Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad J. M. on alaealiste laste U. M. , E. M. ja O. M. seadusliku esindajana esitanud 29.04.2019 kohtusse (maksekäsu kiirmenetlusse) nõuded U. T. lt elatise väljamõistmiseks iga lapse kasuks kehtivas alammääras alates 29. aprillist 2018. Hagiavalduste kohaselt ei täida kostja laste ülalpidamise kohustust, viidates kõrgkoolis õppimisele. Kostja saab sissetulekut osaühingu kaudu, kuhu laekuvad tulud, mida kostja laste heaks ei kuluta. Kostja ei panusta ka lastega suhtlemise aega, olles lastega kohtunud 3-4 korral aastas. Hagejate esindaja on korduvalt nõudnud elatise maksmist, kuid kostja väidab, et temal üliõpilasena korrapärane sissetulek puudub ning osaühingu rahaliste vahendite arvelt hagejad elatist nõuda ei saa. Seetõttu nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagi kohtusse, so maksekäsu kiirmenetlusse esitamise ajast, mis toimus 29.04.2019. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb hagidele osaliselt vastu. Kostja on statsionaarse õppe üliõpilane XXX osakonna XXX kursusel K. K. P. ning temal puuduvad püsivad regulaarsed sissetulekuallikad. Kostja tunnistab, et on laste kasvatamisesse panustanud vähe, kuid hagejate esindaja poolt esitatud nõuded on ülehinnatud, võrreldes kostja võimaluste ning sissetulekutega. Kostja sissetulekuteks on vajaduspõhine XXX ja XXX saadav tasu. Kostja teeb ettepaneku jagada hagejate tegelikud kulutused vanemate vahel võrdselt ja arvesse tuleb võtta ka peretoetus summas XXX eurot kuus. Kohtuistungil avaldas hagejate esindaja, et tema sissetulek on temale kuuluva korteri üürile andmisest saadav tulu, mille arvelt ta tasub eluasemelaenu makseid korteri eest, kus ta lastega praegu elab ja mis on soetatud kostjaga ühiselt. Lisaks müüb ta asju osta.ee keskkonnas. Momendil ei ole J. M.il kehtivat töö(võtu)lepingut. Peretoetustena laekub praegu XXX eurot kuus. Kostja avaldas kohtuistungil, et temal on XXX 18,7 hektari suurune kinnistu, tegemist on madala metsaga. Kinnistul olid hooned, mis põlesid ära. Kinnistul olev mets on maha võetud, müügist saadud raha jääk on osaühingu arvel. Maatüki müümise korral on 400 eurot hektari eest pakutud. Sellise summaga kostja ei nõustu. Lastel on suuremat kasu sellest, kui kinnistut praegu mitte müüa. Tagasiulatuvat elatise võlga kostja maksma ei ole võimeline, samuti mitte igale lapsele alammääras elatist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lahendis 3-2-1-174-16 p 13 on Riigikohus märkinud: „Kolleegium leiab, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

Kolleegium jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kui oluliselt muutub laste vanemate majanduslik olukord või oluliselt muutuvad laste vajadused, on pooltel õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).“ Hagejate esindaja on kohtule avaldanud, et kuni 2018. aasta lõpuni soovis ta kostjalt ainult lastega ühise aja veetmist. Kui seda ei toimunud, hakkas hagejate esindaja nõudma elatist. Kostja on õigeks võtnud, et ta ei teinud ei seda ega teist. Kohus on seisukohal, et hagejate toonased, st vähemalt poole aasta kestel eksisteerinud vajadused ülalpidamise saamiseks olid suures osas kaetud, sest hagejatega koos elav vanem ei esitanud selget elatise maksmise nõuet. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista elatist kehtivas alammääras tagasiulatuvalt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kostjale kuulub kinnistu XXX, lisaks on tal 1⁄2 kaasomandist korteriomandis asukohaga XXX, kus elavad hagejad. Kostjale ei kuulu Maanteeameti liiklusregistri andmetel sõidukeid. OÜ-le T., kus kostja on ainuomanik, on tehtud kustutamishoiatus majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest (ainuke esitatud aruanne on 2014. aasta kohta). Arvesse võttes asjaolu, et kostja on statsionaarse õppe üliõpilane (vajaduspõhise õppetoetuse otsus 3.09.2018) ja tema sissetulekud on XXX, kuid kostja tegutseb ka osaühingu kaudu ja temale kuulub kinnisvara, mida ta ei kasuta elamiseks, määrab kohus tagasiulatuva elatise suuruseks 1 200 eurot lapse kohta perioodi eest 29. aprill 2018 kuni 28. aprill 2019. Kuivõrd vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, ei ole võimalik jätta välja mõistmata elatist tagasiulatuvalt, kui vanem ei ole lapse

ülalpidamisest piisavalt osa võtnud. Esitatud kontoväljavõtete kohaselt on kostja maksnud laste jalgpallitreeningutega seotud tasusid maist kuni detsembrini 2018 kokku ca 480 euro ulatuses, mis kaheksale kuule ja kolmele lapsele jagatuna on 20 eurot lapse kohta kuus, mis ei ole nimetamisväärne ülalpidamises osalemine. Märtsis 2019 on kostja tasunud MTÜ F. S. arveid summas 190 eurot ja on veebruaris ning märtsis maksnud kolmele lapsele elatiseks kokku 200 eurot. Järgmine makse on alles mais 2019. Seega on perioodil jaanuar kuni aprill 2019 kostja kulutused lapse kohta (390:4:3) 32.50 eurot kuus, mis on samuti ebapiisav osalemine kolme lapse ülalpidamise kulude katmises. Kohus ei loe laste elatiseks laste kontodele kantud 3 euro suuruseid makseid, sest alaealiste laste elatis tuleb kanda lastega koos elava vanema pangakontole, kui vanemate vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagide osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.