Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Võlgniku varad Võlgniku juhatuse liikme poolt 02.10.2015 ajutisele haldurile esitatud vara nimekirja kohaselt on võlgniku varaks pikaajaline finantsinvesteering AS XXX (pankrotis) 1 419 255,52 eurot ja pikaajaline finantsinvesteering AS XXX 134 670,31 eurot. Võlgniku 25.09.2015 bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 1 685 166,30 eurot järgmiselt - käibevara: 1) ostjate laekumata arved AS XXX 131 206,53 eurot; 2) muud lühiajalised nõuded 33,94 eurot; põhivara: 1) pikaajaline finantsinvesteering AS XXX (pankrotis) 1 419 255,52 eurot; 2) pikaajaline finantsinvesteering AS XXX 134 670,31 eurot.

Võlgnikul on arvelduskonto AS-is Swedbank nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo 28.09.2015 seisuga on 69,56 eurot. Konto miinusest on tekkinud viivis 204,21 eurot. Võlgnikul on väärtpaberikonto AS Swedbank nr 99101142580, mille saldo 28.09.2015 seisuga on 110 000 AS XXX (pankrotis) lihtaktsiat (osaku hind 0,60 eurot, koguväärtusega 66 000,00 eurot) ja 600 AS XXX aktsiat (osaku hind 63,90 eurot, koguväärtusega 38 340,00 eurot). Võlgniku osalus mõlemas äriühingus moodustab 100%. Väärtpaberitele on seatud keelumärge Maksu- ja Tolliameti korraldusel 09.10.2014 Maanteeameti 17.03.2015 teatise kohaselt võlgniku nimele ja vastutavas kasutuses sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Äriregistri andmetel on võlgnikul kehtiv seos tütarettevõtete – AS-ga XXX (pankrotis) ja ASga XXX . Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks AS XXX (pankrotis) 110 000 aktsiat ja AS XXX 600 aktsiat. Ajutisel halduril on raske hinnata võlgnikule kuuluvate aktsiate väärtust, kuivõrd mõlema äriühingu suhtes on ajutise halduri aruande koostamise hetke seisuga algatatud pankrotimenetlused. AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses on ajutisele haldurile teadaolevalt võetud vastu tervendamisotsus ja äriühingu majandustegevusega on kasumlikult jätkatud peale pankroti välja kuulutamist, kuid tervendamiskavaga ei ole ajutine haldur saanud veel tutvuda. AS-le XXX ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt veel ajutist haldurit nimetatud, äriühingu bilansilised näitajad on positiivsed, kuid äriühingul on raskused jooksvate kohustuste täitmisel ja äriühing on ise seisukohal, et on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused Võlgniku juhatuse liikme poolt 02.10.2015 esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 1 941 582,43 eurot. Võlgniku 25.09.2015 bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 1 951 639,81 eurot (lühiajalised kohustused kokku 761 904,51 eurot ja pikaajalised kohustused kokku 1 189 735,30 eurot). Maksu- ja Tolliameti 01.10.2015 saldoteatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus kogusummas 168 845,27 eurot, millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 25 546,99 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 194 392,26 eurot. Maksuja Tolliamet viis võlgniku suhtes vastavalt 24.09.2013 korraldusele nr 12.2-3/18111-1 kontrolli ajavahemiku 2013.a augustikuu ja pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2012 - 24.09.2013 kohta. Kontrolli tulemusena on maksuhaldur tuvastanud võlgniku suhtes ettevõtlusega tegelemise. Maksuhaldur on võlgnikule teinud korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt võlgniku suhtes hetkel käimasolevad täitemenetlused puuduvad. Võlgniku suhtes on lõpetatud 47 täitemenetlust. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgniku ja XXX OÜ vahel 01.01.2013 sõlmitud konsultatsioonileping, mille alusel XXX OÜ osutas võlgnikule IT-valdkonna tehnilise toe teenuseid. Lepingu kohaselt on ühe arvutitöökoha eest kuutasu määr 10 eurot. Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt on nimetatud konsultatsioonileping käesoleva hetkeni kehtiv. Ajutisel halduril puuduvad andmed arvutitöökohtade arvu kohta. Ajutisele haldurile esitatud andmetest ei nähtu, et võlgnikul oleks kehtivaid töölepinguid. Samuti ei nähtu, et võlgnikul

oleks raamatupidamises arvele võetud arvuteid vms vara, mis võimaldaks töötajatel töö tegemist. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnikul võlgnevusi töötajate ees. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 1 941 582,43 eurot. Vara tagasivõitmise võimalused Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku 2014 - 2015. a pearaamatu väljavõtetest nähtub, et võlgniku ja võlgniku tütarettevõtete vahel on toimunud hulgaliselt tasaarveldamisi, kuid tasaarveldamise aluseks olevad asjaolud ei ole ajutisele haldurile teada. Kuivõrd võlgniku tütarettevõtted on maksejõuetud, siis on tagasivõitmise tõenäosused hetkel ajutisele haldurile teadaolevale teabele tuginedes ebatõenäolised. Täpsemate asjaolude ja vara tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamine eeldab võlgniku raamatupidamise erikontrolli läbiviimist. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Võlgniku reaalne majandustegevus seisneb valdusfirmana kahe tütarühingu osaluste hoidmises ja haldamises. Tänaseks on mõlemad eeltoodud isikud seotud pankrotimenetlusega. Võlgniku tervendamine sõltub suuresti võlgnikule kuuluvate äriühingute majandustegevusest. Maksejõuetuse tekkimise põhjus ja arvamus pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksujõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on makseraskustes tütarettevõtete aktsiad ning kohustusi kokku vähemalt 1 941 582,43 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutisel halduril on raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale, kuna maksejõuetuse tekkimine on otseses sõltuvuses võlgniku tütarettevõtete majandusliku seisukorraga. Võlgniku viimasest 2012. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on kontserni majandustulemusi mõjutanud üldine maailma majanduskliima jahenemine ja nõudluse vähenemine, millest tulenevate muutuvate tingimustega on kontsern üritanud kohaneda. Võlgnikul on olnud maksukohustuste täitmisega raskusi juba 2010. a III kvartalist alates, mil maksuhaldur on algatanud pidevalt uusi täitemenetlusi maksuvõla sissenõudmiseks. Võlgniku bilansilised näitajad on negatiivsed juba 2013. a, mis viitab sellele, et võlgniku juhatus võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Täpsema maksejõuetuse tekkimise aja hindamine eeldab aga kogu kontserni osas erikontrolli läbiviimist. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõistes. Ajutisele haldurile kättesaadavatest andmetest ei nähtu, et maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Oliver Ennok on nõus jätkama pankrotimenetluses pankrotihaldurina. Oliver Ennok palub määrata ajutise halduri tasu summas 1 920 eurot (sealhulgas käibemaks 320 eurot) ja kulud summas 84 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (arveldusarve nr EE622200221037157598).

Kohtumääruse põhjendused PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama sätte lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtumenetluses kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisadega – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku varaks on AS XXX (pankrotis) 110 000 aktsiat ja AS XXX 600 aktsiat, mille väärtust on ajutise halduri hinnangul raske hinnata, kuivõrd mõlema äriühingu suhtes on algatatud pankrotimenetlused. AS XXX suhtes on pankrot juba välja kuulutatud. Võlgnik väidab, et tema varade väärtus kokku on 1 685 166,30 eurot, kuid võlgniku enda hinnangul on varade turuväärtus tunduvalt väiksem. Võlgnik on teinud pikaajalised finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse, kuid finantsinvesteeringutest tulevad nõuded ei ole niivõrd likviidsed, et neid saaks mõistliku aja jooksul sisse nõuda selleks, et rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded. Võlgniku kohustused moodustavad 1 941 582,43 eurot, millised kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning kohus kuulutab välja PankrS § 31 lg 1 alusel võlgniku pankroti. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab Oliver Ennoki võlgniku pankrotihalduriks. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS §-ist 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 1 920 eurot (sealhulgas

käibemaks 320 eurot) ja kulud summas 84 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses ning määrab ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 920 eurot (sealhulgas käibemaks 320 eurot) ja kulud summas 84 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood: 11028941, arveldusarve nr EE622200221037157598). Ajutise halduri tasu ja kulud tuleb võlgnikult välja mõista. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 04.11.2015 algusega kell 10:00, saalis nr 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.