Tr Service OÜ hagi Katevara Grupp OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 85 230,36 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Katevara Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. september 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Katevara Grupp OÜ 11481304), esindaja advokaat Allan Valk
esindajad
RESOLUTSIOON
(registrikood
Vastustaja (hageja): Tr Service OÜ (registrikood 12163173), esindajad Andrus Oll ja advokaat Annely Sepp
1.Muuta Viru Maakohtu 20. märtsi 2015 otsust sissenõutavaks muutunud viivise suuruse osas (otsuse resolutsiooni punkt 3) ning välja mõista Katevara Grupp OÜ-lt Tr Service OÜ kasuks seisuga 12.10.2015 viivis 14 574,20 eurot ning alates 13.10.2015 viivis VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 70 988,70 eurot täitmiseni.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 20. märtsi 2015 otsus muutmata.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada TR Service OÜ hagi Katevara Grupp OÜ vastu.
3.2.Välja mõista Katevara Grupp OÜ-lt TR Service OÜ kasuks võlgnevus 70 988,70 eurot.
3.3.Välja mõista Katevara Grupp OÜ-lt TR Service OÜ kasuks seisuga 12.10.2015 viivis 14 574,20 eurot ning alates 13.10.2015 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude 70 988,70 eurot täitmiseni.
3.4.Jätta menetluskulud maakohtus Katevara Grupp OÜ kanda ja välja mõista Katevara Grupp OÜ-lt TR Service OÜ kasuks menetlususkulude hüvitamiseks 2770,79 eurot, sh õigusabikulu 1570,79 eurot ja riigilõiv 1200 eurot.“
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Menetluslkulud ringkonnakohtus jätta Katevara Grupp OÜ kanda.
2.Välja mõista Katevara Grupp OÜ-lt Tr Service OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 478,54 eurot.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tr Service OÜ (hageja) esitas 13. novembril 2014 Viru Maakohtule hagi Katevara Grupp OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 70 988,70 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 9318,60 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
Hagiavalduses märgitu kohaselt on poolte vahel sõlmitud suulised töövõtulepingud, mille kohaselt kostja tellis ja hageja teostas perioodil 2011 sügis – 2013 kevad Kohtla-Järve, Ahtme ja Ojamaa objektidel ekskavaatoritöid. Pooltevahelise kokkuleppe järgi tasus kostja tööde eest tunnihinna alusel (objektist olenevalt) ning ekskavaatorite transpordi eest. Kostja on jätnud tasumata arved kokku summas 70 988,70 eurot. Arvete nr 2012-08 003, 2012-10 002 ja 2012-10 003 alusel tehtud tööde ja tasumisele kuuluvaid summasid on kostja raamatupidaja kinnitanud saldoteatise aktsepteerimisega. Ahtme objektiga seoses on hageja esitanud kostjale ekskavaatorite rendi arveid. Kostja ei saanud eeldada, et hageja annab talle oma ekskavaatoreid tasuta, arvestades veel asjaoluga, et hageja peab nende eest T-Reis OÜ-le igakuiselt renti maksma.
2.Kostja vaidles hagile vastu. 2011 sügisel asutati kostja juhatuse liikme ja hageja juhatuse liikme kokkuleppel hageja. 60% hagejast pidi tulevikus kuuluma kostja juhatuse liikmele R.T.le. Plaanis oli hakata tegelema ekskavaatori teenuste osutamisega. Hageja pole Ahtme objektil töid teostanud. Kostja oli hooletusest, aga ka usaldusest hageja vastu, hageja poolt alusetult esitatud arveid tasunud. Kostja esitas tasaarvestusavalduse. Pooled pole ekskavaatori rendilepingut sõlminud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 20. märtsi 2015 otsusega hagi, mõistis Katevara Grupp OÜ-lt välja TR Service OÜ kasuks põhivõlgnevuse 70 988,70 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 9318,60 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud Katevara Grupp OÜ kanda ja mõistis Katevara Grupp OÜ-lt TR Service OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 2770,79 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei pidanud maakohus tõendatuks kostja vastuväiteid poolte kokkuleppest ekskavaatori tasuta kasutamise kohta. Nimetatud ekskavaatorit rentis hageja T-Reis OÜ-lt rendihinnaga 40 eurot päevas suhteliselt lühikeseks perioodiks ning tulenevalt sellest, et äriühingu eesmärgiks peaks olema kasumi teenimine, ei ole usutav, et hageja, kes peab ekskavaatori eest renti tasuma, annab selle samaks perioodiks kostjale tasuta kasutada. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud rendilepingu (allrendilepingu) olemasolu poolte vahel ekskavaatori rentimiseks hagejalt kostjale Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal töötamiseks. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole VÕS § 197 kohaldatav ning hageja nõuet ei saa VÕS § 200 lg 4 alusel tasaarvestada, sest hageja esitas sellele vastuväite ja kohus on tuvastanud, et kostja vastuväide poolte kokkuleppest ekskavaatorite tasuta kasutamise kohta on tõendamata, s.o kostja väide alusetult tasutud arvetest on põhjendamatu. Maakohus ei pidanud asjakohaseks hinnata poolte suhteid, mis seonduvad kostja asutamisega ja anda hinnangut tõenditele, mis esitati selle väite tõendamiseks. Ekskavaatori kindlustamine rentniku poolt selle rentimisel on iseenesest mõistlik tegevus, kuid ei tõenda tasuta kasutamise kokkulepet. Samuti ei tõenda tasuta kasutamise kokkulepet väide rendi ebamõistlikust suurusest. Maakohtu hinnangul ei olnud hageja muutnud hagi alust, vaid hageja on muutunud õiguslikku hinnangut pooltevahelisele suhtele seoses töötamisega Ahtme objektil. Maakohus asus seisukohale, et tunnistaja ütlused ei tõenda veenvalt kostja vastuväiteid. Kohus ei pidanud tunnistaja ütlusi ekskavaatori tasuta kasutada andmise osas usaldusväärseks, sest tegemist on kostja töötajaga ning tunnistaja ütlustest ei selgu, miks pidi hageja ekskavaatori kostjale tasuta kasutada andma.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Katevara Grupp OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. märtsi 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt taotleb apellant vaidlustatud otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et tõendamist on leidnud rendilepingu olemasolu. Hageja väite ümberlükkamiseks ei pidanud kostja tõendama tasuta kasutamise lepingu olemasolu, vaid hageja pidi tõendama rendilepingu olemasolu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel oleks kohtul olnud võimalik jõuda järeldusele, et pooltevaheline kokkulepe oli sõlmitud just tasulise rentimise eesmärgil ja just taolistel tingimustel. Kohus jättis kostja taotluse juhatuse liikme R.T. vande all ülekuulamiseks rahuldamata, võttes sisuliselt kostjalt ära võimaluse tõendada poolte tegelikku ühist tahet kokkuleppe sõlmimisel. Kohus on põhjendamatult arvestanud e-kirjavahetust kostja raamatupidajaga. Kohus ei hinnanud tunnistaja T.E. ütlusi; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta ja hinnangu andmata kostja vastuväidetele selle kohta, kuidas sai üldse võimalikuks Ahtme objekti eest alusetult esitatud arvete tasumine kostja poolt. Arved tasuti vaid tänu hageja ja kostja vahel olnud usalduslikele suhetele ning nimetatud suhete hageja poolt kuritarvitamise tulemusena; 3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et VÕS § 197 ei ole kohaldatav ning hageja nõuet ei saa VÕS § 200 lg 4 alusel tasaarvestada. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli ekskavaatori tasuta kasutamise leping. Rendi ebamõistliku suurus ja selle kohta esitatud tõenditega soovis kostja tõendada, et poolte vahel ei saanud sellistel tingimustel rendilepingut olla; 4) esitas hageja erinevaid vastuolulisi versioone, eksitades eelkõige kohut ning muutis oma väiteid tulenevalt sellest, mida kostja vastuväiteks esitas. Kohus oleks pidanud lugema hageja väited ebausaldusväärseteks. Tegemist oli hagi aluse muutmisega, milleks pidi olema kostja nõusolek; 5) on maakohus jätnud hindamata tõendid ja väited, mis olid kostja poolt esitatud selleks, et tõendada, milline oli poolte tahe kokkulepete sõlmimisel, millised olid poolte partnerlussuhted ning, miks oli poolte vahel sõlmitud tasuta kasutamise leping.
5.Tr Service OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel eksisteeris rendisuhe. Kosja leidis, et on alusetult tasunud hageja poolt esitatud viis arvet, kuid samas ei ole ta vaidlustanud kahte arvet, mida ta on tasunud ning, mis on samuti seotud Ahtme objektiga. Arve tasumine tõendab teenuse osutamist. Kostja enda raamatupidaja on saatnud 2013. aastal hagejale e-kirja koos saldokinnitusega. Ei ole eluliselt usutav, et kostja on ekslikult tasunud ca 50 000 eurot. Ühtegi pretensiooni ei ole kostja eelnevalt esitanud; 2) ei esitanud kostja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise osas vastuväidet kohtu tegevusele. TsMS § 333 lg-st 3 tulenevalt ei saa kostja sellele tugineda; 3) on maakohus andnud hinnangu tunnistaja ütlustele. Kohus on selgitanud, miks antud ütlused kostja väiteid ei tõendanud; 4) ei ole apellant viidanud ühelegi konkreetsele tõendile, millise kohus on jätnud arvestamata või hindamata; 5) on maakohus väga selgelt põhjendanud tasaarvestamata jätmist. Kostja ei suutnud tõendada, et tasus vaidlusalused arved ekslikult;
6) ei ole hageja hagi alust muutmist. Hageja vaid täiendas/parandas oma faktilisi väiteid. Nõude esitamisel toetus hageja ikkagi VÕS § 108 lg-le 1. Õigussuhte sisu kvalifitseerib kohus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest olenemata Viru Maakohtu 20. märtsi 2015 otsust sissenõutavaks muutunud viivise suuruse osas (otsuse resolutsiooni punkt 3) ning mõistab välja Katevara Grupp OÜ-lt Tr Service OÜ kasuks seisuga 12.10.2015 viivise 14 574,20 eurot ning alates 13.10.2015 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 70 988,70 eurot täitmiseni. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendab hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 5 seetõttu, et on jätnud resolutsioonis märkimata kuupäeva, milleni on arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist ning millest alates mõistetakse viivis välja edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. Kuna aga ringkonnakohus saab ise kõrvaldada maakohtu poolse menetlusnormi rikkumise, siis ei ole eelnimetatud menetlusnormi rikkumine maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud nõude kostjal 70 988,70 euro väljamõistmiseks ja nõude võib jagada lähtudes esitatud arvetest kaheks: 1) suuliste töövõtulepingute alusel 2011 sügis kuni 2013 kevad Kohtla-Järve poolkoksimäel ja Ojamaa kaevanduse objektidel ekskavaatori tööde eest 37 990,50 eurot (arved nr 2012-10 003 – 12 474 eurot; nr 2012-11 001 – 1522,50 eurot; nr 2013-01 001 – 7906,80 eurot; nr 2013-01 003 – 4087,20 eurot; nr 2013-02 001 – 12 000 eurot); 2) suulise rendilepingu alusel Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamise eest 32 998,20 eurot (arved nr 2012-08 003 – 13 003,20 eurot; nr 2013-01 002 – 12 177,60 eurot; nr 2013-02 002 – 7817,40 eurot).
7.1.Kostja ei ole maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud võlgnevust summas 37 990,50 eurot, s.o võlgnevust arvete alusel, mis on seotud Kohtla-Järve poolkoksimäel ja Ojamaa kaevanduse objektidel teostatud töödega (nn ekskavaatori teenus). Kuna kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõudele, mis tuleneb arvetest nr 2012-10 003 – 12 474 eurot; nr 201211 001 – 1522,50 eurot; nr 2013-01 001 – 7906,80 eurot; nr 2013-01 003 – 4087,20 eurot ja nr 2013-02 001 – 12 000 eurot, siis selles osas ei kontrolli ringkonnakohus võlgnevuse õigsust.
7.2.Kostja on vastu vaielnud hageja nõudele summas 32 998,20 eurot, mis on seotud Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamisega. Hageja väite kohaselt oli kostja ja tema vahel ekskavaatori rendileping ning rendilepingu alusel esitas ta kostjale arved nr 2012-08 003 – 13 003,20 eurot; nr 2013-01 002 – 12 177,60 eurot ja nr 2013-02 002 – 7817,40 eurot, kokku 32 998,20 eurot, ning kostja ei ole nimetatud arvetest tulenevat võlgnevust tasunud. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja rentis T-Reis OÜ-ga sõlmitud rendilepingute alusel Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal kostja poolt kasutatud ekskavaatorid (tl 121-132, 134, 136). Kostja vastuväite kohaselt oli tema ja hageja vahel ekskavaatori tasuta kasutamise leping ning ta ei peagi sellest tulenevalt hagejale ekskavaatori kasutamise eest tasuma. Kostja seisukoha järgi tõendavad seda, et hageja andis ekskavaatori tasuta kostjale Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal töötamiseks, järgmised asjaolud: 1) ekskavaatoril töötas kostja töötaja; 2) ekskavaatorit remonditi
kostja poolt; 3) ekskavaatorile osteti kütus kostja poolt; 4) hageja nõutava rendi suurus on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud kostja vastuväide poolte kokkuleppest ekskavaatori tasuta kasutamise kohta, vaid tõendatud on pooltevahelise rendilepingu olemasolu. Ebaõige on kostja väide, et hageja muutis hagi alust, kuna hagiavalduses märkis, et Ahtme objekti puhul sõlmiti töövõtuleping, hiljem väitis, et rendileping. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt on hagi aluseks faktilised asjaolud. Antud juhul on hageja muutnud õigussuhte õiguslikku kvalifikatsiooni, mitte aga hagi alust.
7.2.1.Asjaolu, et Ahtme objektil töötas ekskavaatoril kostja töötaja, ei tõenda ekskavaatori osas tasuta kasutamise lepingu sõlmimist ega välista poolte vahel rendilepingu olemasolu.
7.2.2.Kostja on esitanud väite tõendamiseks, et ekskavaatorit remontis tema, varuosade arveid (I kd tl 167-176). Hageja on esitanud samuti omalt poolt arveid (I kd tl 133, 135, 139-142, 144-145), väites, et ekskavaatorit remontis tema. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga (vaidlustatud otsuse p 7.2.), et poolte poolt esitatud remondi ja varuosade arved ning arvestused kulude kohta ei ole seostatavad konkreetse Ahtme objektil töötanud ekskavaatori remondiga ning ei tõenda pooltevahelist kokkulepet ekskavaatori tasuta kasutamiseks.
7.2.3.Samuti ei tõenda kostja poolt kütuse ost asjaolu, et poolte vahel oli leping ekskavaatori tasuta kasutamiseks Ahtme objektil. Kostja poolt esitatud kütuseostu arvete (I kd tl 163-166) kohaselt on kütust ostetud oktoobris 2011 ja detsembris 2012. Samas aga arvetelt, mille alusel hageja nõuab kostjalt tasumist ekskavaatori kasutamise eest (I kd tl 12, 20, 25), nähtub, et ekskavaatori kasutamine on aset leidnud augustis 2012 ning jaanuaris ja veebruaris 2013, s.o ei ole kattuvad ka kütuse ostmise ja ekskavaatori kasutamise perioodid. Samuti ei kattu kütuse ostuarved perioodiga, millele tugineb kostja tasaarvestusvastuväites. Tasaarvestada soovib kostja nõuet, mis tuleneb tema poolt väidetavalt alusetult makstud arvetest nr 2012-05 002; nr 2012-06 002; nr 2012-07 003; nr 2012-10 001 ja nr 2012-11-002 ning nimetatud arvetelt nähtub, et kostja on tasunud ekskavaatori rendi eest aprill-mai 2012, juuni 2012, juuli 2012, oktoober 2012 ja november 2012.
7.2.4.Kostja väitel on hageja poolt nõutava rendi suurus ebamõistlik ning oma väite kinnistuseks on ta esitanud Ramirendi hinnapakkumise (I kd tl 161). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja väide rendi ebamõistlikust suurusest ei tõenda poolte vahel tasuta kasutamise lepingu olemasolu. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et VÕS § 1 lg 1 sätestab üldise lepinguvabaduse põhimõtte ning pooled olid õigustatud kokku leppima rendi suuruses, millist nad asjaoludest (rendi tingimustest) tulenevalt pidasid mõistlikuks.
7.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte vahel ei olnud sõlmitud Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori tasuta kasutamise lepingut, vaid pooled olid sõlminud ekskavaatori rendilepingu. Siinkohal on maakohus õigesti hinnanud kostjale raamatupidamise teenust osutanud isiku poolt e-kirjavahetuse (I kd tl 27-28) teel antud kinnitust selle kohta, et seisuga 31.12.2012 „saldo klapib“. Saldokinnistus hõlmab muuhulgas ka Ahtme objektil ekskavaatori kasutamise eest esitatud arvet nr 2012-08 003 summas 13 003 eurot. Paljasõnaline on kostja väide, et raamatupidamisteenust osutava isiku poolt e-kirjavahetuse pidamine hagejaga ei saa olla saldoteatise aktsepteerimine. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu tasulisust tõendab hageja konto väljavõte (I kd tl 10-11), kust nähtub, et kostja on eelnevalt ekskavaatori kasutamise eest Ahtme objektil arved tasunud. Asjaolu, et kostja on eelnevalt ekskavaatori kasutamise eest Ahtme objektil tasunud ning ei ole asunud seisukohale, et tegemist oli ekskavaatori tasuta kasutamise lepinguga, tõendab ka kostja
poolt menetluses esitatud tasaarvestusavaldus. Paljasõnaline on siinkohal kostja väide, et eelnevad arved tasuti vaid tänu hageja ja kostja vahel olnud usalduslikele suhetele ning kostja kuritarvitas neid suhteid. Usutav ei ole, et äriühing tasub väidetavalt alusetult arveid viiel korral summas 47 196,60 eurot (tasaarvestusavaldus I kd tl 77).
7.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja väide poolte kokkuleppest ekskavaatori tasuta kasutamise kohta ei ole ka muuhulgas usutav, sest nimetatud ekskavaatorit Furukawa rentis hageja T-Reis OÜ-lt rendihinnaga 40 eurot päevas ning hagejal, kes ise pidi ekskavaatori eest renti tasuma, puudus majanduslik põhjendus anda seda kostjale tasuta kasutada. Maakohtust erinevale seisukohale ei anna alust asuda kostja väide, mille kohaselt 2011 sügisel oli hageja asutajateks kostja juhatuse liige R.T. ja hageja juhatuse liige A.O. ning siis lepiti kokku, et kostja ei pea ekskavaatorite kasutamise eest tasuma, sest: 1) ekskavaatorid renditi T-Reis OÜ-st kostja poolt antud garantii alusel; 2) ekskavaatoreid hoiti ja remonditi kostja valduses olevas baasis Kohtla-Nõmmel; 3) ekskavaatorid kindlustati kostja poolt. Hageja on kostja väitele vastu vaielnud ja eitanud kostja poolt väidetud kokkuleppe sõlmimist, samuti ekskavaatori hoidmist ja remontimist kostja valduses olevas baasis. Asjaolu, kas hageja ja kostja koostöökokkuleppe kohaselt kostjal oli (või ei olnud) ülevaade hageja raamatupidamisdokumentide üle, ei tõenda pooltevahelisi suhteid seoses ekskavaatori rentimisega töötamiseks Ahtme objektil. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et ekskavaatori kindlustamine rentniku poolt selle rentimisel ei tõenda tasuta kasutamise kokkulepet. Samuti ei tõenda kostja poolt 01.10.2011 T-Reis OÜ-le antud garantiikiri tasuta kasutamise kokkuleppe olemasolu. Põhjendused seoses kostjapoolse väidetava ekskavaatori remondiga on ringkonnakohus esitanud käesoleva otsuse p-s 7.2.2. ning siinkohal ei korda neid.
7.5.Maakohus on hinnanud tunnistaja T.E. ütlusi ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on alusetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tunnistaja ütlustele (vaidlustatud otsuse p 11) ning ei korda seda.
7.6.Arvestades kõike eeltoodut on maakohus õigesti jätnud rahuldamata kostja tasaarvestusvastuväite ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Asja materjalide kohaselt on kostja soovinud tasaarvestada hageja nõuet summas 37 990,50 eurot, mis tuleneb arvetest nr 2012-10 003; nr 2012-11 001; nr 2013-01 001; nr 2013-01 003 ja nr 201302 001, enda nõudega, mille aluseks on tema poolt väidetavalt alusetult makstud arved nr 201205 002; nr 2012-06 002; nr 2012-07 003; nr 2012-10 001 ja nr 2012-11-002 summas 47 196,60 eurot (I kd tl 81, 84, 87, 90, 93). Nimetatud arved olid esitatud hageja poolt kostjale seoses ekskavaatori töötamisega Ahtme tuhamäe objektil ning kuna kostja seisukoha kohaselt Ahtme objektil töötamiseks andis hageja talle ekskavaatori tasuta kasutamiseks, siis on aluselt viidatud arved tasutud. Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et poolte vahel oli Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamiseks rendileping (mitte tasuta kasutamise leping, nagu väidab kostja). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on alusetult maksnud arved nr 2012-05 002; nr 2012-06 002; nr 2012-07 003; nr 2012-10 001 ja nr 2012-11-002 summas 47 196,60 eurot. Kuna kostja ei ole eelnevalt nimetatud arveid hagejale alusetult tasunud, siis puudub kostjal nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega.
7.7.Lähtudes eeltoodust kuulub hageja nõue kostja vastu Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamise eest 32 998,20 euro väljamõistmiseks rahuldamisele. Arvestades võlgnevust arvete alusel, mis on seotud Kohtla-Järve poolkoksimäel ja Ojamaa kaevanduse
objektidel teostatud töödega summas 37 990,50 eurot, tuleb hagi rahuldada kokku 70 988,70 eurot.
8.Hageja on taotlenud kohtult viivise seisuga 11.11.2014 summas 9318,60 eurot väljamõistmist ning samuti on taotlenud hageja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagiavalduse esitamisest kuni lahendi tegemiseni kindlas summas ning edasi VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus on vastava taotluse rahuldanud, kuid jätnud siinkohal tähelepanuta, et hageja on taotlenud kindlas summas viivise väljamõistmist kuni kohtulahendi tegemiseni, mitte vaid hagiavalduse esitamiseni. Samuti on maakohus jätnud resolutsioonis märkimata kuupäevaliselt, mis ajani viivis kindla summana välja mõistetakse. Seega on maakohus rikkunud menetlusnormi, sest resolutsioon viivise väljamõistmise osas ei ole täidetav muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5). Ringkonnakohus muudab seetõttu maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni sissenõutavaks muutunud viivise suuruse osas ja märgib vastavad kuupäevad. Viivise arvestus periood 12.11.2014 – 12.10.2015 osas on järgmine. Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli 0,15% (aastas), st 2014 teisel poolaastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. 8,15% põhinõudest on 5785,58 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 15,85 eurot päevast. Sellest tulenevalt on viivisenõue 12. novembrist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 50 päeva eest, 792,50 eurot. Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni käesoleva ajani on 0,05% (aastas), s.o 2015. aastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär on 0,05 + 8 = 8,05% aastas. 8,05% põhinõudest on 5714,59 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 15,66 eurot päevas. Sellest tulenevalt on viivisenõue 1. jaanuarist 2015 kuni 12. oktoobrini 2015, s.o 285 päeva eest 4463,10 eurot. Arvestades viivist seisuga 11.11.2014 summas 9318,60 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 12.10.2015 viivis 14 574,20 eurot (9318,60+5255,60).
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu menetluses palub vastustaja mõista apellandilt menetluskulude katteks kokku 2354,78 eurot (22. septembri 2015 menetluskulude nimekiri 1616,24 eurot + 25. septembri 2015 menetluskulude nimekiri 738,54 eurot). Apellant vaidles vastustaja menetluskulude nimekirjale osaliselt vastu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on vastustaja lepingulise esindaja tunnitasuks 65 eurot (esindaja advokaat Martin Kirsipuu) ja 120 eurot (esindajad vandeadvokaat Tambet Mullari ja advokaat Annely Sepp) (summad ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et tunnitasu 65 eurot ja 120 eurot on põhjendatud ning vajalik (Riigikohtu 13. novembri 2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine peaks üldjuhul hõlmama ka apellatsioonkaebusega ja vaidlustatud maakohtu otsusega tutvumist, samuti nõupidamist kliendiga (s.o vastuse koostamiseks kulunud aeg peaks hõlmama ka maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumist jms). Sellest tulenevalt ei saa lugeda põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1 h 55 min (Viru Maakohtu otsuse analüüs ja apellatsioonkaebusega tutvumine 1 h 40 min + kõne kliendile edasise tegevuse osas 15 min). 15. mail 2015 esitas vastustaja (hageja) hagi tagamise taotluse, mille ringkonnakohus jättis 18. mai 2015 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagi tagamise taotlus jääb
rahuldamata, ei ole põhjendatud jätta sellega seotud kulud kostja kanda. Sellest tulenevalt ei saa lugeda põhjendatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 3 h 40 min (hagi tagamise avalduse koostamine, materjalide analüüs) ja riigilõiv 50 eurot. Apellatsioonkaebuse vastuse keerukust ja mahtu arvestades (samas menetlusdokumendis esitas vastustaja ka hagi tagamise taotluse) loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 4 h. Ringkonnakohus märgib, et esindaja vahetusega kaasnevad kulud peab kandma esindajat vahetanud menetlusosaline ise. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 6 h (tsiviilasja toimikuga tutvumine ja analüüs). Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ning vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole põhjendatud ka ajakulu 50 min (20 + 30). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks kohtuistungiks ettevalmistamine (1 h). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung ringkonnakohtus kl 11.00 ja lõppes kl 11.35, mistõttu on põhjendatud ja vajalikuks kuluks osalemine istungil (30 min). Riigikohtu 12. juuni 2013 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 tulenevalt ei ole menetluskuluks esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 5 h (sõitmine suunal Tallinn-Tartu, Tartu-Tallinn). Vastustaja lepingulise esindaja sõidukulu (24 eurot) ja seadusliku esindaja sõidukulu (14,54 eurot) on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega tuleb apellandilt mõista vastustaja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks kokku 478,54 eurot (4 h x 65 eurot/h + 120 eurot + 60 eurot + 24 eurot + 14,54 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.