2-15-12364/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

12.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Võlgniku XXXesitas Harju Maakohtule 19. august 2015 pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik on vallaline ka kasvatab 11.12.2013 sündinud alaealist last. Võlgnik on lapsehoolduspuhkusel ja elatub peretoetusest 102 eurot kuus ning oma vanemate abist. Pankrotiavalduses teatab võlgnik järgmist: võlgnevuste tekkimise ajal oli lühiajaliselt töötu; puudub vara, mida saaks realiseerida võlgade katteks; probleemid algasid telefonivõlgnevuse kustutamiseks võetud kiirlaenust, millele järgnes uus laen eelmise kustutamiseks; lisaks võttis laenu üürikorteri remondiks; raske majandusliku olukorra tõttu jäid laste isa kasvatada2 last varasemast kooselust, kelle kasuks mõistis kohus võlgnikult välja elatusraha, mille võlg on ca 1500 eurot; muid kohustusi on ca 6000 eurot; hetkel on lapsehoolduspuhkusel, varasemalt töötas XXX AS ́is turvatöötajana. Pankrotiavalduses sisaldus kohustustest vabastamise avaldus. Võlgniku vastusest ajutise halduri teabenõudele selgub järgmist: maksejõuetu on juba umbes aasta; puudub igasugune vara; arveldamiseks kasutas Swedbank kontot; puuduvad rendi- või üürilepingud; puuduvad kohtuvaidlused. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Võlgniku Swedbank kontol on 10,56 eurot, mis on peretoetuse jääk ja mida ei saa arvata pankrotivara koosseisu. Ei saa arestida ega arvata pankrotivarasse sissetulekut, kui see ei ületa kuupalga alammäära, mis on tänase seisuga 390 eurot (TMS § 132 lg 1). Mittearestitava summa määr suureneb 130 euro võrra, st 520 euroni, sest võlgnikul on ülalpeetav alaealine laps (TMS § 132 lg 2). Samuti on tühjad võlgniku teised arvelduskontod. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, kuid neid fondiosakuid ei saa arvata pankrotivarasse. Pankrotiavalduse ja kohtutäiturite andmete põhjal on võlgniku kohustused ligikaudu järgmised:

Lisaks loetleb võlgnik mitme kohtutäituri nõuded, mis ajutise halduri hinnangul vajavad veel menetluse edasises käigus täpsustamist, sest esialgu on teadmata nende nõuete alus ja põhjendatus. Maksu- ja Tolliameti teatel maksuvõlg puudub. Tänaseks teadaolevate võlgade suurus suureneb veelgi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Kohustuste täpne koosseis ja suurus selgub pankrotimenetluses nõuete kaitsmise tulemusel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - teadaolevate võlgade suurus on üle 12 914 euro, kuid puudub arvestatav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrotiS § 31 lg 4). Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valearvestused, sealhulgas kiirustades ja vastutustundetult võetud kiirlaenud, milliste kohta pidi võlgnik teadma ja arvestama, et laenutingimusi täita ei suuda. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsmani. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku teadaolevate võlgade suurus vähemalt 12 914 euro, kuid puudub arvestatav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Ajutise halduri hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 540 eurot, milline tuleb jätta võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik