Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagiavalduse kohaselt. Kostja ja tema õiguseellane (endine korteriomanik, korteri müüja) ei ole tasunud korteriühistu teenuste eest esitatud arveid. 27.10.2010 esitas hageja kohtule nõude korteriomanikult võlgnevuse kättesaamiseks (tsiviilasi nr 2-10-53398). Pooled sõlmisid kohtus kompromissi, kuid ka sellest kokkuleppest ei pidanud endine omanik kinni. Hagejal õnnestus võlgnevus kätte saada alles täitemenetluse kaudu. Samas jätkas endine omanik hageja arvete eiramist ja võla suurendamist. Täitemenetluse raames toimunud korteriomandi XXX , Tallinn (registriosa nr XXX) võõrandamise käigus omandas 25.03.2014 korteri kostja. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist, mis tuleneb kommunaalteenuste arvetest perioodist august 2011 kuni august 2014. 30.09.2014 seisuga on põhivõla suurus 3640,76 eurot ja viivisvõla suurus 1479,91 eurot. Lisaks kommunaalteenuste ja viivisvõlgnevusele nõuab hageja kostjalt ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kandnud kulutusi seoses kohtueelse menetlusega. Kostja (võlgniku) kohustus sellised kulutused hüvitada tuleneb VÕS §-ist 1131 lg 1. Hageja nõue kostja vastu tuleneb perioodist august 2011 kuni september 2014 ning hagiavalduse lisas nr 5 loetletud arvetest. 27.10.2010 esitas hageja kohtule hagiavalduse võla sissenõudmiseks perioodi märts 2009 kuni oktoober 2010 eest, kokku summas 2165 eurot (= 33 875,51 krooni / 15,6466). Hageja sai võlgnevuse kätte alles 31.03.2014 täitemenetluse kaudu koos kohtukuludega summas 2278,15 eurot. Kolmas isik on perioodil 31.08.2011 kuni 19.11.2012 teostanud hagejale võlglase eest makseid kokku summas 2712,93 eurot. Hageja on arvestanud sellised maksed võlgnevuse katteks, mis on kujunenud perioodil november 2010 kuni juuli 2011. Kostja väide, et nimetatud maksed on tehtud kohtuliku kompromissi eest (ning see tõttu on hageja algatatud täitemenetlus õigusvastane) ei vasta tõele. Maksetel ei ole ühtegi märget selle kohta, et tegemist on kompromissi täitmisega. Maksete tegemisel on selgitusse märgitud sõna „võlg.“ Kuna kompromiss kinnitati 16.08.2011 kohtumäärusega ja hageja ees oli tekkinud vahepealsel ajal uus võlgnevus alates novembrist 2010 kuni kohtumääruse kinnitamiseni, luges hageja laekumist arvel kaetuks kohtumääruse kinnitamisest varasema võla. Seda enam, et maksetel ei olnud märgitud, et tegemist oleks kompromissi järgsete maksetega, vaid võla maksetega. Selline hageja käsitlus oli ka võlgniku jaoks soodsam – kui võla kustutamist haaktakse arvestama varasemast võlgnevusest, siis sellega väheneb ka võlausaldaja potentsiaalne viivisenõue kõige enam. VÕS § 88 lg 8 järgi loetakse kohustuse täitmisel täidetuks viivisenõue enne põhikohustuse täitmise nõuet. Eelistungil väitis kostja esindaja, et lisaks kolmanda isiku maksetele tuleb lugeda hagejal tasutuks ka kostja õiguseellase poolt kohtutäiturile makstud summa 3599,76 eurot, kuna hageja on nõudnud seda pahatahtlikult ja alusetult. Oma väidet põhjendades viitas kostja korteri müügilepingu punktile 3.1. Viidatud punktis on selgesõnaliselt näidatud ära, et kahe täitemenetluse raames peab müüja maksma kohtutäiturile kokku 3599,76 eurot. Lisaks teatas kostja esindaja, et oli täitemenetlusega seotud asjaolusid täpsustanud ka ise vahetult kohtutäituri käest. Hageja selgitab, et nõude puhul 2278,15 eurot on täitmiskuludeks 699,56 eurot (=19,16 eurot täitemenetluse alustamise tasu + 680,40 eurot kohtutäituri tasu). Hageja selgitab, et sellest ülejääva summa ulatuses (3599,76 – 2278,15 – 699,56 = 622,05 eurot) oli tegemist kostja õiguseellase võlgnevusega XXXn AS-i ees (täiteasi nr 052/2013/1828). Kostja võla suurust tõendab täiendavalt hageja algatatud täitemenetluse raames avaldatud XXX korteri müügikuulutus kohtutäituri poolt (lisa 3). Korteriomandi enampakkumise kuulutuses 2/5

2-14-25212 aprillis 2014. a on selgesõnaliselt fikseeritud, et 11.11.2013 seisuga on korteriga seotud võlgnevus korteriühistu ees summas 5514,71 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitas, et talle jääb arusaamatuks hageja nõude esitus, mis ei anna kostja poolt taotletud infot väidetavate hageja poolsete tasaarvestuste kohta. Kostja on korduvalt palunud hagejal esitada iga kostja poolt teostatud või temalt sunniviisiliselt ärastatud raha arveldamise kohta hagejaga, s.t hageja peab iga euro ja sendi kohta andma infot, mida ta on millega tasaarveldanud ning milles seisnes tasaarveldamiseks alus ja kust tekkis vastav õigus. Hageja jätkab endiselt omapoolsete hämavate tabelite esitamist, millest ei selgu mitte midagi. Kostja selgitas 15.03.2015, et kokku on kostja tasunud hagejale perioodil 31.08.2011-19.11.2012 (25.03.2014) 6312,69 eurot, sh 25.03.2014.a. 3599,76 eurot kohtutäitur Elin Vilippusele. See summa on suurem, kui hageja põhinõue, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja omandas korteri XXX Tallinnas oma elukaaslaselt XXX ja võõrandas korteri tagasi kevadel 2015. 16.08.2011 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-10-53398 kompromissi hageja ja XXX vahel, mille kohaselt tunnistas viimane majandamiskulude nõuet 2038,78 eurot. Kostja on tasunud hagejale perioodil 31.08.2011-19.11.2012 (25.03.2014) 6312,69 eurot, sh 25.03.2014.a. 3599,76 eurot kohtutäitur Elin Vilippusele. Maksest kohtutäiturile moodustas 622,05 makse telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võla tasumist, mis tuleneb kommunaalteenuste arvetest perioodist august 2011 kuni august 2014. Hagi õiguslikuks aluseks on korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja lg 2. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kostja vastuväite kohaselt on tal võimatu hageja nõude õigsust kontrollida, kuivõrd hageja ei ole õigesti kajastanud kostja või tema eellase tasutud summasid. Kohus peab kostjaga nõustuma, et hageja ei ole suutnud õigesti kajastada kostja või tema eellase tasumisi. Menetluse käigus nõudis kohus hagejalt välja andmed kostja või tema eellaste tasumise kohta, kuid hageja raamatupidamisest ei olnud võimalik vastavaid andmeid hankida. Alles pärast seda, kui kostja oli esitanud kontoväljavõtte tegelike tasumiste kohta, nõustus hageja talle esitatud andmetega. Eelnevast tulenevalt on hageja arvestus esitatud viisil, mis ei kajasta korrektselt kostja või tema eellase makstud summasid. Nõude arvestusest (tl 31 II kd) nähtub, et perioodile 28.02.2009 – 31.08.2010 muutus sissenõutavaks majandamiskulude arveid kogusummas 2038,78 eurot (hageja väitel tasutud tsiviilasja nr 2-10-53398 raames). Nõude arvestusest ei nähtu, mis summas ja mis ajal muutusid sissenõutavaks 11 järgmise kuu eest esitatud majandamiskulude arved, kuid hageja väitel on need tasutud. Perioodil 31.08.2011-28.07.2014 muutus sissenõutavaks majandamiskulude arveid kogusummas 3585,56 eurot. Hageja on esitanud majandamiskulude alusarvestuse kuude lõikes perioodi kohta august 2011 kuni august 2014 (I kd tl 142 jj).

Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud hagejale perioodil 31.08.2011-19.11.2012 (25.03.2014) 6312,69 eurot, sh 25.03.2014.a. 3599,76 eurot kohtutäitur Elin Vilippusele. Maksest kohtutäiturile moodustas 622,05 makse telekommunikatsiooniteenuste eest. Otse hagejale on kostja või tema eellane tasunud pärast 31.08.2011 vähemalt 2712,93 eurot. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht, milliste maksete katteks oli hageja õigustatud summa 2712,93 eurot arvestama. Hageja väitel arvestas ta summa 2712,93 eurot enne 31.08.2011 sissenõutavaks muutunud majandamiskulude nõude katteks. Seega pidi hageja nõuetekohaselt esile tooma ja tõendama, et tal oli kostja või tema eellase vastu nõue enne 31.08.2011. TsMS § 363 lg 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus, p 2), aga samuti tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (p 3). Korteriühistu poolt korteriomaniku vastu esitatava nn majandamiskulude nõude puhul tuleb hagejal tuua esile oma nõude kujunemine nii ajaliselt kui ka nende osasummade kaupa, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Nõude arvestusest (tl 31 II kd) nähtub, et perioodile 28.02.2009 – 31.08.2010 muutus sissenõutavaks majandamiskulude arveid kogusummas 2038,78 eurot (hageja väitel tasutud tsiviilasja nr 2-10-53398 raames). Nõude arvestusest aga ei nähtu, mis summas ja mis ajal muutusid sissenõutavaks 11 järgmise kuu eest esitatud majandamiskulude arved. Kohus on seisukohal, et kui hageja ei ole esile toonud igakuiselt mis summas ja mis ajal muutusid sissenõutavaks 11 järgmise kuu eest esitatud majandamiskulude arved, ei ole kohtul võimalik siduda hageja üldist väidet tõenditega ega lugeda tõendatuks, et hagejal tõepoolest oli selline nõue, nagu ta väidab olevat. Kohus on selgitanud nõude esitamist 06.02.2015 (lk 136 I kd), kohtuistungil 08.09.2015 ja hageja on püüdnud hagi täpsustada 23.02.2015, 18.04.2015 ning ka kohtuistungil. Hageja on esitanud ka kogumi erinevaid majandamiskulude arveid (tl 36 jj), kuid ei ole neid sidunud esitatud nõudega. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu 16. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17, samuti selles viidatud 20. oktoobri 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Kohus võib nõuda hagejalt arvestuse esitamist (RKTKo 06.02.2013, nr 3-2-1-184-12). Sellele vaatamata ei ole hageja esitanud oma majandamiskulude nõuet enne 31.08.2011 jälgitaval kujul ja seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas hageja oli õigustatud arvestama summa 2712,93 eurot enne 31.08.2011 sissenõutavaks muutunud summade katteks. Sellises olukorras tuleb arvestada majandamiskulude eest tasutud summa 2712,93 eurot tasutuks võlgnevuse eest, mis on sissenõutavaks muutnud pärast 31.08.2011 Perioodil 31.08.2011-28.07.2014 muutus sissenõutavaks majandamiskulude arveid kogusummas 3585,56 eurot, millest kostja on tasunud 2712,93 eurot, seega on kostjal tasumata põhivõlast 874,43 eurot. Vastavalt VÕS § 88 lg 8 tuleb lugeda kustunuks varem sissenõutavaks muutnud kohustused, seega on kostjal tasumata pärast 28.02.2014 sissenõutavaks muutnud arved (osaliselt k.a). VÕS § 113 lg 1 kohaselt on viivsenõudeks määraga 0,07 % tasumata summalt päevas otsuse tegemise aja seisuga 309,69 eurot. VÕS § 113-1 lg 1 alusel tuleb kostjal hüvitada ka võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Vastvalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise välja protsendina põhivõla tasumata osalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus ei loe tõendatuks kostja väidet, et hageja alustas eelmises kohtuasjas kinnitatud kohtuliku kokkuleppe alusel täitemenetlust pahauskselt ja seetõttu oleks täitekulud pidanud kandma hageja. Täitmisavaldusest nähtub, et täitemenetlus algatati eelmises kohtuasjas kinnitatud kohtuliku kokkuleppe alusel ja seega ei saa kindlasti täitemenetluse raames tasutud summasid arvestada käesoleva hagi esemeks oleva võlgnevuse katteks. 4/5

2-14-25212 Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus, arvestades hagi osalist rahuldamist, menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.