Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

ASJAOLUD

25.08.2015 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Harju Maakohtule avalduse OÜ XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. 28.08.2015 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi toimumise ajaks 09.09.2015. 18.09.2015 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Andres Tootsman ́i. Ajutine haldur esitas 02.10.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks 3513 m2 suurune XXX kinnistu, registriosa number XXX, mis on elamumaa XXX. Kinnistu on koormatud 31 955,82 euro suuruse hüpoteegiga Osaühing AA Laenud kasuks, kuid esialgu puuduvad andmed hüpoteegiga tagatud kohustuse suurusest. Ajutine haldur konsulteeris kinnisvaramaakleriga, kes hindas elamumaaks oleva kinnistu väärtuseks vahemiku 5000 - 9000 eurot. Kui leiab kinnitust väide ehituskeelu kohta, võib selle kinnistu väärtus olla alla 5000 euro. Võlgnikul puudub muu vara, sealhulgas on tühjad pangakontod, puuduvad

osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Pankrotiavalduse esitamisel 25.08.15 oli maksuvõlg 9850 eurot. Seisuga 2.10.2015 oli see 10 685 + arvestuslik intress 4069, kokku 14 754 eurot. Võlgniku kinnistu on koormatud 31 955,82 eurose hüpoteegiga Osaühing AA Laenud kasuks, kuid võlgnik ei tea hüpoteegipidaja nõude suurust. Algatatud täitemenetlustega seoses on ka kahel kohtutäituril võlgniku vastu nõuded, milliste suurus ei ole täna veel teada. Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Seega on võlgnikul kohustusi ilmselt rohkem kui maksuvõlg kogusummas 14 754 eurot. Kohustustele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvad viivised ja intressid. Võlgade täpne koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Ajutise halduri hinnangul majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused, sealhulgas nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, samuti suutmatus (oskamatus) korraldada raamatupidamisarvestust. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. 05.10.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja ja ajutise pankrotihalduri. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Pankrotihaldur Andres Tootsman on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. 25.08.2015 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtule avalduse OÜ XXX pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri poolt kogutud andmete ja kohtule esitatud pankrotiavaldustest lähtuvalt on võlgniku varaks 3513 m2 suurune XXX kinnistu, registriosa number XXX, mis on elamumaa XXX. Kinnistu on koormatud 31 955,82 euro suuruse hüpoteegiga Osaühing AA Laenud kasuks, kuid esialgu puuduvad andmed hüpoteegiga tagatud kohustuse suurusest. Ajutine haldur konsulteeris kinnisvaramaakleriga, kes hindas elamumaaks oleva kinnistu väärtuseks vahemiku 5000 - 9000 eurot. Kui leiab kinnitust väide ehituskeelu kohta, võib selle kinnistu väärtus olla alla 5000 euro. Võlgnikul puudub muu vara, sealhulgas on tühjad pangakontod, puuduvad osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Pankrotiavalduse esitamisel 25.08.15 oli maksuvõlg 9850 eurot. Seisuga 2.10.2015 oli see 10 685 + arvestuslik intress 4069, kokku 14 754 eurot. Võlgniku kinnistu on koormatud 31 955,82 eurose hüpoteegiga Osaühing AA Laenud kasuks, kuid võlgnik ei tea hüpoteegipidaja nõude suurust. Algatatud täitemenetlustega seoses on ka kahel kohtutäituril võlgniku vastu nõuded, milliste suurus ei ole täna veel teada. Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Seega on võlgnikul kohustusi ilmselt rohkem kui maksuvõlg kogusummas 14 754 eurot. Kohustustele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvad viivised ja intressid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 alusel välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 13.10.2015 kell 11:30. Pankrotihaldur Andres Tootsman on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Andres Tootsman vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Andres Tootsman ́i pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot (s.h käibemaks 144 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 864 eurot (8h x 90 eurot/1h= 720 eurot + käibemaks 20% 144 eurot= 864 eurot). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Arvestades, et ajutine pankrotihaldur ei ole 05.10.2015 toimunud kohtuistungil avaldaja poolt tasutud deposiidisumma arvelt töötasu ja kulude tasumist pidanud vajalikuks ja avaldaja on esitanud kohtule taotluse kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kantud summa 1300 euro tagastamiseks, siis rahuldab kohus avaldaja taotluse ja tagastab avaldajale 14.09.2015 kohtumääruse alusel 17.09.2015 kohtu deposiiti tasutud 1300 eurot, selgitusega „13-12/2683-6 14.09.2015 asja läbivaatamise kulud tsiviilasjas nr 2-15-12629“. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.