Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

14.07.2015 esitas XXXOÜ (registrikood XXX) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 09.09.2015 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truuts ́i. Ajutine haldur esitas 21.09.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgniku varade väärtus on 193 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 285 271,49 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on suure riskiga tehtud investeeringud ja võetud laenud, et remontida ja renoveerida Laitse loss, avada seal SPA-hotell. Laenude võtmisel jäeti koostamata kompleksne äriplaan koos kõigi vajalike finantseerimise ja ruumide kasutamise kokkulepetega. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Lähtudes ülaltoodud andmetest on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tal puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi, mingit olulist vara soetamist ei ole tuvastatud. 23.09.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi lisada ei soovinud, halduri tasu osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Võlgniku juhatuse liige kinnitas kohtule, et nõustub kandma ajutise pankrotihalduri tasu ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus määras 23.09.2015 kohtumäärusega XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 07.10.2015 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et XXXOÜ-l (registrikood XXX) ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgniku vara väärtuseks on 193 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 285 271,49 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 23.09.2015 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme XXX. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX(isikukood XXX). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,5 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 920 eurot (11,5 h x 80 eurot= 920 eurot) ning kulude katteks 8 eurot, mis on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 920 eurot ja kulude katteks 8 eurot.

TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuivõrd 23.09.2015 kohtuistungil avaldas võlgniku juhatuse liige XXX oma nõusolekut maksta pankrotihalduri tasu ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, siis mõistab kohus TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel ajutise halduri tasu välja võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus peab põhjendatuks rahuldada XXX taotlus ja määrab TsMS § 445 lg 1 alusel ajutise halduri tasu maksmisele 1 kuu jooksul, alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.