Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-311
Tsiviilasi
Puškini 45A Korteriühistu hagi Täisühingu Mašuk vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
162,57 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Puškini 45A Korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Puškini 45A Korteriühistu (rk: 80250416), esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (kostja): Täisühing Mašuk (rk: 10444548), esindaja Irina Reva
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. märtsi 2015 otsus osas, millega maakohus jättis Puškini 45A Korteriühistu hagi Täisühing Mašuki vastu osaliselt (162,57 eurot) rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Puškini 45A Korteriühistu hagi Täisühing Mašuk vastu täielikult ning mõista Täisühingult Mašuk Puškini 45A
Korteriühistu kasuks välja majandamiskulude katteks 419 (nelisada üheksateist) eurot 83 senti.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakothus Täisühing Mašuk kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Puškini 45A Korteriühistu esitas 06.01.2014 maakohtule Täisühingu Mašuk vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks majandamiskulude võlgnevuse 01.12.2013 seisuga 325,29 eurot ja viivise summas 24 eurot. Kohtuistungil esitatud lõplikus nõudes palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla summas 419,83 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja mitteeluruumi XX omanik hageja haldamisel olevas kortermajas XXXX ja kostjal on tekkinud hageja ees võlgnevus majandamiskulude eest tasumisel. Kostja esitatud tasaarvestuse nõudele vaidles hageja vastu.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole nõus tasuma vee ringluse, trepikoja remondi, kõnnitee plaatide paigaldamise ja postiteenuse kulusid. Hageja juhatus vastas kostja pöördumisele, et tasu vee ringluse eest on seotud siugtoruga. Kuna kostjale kuuluvas mitteeluruumis ei ole ega ole projektis ette nähtud siugtoru, vanni ega dušši, ei ole kostja nõus tasuma vee ringluse eest. Trepikodade remondiks koguti eraldi sihtotstarbelise maksena täiendavat raha, arvestades ka välisuste vahetust trepikodades. Kuna kostjal on eraldi sissepääs ja tema välisust ei vahetatud, ei ole põhjendatud nimetatud sihtotstarbelist raha kostjalt nõuda. Plaatide paigaldamiseks majaesisele kõnniteele korjati samuti eraldi raha. Kostja tegi 2013. a oma kuludega korda sisehoovi tee. Kostja palus hagejal hüvitada talle tee rajamisega seotud kulutused. Hageja keeldus sellest ning samas majaesise kõnnitee plaatimise otsuse vastuvõtmisel ei arvestanud kostja poolt hoovi korrastamisel juba tehtud kulutusi. Ülaltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ega kooskõlas hea usu põhimõttega nõuda kostjalt tasu plaatide paigaldamise eest. Kostja ei nõustunud ka hageja viivisearvestusega. Hageja katab tasutud summast esimesena viivise ja seejärel põhivõla. Kostja lähtub võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-st 1 ning märgib arvete tasumisel maksekorraldusele, millise kohustuse ta täidab ja mis jääb täitmata. Hageja on kohustatud laekunud summat arvestama vastavalt selgitusele, seega esmalt põhinõude katteks. 14.11.2014 esitas kostja kohtule tasaarvestusavalduse, milles palus tema poolt sisehoovi tee korrastamiseks kulutatud 3466,54 eurot tasaarvestada korteriühistu majandamiskulude nõudega. Töö oli vajalik ning kuulub kinnistu mõtteliste osade ühise majandamise hulka ja
korteriühistu pädevusse. Kostja oli sunnitud töö ise korraldama, kuna tal puudus korralik ligipääs oma korteriomandile ning korteriühistu loobus hoovi korrastamisest. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 on kostjal õigus tasaarvestada korteriühistu majandamiskulude nõue oma kahjuhüvitise nõudega korteriühistu vastu VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja nõudest on maha arvatud kostja kui kaasomaniku proportsionaalne osa tehtud kulutustest. Kohtuistungil tunnistas kostja hagi osaliselt, summas 257,26 eurot, sh teekatteplaatide paigaldamine 229,06 eurot ja trepikodade remont 28,20 eurot, ning jäi esitatud tasaarvestusavalduse juurde. Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu, leides, et hageja ei ole esitatud nõudeid tõendanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 30. märtsi 2015 otsusega hagi osaliselt, kostja poolt omaksvõetud osas, ja mõistis Täisühingult Mašuk välja Puškini 45A Korteriühistu kasuks 257,26 eurot majandamiskulude võlga. Kostja tasaarvestamise taotluse jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus eelkõige selle üle, kas hagejal on õigus esitatud arvete ja võlgnevuse kohta koostatud raamatupidamise õiendite alusel nõuda kostjalt täies ulatuses esitatud majandamiskulude arvete tasumist. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 (p 14) ja nr 3-2-1-181-12 (p 15) ning märkis, et nõustub Riigikohtu ja kostja seisukohaga, et hageja peab korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna hageja majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt küte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, kostjale kui korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Hageja on oma nõuet tõendanud kostjale arvete esitamist ja nende tasumist tõendava dokumendiga (tl 5, 140), kostjale esitatud arvetega (tl 47–65), korteriühistu üldkoosoleku otsuste ja nende tõlgetega (tl 161–166) ning maatükil tee rekonstrueerimist käsitlevate dokumentidega (tl 167–172). Hageja ei ole esitanud Riigikohtu nimetatud dokumente, mis on vajalikud kostjal majandamiskulude maksekohustuse tõendamiseks. Arved ei ole selleks kohased dokumendid, mistõttu rahuldas kohus hagi ainult kostja poolt omaksvõetud osas. Kostja tasaarvestusavalduse osas viitas maakohus Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 (p-d 16, 19, 32) ning märkis, et nõustub Riigikohtu ja kostja seisukohaga, et kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu otsust ega korteriomanike kokkulepet, vaid need kulud saab kõigi korteriomanike ühisel arvel korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 alusel teha iga korteriomanik, sh kostja. Kostja poolt sisehoovi korrastamine tee ehitamise teel oli vajalik ning kuulub kinnistu mõtteliste osade ühise majandamise hulka, mis on otseselt korteriühistu pädevuses. Kostja oli sunnitud tööd ise korraldama, kuna tal puudus korralik ligipääs oma korteriomandile ja korteriühistu loobus hoovi korrastamisest. Enamus korteriomanikest andis oma nõusoleku sisehoovi tee rajamiseks, kuna leidis, et see on vajalik. Kostjal on põhimõtteliselt õigus korteriühistu majandamiskulusid tasaarvestada kostja avalduses esitatud kuludega, kuid kuna kostja on esitanud ainult kulutuste arvestuse, kuid ei ole esitanud kulutuste eelarvet (juhul kui tee on veel rajamata) või dokumente
kulutuste maksumuse kohta, siis ei saa kohus tasaarvestust teha, kuna tasaarvestuse summa on kostja poolt tõendamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Korteriühistu Puškini 45A esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
30.märtsi 2015 otsuse tühistamist osaliselt, osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja hageja menetluskulud tema enda kanda, ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt täiendavalt maakohtu väljamõistetud 257,26 eurole välja veel 162,57 eurot, s.o kokku 419,83 eurot. Apellant palub mõista kostjalt välja ka kõik hageja menetluskulud, kokku 645 eurot, sh kulud maakohtus 510 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõiv 75 eurot ja tasu esindaja osalemise eest apellatsioonkaebuse koostamisel 60 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastati viimasel kohtuistungil, et pooltel on vaidlus kolmes küsimuses: - kostja keeldumine veesoojenduskulude ehk vee tsirkulatsiooni tasumisest suvisel ajal summas 27,18 eurot (3,22+7,69+4,11+4,48+7,68); - kostja keeldumine teekatteplaatide paigaldamise kulude tasumisest summas 229,06 eurot (17,62 eurot 13 kuu jooksul); - kostja keeldumine trepikodade remondi kulude tasumisest summas 28,80 eurot (3,30 eurot 9 kuu jooksul). Kokku moodustasid vaieldavad nõuded 285 eurot (27,18+229,06+28,80). Kohus ei ole seletanud, rikkudes TsMS § 442 lg 8 nõudeid, miks ei ole hageja eeltoodud kolm nõuet tõendatud ega põhjendatud. Arusaamatuks jääb, milliseid tõendeid pidi hageja veel esitama trepikodade remondi, plaatide paigaldamise või vee tsirkulatsiooni maksumuse kohta, kui hageja esitas vastavad üldkoosolekute otsused, lepingud töövõtjatega, teostatud tööde eelarved ja töövõtjate arved; 2) rahuldas kohus hageja nõude osas, mida kostja tunnistas, s.o summas 257,26 eurot, selgitamata, millest see summa koosneb. Rahuldamata jäetud summa (285 eurot) koos rahuldatud summaga (257,26 eurot) ületab haginõude kogusummat (419,83 eurot). Seega kohtuotsus ei ole põhjendatud vastavalt TsMS § 436 lg-le 1; 3) tsiteerib maakohus oma järelduste põhjendamise ning tõendite ja poolte väidete analüüsimise asemel otsuses asjakohatult mitut Riigikohtu lahendit, nimetamata täpselt, milline Riigikohtu selgitus puudutab antud asja asjaolusid. Sama asjakohatult analüüsib maakohus kostja taotlust tasaarvestuse tegemiseks nende kulude osas, mida kostja kandis oma korteriomandisse (avalik toitlustuspunkt) sissepääsu heakorrastamisel, seda olukorras, kus kostja vastuhagi ei esitanud.
5.Täisühing Mašuk vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus õige ja põhjendatud. Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kõik apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud on paljasõnalised ega oma asjas tähendust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Apellatsioonkaebuse esitas hageja ning ta palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue 162,57 euro kostjalt välja mõistmata jätmise (419,83 – 257,26 = 162,57) ning menetluskulude jaotuse osas. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Osas, millega maakohus jättis kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata, ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata 162,57 euro ulatuses. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti poolte menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse 419,83 eurot.
8.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale majandamiskulude eest ajavahemikul 2012 aprill kuni 2014 august osaliselt. Vastuses hagile on kostja põhjendanud, et vee ringluse, elamu trepikodade remondi ja tänavakivide paigaldamise eest on ta jätnud tasumata põhjusel, et talle ei ole nimetatud teenuseid osutatud. 19.02.2015 kohtuistungil nõustus kostja tasuma tänavakivide paigaldamise eest 229,06 eurot ja trepikodade remondi eest 28,20 eurot ning muus osas vaidles hageja nõudele vastu. Maakohus rahuldas hagi kostja poolt omaksvõetud ulatuses ning leidis, et ülejäänud osas ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
9.KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Seega tuleneb KÜS § 151 lg-st 1, et pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni võib kehtestada korteriühistu põhikirjas. Riigikohus on 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 märkinud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu Puškini 45A põhikirja p-st 3.2 tuleneb muu hulgas, et ühistu liige on kohustatud tasuma erakorralisi makseid viivitamatute remonditööde kulude katteks, mida viiakse läbi maja mõtteliste osade säilimise tagamise eesmärgil, juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
10.Korteriühistu Puškini 45A 26.11.2010 üldkoosoleku protokollist (I kd, t.l 162) nähtuvalt otsustati koguda trepikodade remondiks igalt korterilt igakuuliselt 50 krooni (3,20 eurot) ning 19.02.2015 kohtuistungil (I kd, t.l 181-182) on kostja kinnitanud, et ta ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsust ning nõustub trepikodade remondi eest tasumisega summas 28,20 eurot, millele ta 24.03.2014 seisukohas (I kd, t.l 71) vastu vaidles. Korteriühistu Puškini 45A 20.04.2012 üldkoosolek on otsustanud teostada tänavakivide paigaldamise elamu juurde (I kd, t.l 166) vastavalt OÜ Baltisigma poolt koostatud eelarvele summas 6990,80 eurot (I kd, t.l 168). Samal koosolekul on otsustatud koguda selleks korteriomanikelt raha 12 kuu jooksul lähtudes eluruumide pindalast. Sillutisriba ja trepiastmete remondi teostamise summas 6966,37 eurot on otsustanud korteriühistu Puškini 45A 27.06.2011
üldkoosolek OÜ Orgle-Mehhaanik hinnapakkumise alusel (I kd, t.l 164, 169) ning kulud on otsustatud jagada vastavalt eluruumide pindala suurusele. 19.02.2015 kohtuistungil (I kd, t.l 181-182) kostja kinnitas, et ta ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid ja nõustus tänavakivide paigaldamise summaga 229,06 eurot. Hageja on kinnitanud, et raamatupidamise poolt esitatud võlgnevuse arvestused remonditööde osas (I kd, t.l 5, 140) põhinevad üldkoosoleku otsustel ning tema nõude põhjendatust kinnitab ka see, et kostja on menetluse käigus hageja nõuet trepikodade remondi ja tänavakivide paigaldamise osas kuni 2013. a aprillini tunnistanud. Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja on nõudnud temalt ülejäänud ajavahemiku eest (s.o kuni 2014. a augustini) remonditööde eest enam, kui on otsustanud korteriühistu üldkoosolek ja on maksnud teised korteriomanikud. Kostja vastuses hagile esitatud seisukoht, mille kohaselt ei ole ta kohustatud tasuma remonditööde eest, kuna tema korteriomandil on eraldi sissepääs, ei ole põhjendatud ja on vastuolus KÜS § 151 lg-s 1 sätestatuga. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised. Kohtuotsuse leheküljel 7 on maakohus lugenud tuvastatuks, et hageja nõue on tõendatud muu hulgas korteriühistu üldkoosolekute otsuste ja remonditööde teostamist käsitlevate dokumentidega (I kd, t.l 161-172). Järgnevalt on maakohus aga leidnud, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega ning sel põhjusel rahuldanud hagi osaliselt. 20.11.2014 kohtuistungil (I kd, t.l 157) on kostja möönnud, et veeringluse eest on hagejal õigus nõuda tasu maksmist ning tal on selles osas kohustus hageja ees, kuid hageja ei ole esitanud vastavat arvestust. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud vee ringluse arvestuse metoodika (I kd, t.l 173-176) 2013. a juuli ja 2014.a juuni kohta on usutav ning kostja on kohustatud maksma hagejale suvekuude eest vee ringluse tasu. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja nõue majandamiskulude eest on põhjendatud täielikult ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lisaks 257,26 eurole ka 162,57 eurot.
10.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning rahuldas uue otsusega hagi täielikult. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.