2-15-11940/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-11940 Võlgniku kohustused Maksu- ja Tolliameti 24.09.2015 andmetel on võlgnikul seisuga 24.09.2015 maamaksu võlgnevus summas 52,91 eurot, millele lisandub arvestuslik intressivõlgnevus summas 37,34 eurot, seega kokku on võlgniku maksuvõlgnevus summas 90,25 eurot. Võlgniku suhtes on käesoleval hetkel menetluses täiteasjad: kohtutäitur Urmas Tärno menetluses täiteasi nr 052/2013/628, mis hõlmab kohtutäituri tasu, alustamise tasu ja täitekulusid summas 50,22 eurot ning kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses täiteasi nr 034/2011/2896 (Tallinna munitsipaalpolitsei Ameti 05.11.2011 otsus nr 11041161 Tallinna Linnavalitsuse kasuks võlgnevuse täitmiseks), võlgnevus seisuga 28.05.2015 kokku 38,41 eurot. Võlgnikul on võlgnevus Swedbank AS (registrikood 10060701) ees alates 10.11.2008 summas 3,76 eurot. Seisuga 15.05.2015 võlgniku muud kohustused: XXX matusekulu hüvitamise nõue kokku summas 650,50 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on XXX kohustusi vähemalt summas 833,14 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on seisukohal, et analüüsides kõiki kogutud dokumente, on võlgniku pärandvara maksejõuetus peamiselt tingitud võlgniku eluajal ning pärast surma tekkinud kohustustest ning kohustuste täitmiseks vajaliku raha ning tuvastatava sissetuleku puudumisest. Võlgniku surmale eelnenud aastatel tehingud võlgniku arvelduskontodel puudusid. Pärandvaras puudub sisuliselt likviidne vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada ning pankrotimenetluse kulusid kanda. Ajutisel halduril ei ole andmeid selle kohta, et võlgniku pärandvara maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Vara tagasivõitmise võimalused Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Päringutele vastustest tulenevalt puudusid võlgnikul pangakontodel mistahes tehingud alates 2012 aastast. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna sisuliselt puudub pärandvara menetluse jätkamiseks tagasivõitmise võimalusi, tuleks käesolev menetlus lõpetada raugemisega, pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud. Ajutine haldur palub määrata vastavalt PankrS §-le 30 deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2 000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest halduri tasu summas 360 eurot ja vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot riigi vahenditest.

2-15-11940 Ajutise halduri tasu suurusele ei ole avalduse esitaja vastu vaielnud. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 833,14 eurot ning likviidne vara puudub. Seega puudub pärandvaras sisuliselt vara, mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. 01.10.2015 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 01.10.2015 määrus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2015. Seisuga 14.10.2015 ei ole kohtu tagatiste kontole määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et XXX(surnud 26.08.2014) pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda. Veli Kraavi on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri tasu taotluse. Taotluse kohaselt on ajutine haldur käesolevas menetluses teostanud toiminguid mahus 12 tundi ning ajutise halduri tasu määramisel taotleb ajutine pankrotihaldur rakendada tariifi 30 eurot tund. Seega palub ajutine pankrotihaldur mõista tema kohustuste täitmise eest tasuks 360 eurot ja vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot riigi vahenditest.