Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-8502

2-15-8502 16.03.2014.a (p.1.2.), milline pikendati poolte kokkuleppel kuni 16.04.2014.a. Laenulepingu punkt 2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestatuna põhisummalt 5% kuus, so 1 250 eurot kuus. Seega nimetatud laenulepingu alusel pidi kostja hiljemalt 16. aprill 2014.a tagastama laenu summas 25 000 eurot ning tasuma intressi kahe kuu eest summas 2 500 eurot. Kostja tasus 10.01.2014.a laenulepingu punktis 2.2. kokkulepitud intressi ühel korral 13.02.2014. a summas 800 eurot (lisa 2 – hageja pangatehingute väljavõte J.K. OÜ maksetest). 17.02.2014. a laenulepingut kostja täitma ei asunud ning seisuga 22.04.2014.a oli kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 49 100 eurot, sellest põhivõlgnevus 45 000 eurot ja intress 4 100 eurot (2400 + 2500 – 800). 22.04.2014.a kostja tunnistas 10.01.2014. a ja 17.02.2014. a laenulepingutest tulenevat võlgnevust ning pooled sõlmisid uue kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus tasuma võlgnevuse summas 48 000 eurot hiljemalt 21.04.2015.a (lisa 4 – koopia 22.04.2014. a võlatunnistusest). Lisaks leppisid pooled kokku, et kostja tasub põhivõlgnevuselt intressi1 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates 22.04.2014.a. Kokkuleppe kohaselt intressi tasutakse igakuiselt 21.05.2014, 21.06.2014, 21.07.2014 jne. Kostja on peale kokkuleppe sõlmimist intressi tasunud viiel korral (21.07.2014, 05.09.2014, 08.10.2014, 06.11.2014 ja 27.11.2014 ) kokku summas 3 000 eurot (lisa 2 - hageja pangatehingute väljavõte J.K. OÜ maksetest). Kuna kostja enda lepingujärgseid kohustusi ei täitnud, edastas hageja kostjale 06.02.2015. a pretensiooni võlgnevuse tasumise nõudes (lisa 5 – koopia 06.02.2015. a pretensioonist), kuid nimetatud dokument tagastati hoiutähtaja möödumisel hagejale. Antud asjaolu on hagejal võimalik tõendada tagastatud kinnise ümbrikuga.

KOSTJA VASTUS HAGILE

2-15-8502 Võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 kohaselt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaandes avaldatud intressimäära avaldamise teadete kohaselt oli intressimäär 01.01.2014-30.06.2014 0,25%, 01.07.2014-31.12.2014 0,15% ja alates 01.01.2015 0,05%. Eeltoodust lähtudes oli Kostja hinnangul Lepingu 1 ja Lepingu 2 alusel Hagejal õigus nõuda Kostjalt intressi vastavalt 0,25% aastas ehk Lepingu 1 puhul kokku kolme kuu eest 12,51 EUR (20 000 x 0,25% : 12 = 4,17 EUR x 3) ja Lepingu 2 puhul kokku kahe kuu eest 10,40 EUR (25 000 x 0,25% : 12 = 5,20 EUR x 2). Kostja tasus 13.02.2014 Hagejale 800 EUR. Punktis 6 esitatud vastuväidet arvestades on nimetatud makse arvel tasunud Kostja Hagejale täies ulatuses nii Lepingu 1 kui Lepingu 2 alusel tasumisele kuulunud intressid kokku summas 22,91 EUR (12,51 + 10,40) ning Lepingust 1 tuleneva laenusumma 777,09 EUR ulatuses. Seega oli Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga Kostja tegelik võlgnevus Hageja ees kokku tegelikkuses 44 222,91 EUR. Kokkuleppe sõlmimisel sai vastavalt poolte vahel peetud läbirääkimistele aru, et Kokkuleppe sõlmimisel pikendab Hageja Lepingu 1 ja Lepingu 2 alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise tähtpäeva kuni 21.04.2015. Eeltoodut arvestades ei olnud Kostjal kuni nõude sissenõutavaks muutumise tähtpäevani ehk kuni 21.04.2015 õigus nõuda Kostjalt viivist. Seega tuleb Kostja poolt vastavalt 21.07.2014, 05.09.2014, 08.10.2014, 06.11.2014 ja 27.11.2014 Hagejale tasutud maksed kokku summas 3000 EUR lugeda põhivõla tasumiseks, millest tulenevalt oli hagi esitamise päeva seisuga Kostja põhivõla suuruseks Hageja ees kokku mitte enam kui 41 222,91 EUR. Kostja asub seisukohale, et isegi kui kohus peaks tõlgendama Kokkuleppe punktis 3.3 sätestatud viivise tasumise kokkulepet Hageja tõlgenduse kohaselt intressi tasumise kokkuleppeks, ei saaks Hageja punktis 5 esitatud vastuväiteid arvestades nõuda Kostjalt intressi enam kui VÕS §-s 94 sätestatud määras ehk siis 22.04.2014 – 30.06.2014 määras 0,25% aastas, 01.07.2014 – 31.12.2014 määras 0,15% ja alates 01.01.2015 määras 0,05% aastas.

2-15-8502 isikule andnud laenu summas 9425 EUR, 09.01.2014 aga 15 000 EUR. Hageja 25.08.2015 seisukohas toodu kohaselt puudunuks J.K. OÜ-l aga eelnimetatud laenude Grabnet SIA-le andmiseks vajalikud rahalised vahendid (hageja on jätnud tähelepanuta, et kuivõrd kostja esitas arvelduskonto väljavõtte hagejalt saadud laenusummade ja nende kasutamise tõendamiseks, ei hõlma arvelduskonto väljavõte enne 10.01.2014 J.K. OÜ arvelduskontol toimunud tehinguid, v.a esimese lehekülje osas, milline on esitatud arvelduskonto tuvastamise eesmärgil).

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.

-

10.01.2014.a. sõlmisid hageja U.K. ja kostja J.K. laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 20 000 EUR. Lepingu p 1.2 kohaselt tuli laenusumma tagastada 09.02.2014.a.;

-

10.01.2014.a. sõlmitud laenulepingut pikendati kahe kuu võrra, so kuni 09.04.2014.a. Vastavalt Lepingu 1 punktile 2.2 kohustus kostja tasuma laenusummalt intressi arvestusega 7% laenusummalt ehk 800 EUR kuus.

-

Kostja tasus 10.01.2014.a laenulepingu punktis 2.2. kokkulepitud intressi ühel korral 13.02.2014. a summas 800 eurot;

-

17.02.2014 sõlmisid hageja U.K. ja kostja J.K. teise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 25 000 EUR. Lepingu p 1.2 kohaselt pidi kostja laenusumma tagastada hiljemalt 16.03.2014.a.;

-

17.02.2015.a. sõlmitud laenulepingut pikendati ühe kuu võrra kuni 16.04.2014.a. Vastavalt Lepingu 2 punktile 2.2 kohustus kostja J.K. tasuma laenusummalt intressi arvestusega 5% laenusummalt ehk 1250 EUR kuus.

-

10.01.2014.a. ja 17.02.2014.a. sõlmitud laenulepingute alusel kandis hageja laenusumma kokku 45 000 eurot kostjaga seotud J.K. OÜ arvelduskontole nr 10220213721221.

-

22.04.2014.a. allkirjastasid hageja U.K. ja kostja J.K. võlatunnistuse, millega kostja tunnistas mõlemast laenulepingust tulenevat võlgnevust kokku summas 48 000 EUR, sh põhivõlg 45 000 EUR ja 3000 EUR intressid. Kokkuleppe punkti 3.3 alusel kohustus kostja tasuma võlgnetava summa hiljemalt 21.04.2015.a. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale põhivõlgnevuselt summas 48 000 EUR viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest.

-

pärast kokkuleppe sõlmimist on kostja tasunud intressi viiel korral (21.07.2014, 05.09.2014, 08.10.2014, 06.11.2014 ja 27.11.2014 ) kokku summas 3 000 eurot.

2-15-8502

2-15-8502 eraisikuna. Enda vastuväite tõendamiseks on kostja esitanud J.K. OÜ arvelduskonto XXXXXXXXXXX väljavõtte perioodi 10.01.2014 – 27.02.2014 kohta. Kostja on kohtule selgitanud, et kuivõrd hageja tingimuseks oli laenu väljastamine ülekande teel, kuid kostja isiklikud arvelduskontod olid arestitud, lasi kostja kanda laenusumma temaga seotud äriühingu kontole. Nimetatud arvelduskontot kasutas kostja oma isiklike rahaliste vahendite ulatuses isiklikes huvides ja isiklike kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised osas, millega väidab, et kostja kasutas J.K. OÜ arveldusarvet enda huvides, kohtule esitatud väljavõttelt nähtub, et kostja on maksnud deebetkaardiga ja on võtnud pika perioodi peale raha välja. Asjaolu, et sularaha on välja võetud ei anna kinnitust asjaolule, et raha on kasutatud äriühingu vastutava isiku poolt enda kuludeks. Ka kaardimaksete puhul ei ole kostja esitanud dokumente, mis kinnitaks J.K. huvides kulutuste tegemist, vaid ühel juhul nähtub 29 euro suurune makse apteegis, millest võib oletada, et tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuluga. Samas ei ole kostja esitanud sisulisi andmeid J.K. OÜ majandustegevuse sisu kohta, mis võimaldaks järeldusi teha. Siiski nähtub J.K. OÜ arvelduskontolt aktiivne majandustegevus, sest väljavõttelt nähtuvad rendimaksed ja maksed H.E.le Alanosa OÜ-le ja Valiskaup OÜ-le laenulepingute täitmiseks, samuti on tehtud makseid Läti äriühingule Grabnet SIA-le, mis kohtu hinnangul annavad kinnitust asjaolule, et kostja J.K. on saanud osaühingu arvele raha, mida on kasutatud majandustegevuses. Järeldust kinnitab asjaolu, et nt 13.01.2014. a on Grabnet SIA-le ülekande tegemiseks summas 29 000 eurot ei olnud J.K. OÜ kontolt ilma hagejalt laenu saamata vahendeid Grabnet SIA-le ülekande tegemiseks. Seega on asjas täielikult kummutatud kostja J.K. väited, et lepingud on tarbijakrediidilepingud. 10.08.2015. a eelistungil kohus määras hagejale nõude esitada uus viivise arvestus selliselt, et intresside pealt viivist ei arvestata. Hageja täitis kohtu nõude ja esitas 25.08.2015 intresside arvestuse (summas 5212,50 eurot) võttes aluseks 10.01.2014. a laenulepingus ja 17.02.2014. a laenulepingus kokkulepitud ja kostjale üleantud laenu kokku summas 45 000 eurot, milline summa oli 22.04.2014. a võlatunnistuse sõlmimisel kostja poolt hagejale tasumata. Hageja palub kohtule 03.10.2015.a. esitatud seisukohas võtta 25.08.2015. a menetlusdokumendi p-s 7 esitatud intresside ja viivise suurus (arvestatud summalt 45 000 eurot) nõude rahuldamise korral arvesse alternatiivselt, kui kohus ei nõustu hageja õiguslike põhjendustega (punktis 4) selle kohta, et hageja hagiavalduses esitatud intresside ja viivise arvestus (summalt 48 000 eurot) on õige. 11.09.2015.a. määras kohus kirjaliku menetluse ja andis võimaluse esitada üksnes õiguslikke seisukohti, sest eelmenetlus oli asjas selleks ajaks juba lõppenud. Hageja ei ole esitanud kohtule TsMS § 331 lg 1 ja 2 alusel põhistatud seisukohti uue taotluse hilinenult vastuvõtmiseks, seetõttu jätab kohus hageja 03.10.2015.a. esitatud alternatiivnõude läbi vaatamata ja juhindub 25.08.2015.a. hageja poolt esitatud hagiavalduses esitatud nõuetest. Kohus rahuldab hageja U.K. hagi kostja J.K. vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 45 000 eurot. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 22.04.2015.a. allkirjastatud võlatunnistuse järgi kohustus kostja J.K. tasuma viivist 0,05 % päevas iga viivitatud päeva eest alates 22.04.2014.a., seejuures tuli viivist tasuda igakuiselt arvestuslikult iga kuu 21.ks kuupäevaks. Kohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud võlatunnistuses on ekslikult intressi asemel kasutatud mõistet „viivis“. Kohus leiab, et pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, so kuni 21.04.2015.a., seetõttu on võlatunnistuse p. 3.3. käsitletav kokkuleppena laenu kasutamise eest ette nähtud intressi tasumiseks. Puudub vaidlus, et 22.04.2014.a. kuni 21.04.2015.a. on kostja tasunud 3000 eurot intresse. Kokkulepitud intressimäära kohaselt on ajavahemiku 22.04.2014.a. kuni 21.04.2015.a. intressivõlgnevus summas 5212,50 eurot (0,05% päevas arvestatuna 45 000€). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

2-15-8502 sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded2 02.01.2015. a intressimäära avaldamise teate kohaselt on intressimäär 0,05%. Käesolevas asjas muutus kohustus sissenõutavaks 22.04.2015. a., käesoleval ajal on kehtivaks intressimääraks on 8,05% (8%+0,05%). 22.04.2014.a. allkirjastatud võlatunnistuse kohaselt muutus kokkuleppes kirjeldatud summa sissenõutavaks 21.04.2015, seega saab põhivõlalt arvestada viivist alates 22.04.2015. Seega on võlgnetavad viivised kuni hagi esitamiseni (22.04.2015. – 03.06.2015.) kokku 426,56 eurot (45 000 € x 8,05%/365 x 43 päeva = 426,56 €). Hageja on taotlenud ka kostjalt J.K. ́lt hageja kasuks viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 04.06.2015. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni hagejale U.K. ́le. TsMS § 367 alusel võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni otsuse tegemiseni 15.10.2015.a. (04.06.2015.a.-15.10.2015.a.) summas 1329,28 eurot (45 000 € x 8,05%/365 x 134 päeva = 1329,28) ja alates 16.15.2015.a. mõistab kohus viivise välja protsendina arvestatuna põhinõudelt. Hagihind

TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 22.01.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude summaks on 45 000 eurot, intresse summas 5212,50 ja viiviseid summas 426,56 eurot kuni hagi esitamiseni ning viiviseid põhinõude täitmiseni. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale, so 3622,50 eurot (45 000 x 8,05%). Seega on käesoleva tsiviilasja hind 54 261,56 eurot (45 000+5212,50+426,56+3622,50).

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 03.10.2015.a. esitas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt hageja menetluskulu koosneb käesolevas menetlusstaadiumis:

1) riigilõivust summas 1100 eurot; 2) õigusabikulust summas 780,00 eurot, so 6 tundi ja 30 minutit x 120 eurot (koos käibemaksuga). Spetsifikatsioon:

2-15-8502

- asjaolude ning materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine, 4 tundi; - ettevalmistamine (kostja 22.06.15 vastusega tutvumine ning seisukoha võtmine) ja esindamine 10.08.2015 eelistungil, 45 minutit;

- kostja 13.08.15 taotlusega ja 19.08.15 täiendavate tõenditega tutvumine ning hageja 25.08.15 seisukoha koostamine, 1 tund;

- kostja 02.09.15 seisukohaga tutvumine ja hageja 03.10.15 menetlusdokumendi koostamine (ilma menetluskulude nimekirja koostamiseta), 45 minutit. Hageja, juhindudes TsMS § 176 lg-st 5 kinnitab, et kõik näidatud kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab kostjalt J.K.lt hageja U.K. kasuks välja riigilõivu summas 1100 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotluses nimetatud kulud on põhjendatud ja õigusabi taotluses nimetatud toimingud on olnud vajalikud, töötunni maksumus vastab keskmisele turuhinnale. Seega kohus rahuldab täielikult hageja menetluskulude hüvitamise taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.