääks kostja enda ülalpidamiseks 484 (919- 435) eurot, mis on samaväärne hagejatele võimaldatava ülalpidamisega. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetava elatise suurust ei saa mõjutada metsamüügist saadud raha, mis laekus ühekordse maksena OÜ XXXXX arvele 28. novembril 2017 ja on enamuses kulutatud. Kostja on põhjendanud, et saadud raha tuli/tuleb tal jagada pereliikmetega ning hageja ei ole seda asjaolu ümber lükanud. OÜ XXXXX pangakonto väljavõttega on tõendatud, et sellest rahast on kostja katnud ka iseenda elamiskulusid ja seda asjaolu on kostja ka ise avaldanud.
14.Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et alates hagi esitamisest tuleb kostjalt välja mõista elatisena igale hagejale 145 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
15.Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatisena igale hagejale 1200 eurot. Maakohus on põhjendatult järginud Riigikohtu juhiseid tsiviilasja nr 3-2-1-35-16 p-s 19 tagasiulatuva elatise määramisel. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Ka on Riigikohus leidnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Hagi on esitatud 22. mail 2019. aastal. Maakohus tuvastas, et kuni 2018. aasta lõpuni hagejate seaduslik esindaja selget elatise nõuet kostjale ei esitanud. Hagejad ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Asjas on tuvastatud, et hagejad elavad korteris, mille kaasomanik on ka kostja. Kostja väiteid selles, et ta tasus korteriga seotud kommunaal- ja sidekuludega seotud makseid kuni jaanuarini 2019, ei ole hagejad ümber lükanud. Asjaolud, mis ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-des 10 ja 11 kostja teenimisvõime kohta, kehtisid ka perioodil üks aasta enne hagi esitamist. Arvestades hageja teenimisvõimega ja kohustusega tasuda hagejatele elatist kokku 435 eurot kuus, võib maakohtu väljamõistetust suurema elatise tagasiulatuv väljamõistmine mõjutada oluliselt kostja tavalist toimetulekuvõimet, st kostja ei suuda kohtuotsust täita.
16.Hagejad on apellatsioonkaebust esitades jätnud tähelepanuta, et nad ise on maakohtu menetluses avaldanud, et tagasiulatuva elatise nõue kolmele hagejale kokku on 8351 eurot (lk
93). Seega ei saa hagejad ringkonnakohtu menetluses nõuda kostjalt tagasiulatuva elatisena sellest suuremat summat (hagejad nõuavad kokku 9240 eurot).
17.TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta seoses hagi osalise rahuldamisega poolte endi kanda, välja arvatud hagejatele ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaldamiseks puudub alus.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.