3.Välja mõista hagejalt XXXAS kostja XXXkasuks menetluskulud summas 1224 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb nendega tasumise viivitamisel tasuda hagejal XXXAS kostja XXXkasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kostja XXXtaotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summa 425 eurot osas. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga, mille täiendamist ei saa nõuda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja XXXAS (edaspidi hageja) palub kostjalt XXX(edaspidi kostja) välja mõista kahju summas 1895,92 eurot, viivise 104,08 eurot ning menetluskulud.
2.Hageja ja korteri asukohaga XXX, Tallinn, omaniku XXXvahel oli sõlmitud 24.10.2011 korteri kindlustamiseks koduvara kindlustusleping kindlustusperioodiga 27.10.2011-26.10.2012. 22.03.2012 sa korter asukohaga XXX, Tallinn veekahjustusi, mis sai alguse korteri nr 6 kohal asuvast korterist nr 8, mille omanikuks on kostja. Majahalduri 09.04.2012 kirja kohaselt oli kahjujuhtumi põhjuseks kostja korteri WC pikaajaline ning algselt väike, kuid hiljem progresseeruv toruleke, mille tagajärjel voolas vesi läbi korrusevahelise konstruktiivse vahelae mööda kipsplaadist korteri ripplagesid igale poole, kuni vett kogunes piisavalt palju, et hakata jooksma alumisse korterisse.
3.30.08.2012 maksmisotsuse alusel hüvitas hageja kannatanule korteri taastamiskulud summas 1895,92 eurot juhindudes võlaõigusseadus (VÕS) § 476 lg 1. 19.02.2013 esitas hageja kostjale tagasinõude. Kostja oma kohustust täitnud ei ole.
4.Hageja on seisukohal, et hagejal on kostja vastu tagasinõude õigus summa 1895,92 euro osas juhindudes VÕS § 492 lg 1, kuna kostja rikkus korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 ja 2. Hageja on arvestanud ka viivist perioodi 06.03.2013 – 21.04.2015 eest summas 293,11 eurot, millise summa hageja vähendab 104,08 euroni.
5.Hagi ei ole aegunud. Hageja sai 22.03.2012 teada veelekkest, mitte kahjust. Kahjust, mille hüvitamist hageja nõuab, sai hageja teada 30.08.2012 tehtud maksmisotsusest. Hüvitis maksti kannatanule 03.09.2012, mille järel tekkis hagejal alles nõudeõigus kostja vastu. Enne maksmisotsuse tegemist toimus kahju ulatuse selgitamine.
6.Seoses kahju suurusega märgib hageja, et kuna kahjustatud korter on olemuselt avatud elutoa, köögi ja esikuga korter, siis tuli lagi värvida üle tervenisti ning samuti ei saanud jätta ühte seina värvimata. Seega on kahju suurus põhjendatud. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja korteris ei olnud avariid ega veetoru leket või muud sündmust, mis võinuks põhjustada kostja või mõnes naaberkorteris veekahjustuse. Kostja abikaasa XXXvaatas koos XXX22.03.2012, peale seda, kui XXXteavitas veekahjustusest enda korteris, üle kostja korteri WC-s asuvad torud. Kostja korteris veeleket ei olnud, põrandad olid kuivad ja veetorud korras. Samuti vaadati üle XXXkorter, kus tuvastati, et mööda WC püstikut jookseb vesi ja seda ilmselt püstaku rikke tõttu. Samal päeval kontrollis kostja korteris asuvaid veetorusid torulukksepp, kes kinnitas, et kõik on
korras. XXXei ole esitanud kostjale mingeid pretensioone. Kostja korterit keegi kahju põhjuse väljaselgitamiseks ei külastanud. Puudub põhjuslik seos 22.03.2012 XXX toimunud veekahju ja kostja vahel.
9.XXXpoolt 09.04.2012 koostatud arvamus ei ole usaldusväärne. XXXkostja korterit üle ei vaadanud. XXXon ka asjast huvitatud isik, kuna on XXXabikaasa ja elab samuti aadressile XXX, Tallinn. Lisaks on arvamus koostatud kaks nädalat peale veekahju toimumist ja põhineb üksnes tema enda oletusel.
10.Kostja ei nõustu ka kahju suurusega. Tulenevalt XXX09.0.2012 arvamusest sai kahjustada korteri nr 6 WC-s, mille pindala on kõige rohkem 5-7 m2. Hagejale esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub aga, et tööde kõige suurem maksumus on lagede värvimine 70,6 m2 706 eurot ning seinte värvimine 60 m2 480 eurot ehk korteris on tehtud remont, mitte ei ole kõrvaldatud veekahjusid.
11.Kostja on ka seisukohal, et esitatud hagi on aegunud. Kahju tekkis 22.03.2012 ehk hagi aegus 22.03.2015. Hagi on aga esitatud 21.04.2015. Kohtuotsuse põhjendus
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 11.08.2015 ja 06.10.2015.
13.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
16.Poolte vahel puudub vaidlus ja on tõendatud, et 16.1 Hageja ja kindlustusvõtja XXXsõlmisid 24.10.2011 kindlustuslepingu, poliis nr XXX, millega kindlustusvõtja kindlustas koguriskikindlustusega korteri asukohaga XXX, Tallinn, kindlustusperiood 27.10.2011-26.10.2012 (tl 8-9); 16.2 22.03.2012 sai kindlustusvõtja korter asukohaga XXX, Tallinn veekahjustusi; 16.3 30.08.2012 tegi hageja maksmisotsuse nr XXX, millega otsustas hüvitada kindlustusvõtjale 1895,92 eurot, millise summa on hageja välja maksnud 03.09.2012 (tl 13-14). 16.4 19.02.2013 esitas hageja kostjale tagasinõude kahju summas 1895,92 euro osas (tl 15-16).
17.Pooled vaidlevad, kas esitatud hagi on aegunud ning, kas kostja vastutab kindlustusvõtjale tekkinud kahju eest.
18.Korteriomanik on korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma
tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Korteriomanikud peavad kaasomanikena asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
19.Võlaõigusseadus (VÕS) § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
20.Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu aegumise osas. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. TsÜS § 150 lg 1 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahju hüvitamise nõue ei saa üldjuhul muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud (vt Riigikohtu kohtulahend kohtuasjas 3-2-1167-12, p 10, kohtuasjas 3-2-1-102-13, p 11). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kahjujuhtum korteris asukohaga XXX, Tallinn toimus 22.03.2012. Tulenevalt hageja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingust pidi kindlustusvõtja teavitama kindlustusandjat kindlustusjuhtumist viivitamatult, edastades teate internetiaadressilt www.seesam.ee, saates e-kirja aadressile [email protected] või helistades numbrile 628 1700. Tunnistaja XXX(tl 115-116) on oma ütlustes kinnitanud, et teavitas kohe, kui vee läbijooksu avastas, kindlustust ja tundis huvi, millal tuleb kahjukäsitleja, mille peale helistas kliendihaldur. E-kirja vastuseks sai XXX, et tuleb esitada kindlustusele avaldus. Kliendihaldur kinnitas ka üle, et peab tegema fotod, kutsuma inimesed, kes hindaksid ära kahju suuruse ja esitama taotluse kindlustusse. Seega pidi hageja teada saama kahjust 22.03.2012 või, siis paari päeva jooksul peale kahju tekkimist. Asjaolu, et hageja tegi maksmisotsuse alles 30.08.2012 ning enne seda tehti kindlaks kahjusuurust (tl 59-62), ei mõjuta hageja teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-88-12, p 10). Seega aegus nõue 22.03.2015. Hagi on kohtule esitatud 21.04.2015, mistõttu on esitatud hagi aegunud ja nõue tuleb jätta rahuldamata.
21.Hagi tuleks ka rahuldamata jätta põhjusel, et tõendamata on, et veekahju põhjustajaks oli kostja ja, et veekahju tekkis kostjale kuuluva korteri WC-st asukohaga XXX, Tallinn. Kohtule esitatud XXX OÜ 23.03.2012 teatega on tõendatud, et santehnik kontrollis 22.03.2012 kostjale kuuluvat korteri asukohaga XXX, Tallinn ja tegi kogu veetorustiku ülevaatuse (WC-s, vannitoas, köögis), et tuvastada, kas veetorustikus esineb toruleke või muu rike, mille tulemuse võib esineda võimalik vee läbitilkumine ja veekahjustused. Santehnik tuvastas, et lekked ja kahjustused puuduvad, torustike kõik ühenduskohad on korras, kõikides ruumides on torud ja põrandad kuivad ja vett ega sellest tingitud kahjustusi ei ole (tl 41). Tõendamata, on hageja esindaja väited, et tegemist võib olla võltsitud tõendiga. Hageja ei ole oma vastavasisulisi väiteid kohtule põhistanud. TsMS § 277 lg 1 alusel menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Lisaks toetavad santehniku väiteid tunnistajate XXX(tl 115-116) ja XXX(tl 118-119) ütlused. Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et XXXja XXXvaatasid koos üle kostjale kuuluva korteri, kus tuvastasid, et kostja korteri vannituba oli kuiv, üksnes loputuskast oli märg. Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et kostja korteri
vannituba oli kuiv ja, et tunnistaja kutsus samal päeval santehniku, kes kinnitas, et kostja korteris on kõik torud korras ja kostja korterist ei saanud tilkuda vesi alumisele korrusele. Usaldusväärne ei ole kohtule esitatud 09.04.2012 XXXarvamus XXXkorteri veekahjustuste kohta (tl 10), millele kohus on juhtinud hageja tähelepanu 11.08.2015 toimunud korraldaval kohtuistungil (tl 98). XXXon kannatanud korteri omaniku XXXabikaasa ehk asjast puudutatud isik. Lisaks on arvamus koostatud tulenevalt XXXütlustest. XXXise kostjale kuuluvat korterit üle ei vaadanud. Kohtule ei ole ka esitatud tõendeid, et XXXon santehnilise haridusega ja on pädev koostama vastavasisulist arvamust. TsMS § 238 lg 5 järgi, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Hageja esindaja ise korterites ei käinud ja olukorda ei fikseerinud, mis on tõendatud tunnistajate ütlustega. Kohus on seisukohal, et hageja peaks ise, olukorras, kus on näha, et kindlustusandjal võib tekkida tagasinõue kahju hüvitamiseks, olema hoolsam kahju ulatuse ja põhjustaja kindlakstegemisel. Vastasel juhul tuleb kindlustusandjal endal kanda kahju hüvitamise riisikot. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et hagejal on tekkinud kahju, kuid tõendamata on, et selle põhjustas kostja. Seega on ka vastutuse tekkimise eeldused täitmata, mis välistaks hagi rahuldamise.
22.Kuna esitatud nõue on aegunud ja tuvastamist ei ole leidnud, et kostja on põhjustanud kahju, siis ei anna kohus hinnangut kahju suurusele ja ei hinda seoses sellega esitatud tõendeid. Menetluskulud
23.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 2000 eurot.
24.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
25.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1575 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 1649 eurot käibemaksuta (19 tundi ja 24 minutit tunnihinne 85 eurot tunnis käibemaksuta).
26.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jätab kohus hageja menetluskulud summas 1800 eurot hageja enda kanda.
27.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid.
28.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud hagimaterjalidega tutvumiseks ja analüüsiks 1 tund ja 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
29.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud vestluseks kliendiga 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
30.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud hagile vastuse koostamiseks 4 tundi ja 30 minutit. Kohus, tutvudes esitatud vastusega, on seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda vastuse koostamiseks rohkem kui 3 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
31.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud hageja 22.05.2015 arvamuse ja selle lisadega tutvumiseks 3 tundi. Kohus, tutvudes hageja arvamusega ja sellele lisatud lisadega, on seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda sellega tutvumiseks rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
32.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud seisukoha koostamiseks hageja arvamusele 3 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
33.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud hageja edastatud menetluskulude nimekirjaga tutvumiseks ja selle analüüsiks 30 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kuna nendega saab tutvuda ilma lepingulise esindajata.
34.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud toimikuga tutvumiseks 48 minutit. Kuna kostja esindaja on käinud toimikuga tutvumas 10.08.2015, siis leiab kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
35.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 11.08.2015 toimunud istungi ettevalmistamiseks 1 tund. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on juba eelneval päeval tutvunud toimikuga 48 minutit ja valmistanud ennast ette istungiks, siis võis lisaks kuluda esindajal 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
36.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 11.08.2015 toimunud kohtuistungil esindamiseks 54 minutit. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
37.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud kliendiga vestluseks 12 minutit. Tegemist on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajaliku kuluga.
38.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud hageja edastatud menetluskulude nimekirjaga tutvumiseks ja selle analüüsiks 30 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kuna nendega saab tutvuda ilma lepingulise esindajata.
39.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 06.10.2015 toimunud istungi ettevalmistamiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
40.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 06.10.2015 toimunud kohtuistungil esindamiseks 2 tundi. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
41.Kokku on põhjendatud kostja menetluskulud summas 1224 eurot (14,4*85), millised kuuluvad kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kostja menetluskulud jäävad rahuldamata summas 425 eurot (taotletud 1649 – rahuldatud osa 1224).
42.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.