RP avaldus pankroti välja kuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2013 määrus pankrotimenetluse lõpetamiseks, pankrotihalduri töötasu määramiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: RP (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Külli Reinfeld Pankrotihaldur Ly Müürsoo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2013 määrus pankrotihalduri tasu määramise osas, mis ületab 3607.89 eurot. Samuti tuleb maakohtu määrust täiendada osas, mille kohaselt tuleb pankrotihalduri tasu mõista välja OÜ-le GetNetWork, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
2.Rahuldada Swedbank AS kaebus osaliselt.
3.Lugeda Harju Maakohtu 28.10.2013 määruse resolutsioon terviktekstina sõnastatuks järgmiselt:
Lõpetada RP (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.RP (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: Nr Võlausaldaja nõue
Swedbank AS 78 126,87
Eesti Energia Aktsiaselts 675,35
Elisa Eesti AS 75,11
3.Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo RP (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
4.Määrata RP (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo töötasu 3607.89 eurot ja mõista RP-lt (pankrotis) välja pankrotihalduri tasu 3607.89 eurot OÜ-le GetNetWork (reg kood 11638786), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
5.Algatada RP (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
6.Pankrotihalduri menetlusabi taotlus pankrotimenetluse kulude välja mõistmiseks menetlusabina riigi vahenditest jätta rahuldamata.
7.Avaldada teade RP (isikukood XXXXXXXXXXX) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta määruskaebuse läbivaatamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta määruskaebuse eest tasutud riigilõiv Swedbank AS kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohus kuulutas 09.07.2010 määrusega välja RP pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 12.09.2013 kohtule PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Koos pankrotimenetluse lõpetamise ettepanekuga esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 158 lg-s 3 sätestatud aruande.
2.Aruandes märkis pankrotihaldur võlgniku vara koosseisu pankroti väljakuulutamise seisuga. Samuti nähtus aruandest, et võlgniku abikaasa IP andis 23.08.2011 pankrotihaldurile notariaalse volituse, millega volitas pankrotihaldurit tegutsema tema nimel võlgnikule ja IP-ile ühisomandina kuuluva kinnistu müümisel. 17.10.2012 andis IP nõusoleku, et vara müügist laekuv raha jääb pankrotivarasse ja sellega kaetakse ühine kohustus Swedbank AS-i ees. Kinnistu müügist enampakkumisel laekus 51 000 eurot. Haldur nõudis Maksu- ja Tolliametist tagasi enam kinnipeetud üksikisiku tulumaksu kokku summas 146,70 eurot. Seega oli pankrotimenetluses väljamakseteks 51 815,22 eurot, millest I järgu nõudega võlausaldajale pandipidajale Swedbank AS maksti välja 85 % hüpoteegiga koormatud vara müügist ehk 43 350 eurot (PankrS § 153 lg 2) ja PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks jääb 8 465,22 eurot. Edasi loetles pankrotihaldur pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 13 608,16 eurot, mh pankrotihalduri arvestatava tasu alammääras 6 579,57 eurot ja sellelt arvestatav sotsiaalmaksu 2 171,26 eurot. Kuivõrd PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks jääb 8 465,22 eurot, jäävad väljamaksetest hüvitamata kulud summas 5 142,94 eurot. Pankrotihaldur palus pankrotimenetluse kulude kandmiseks menetlusabi. Pankrotihaldur märkis aruandes, millised võlausaldajate tunnustatud nõuete osad on jäänud hüvitamata. Võlgnik esitas 03.08.2010 kohustustest vabastamise avalduse. Maakohtu määrus
3.28.10.2013 määrusega lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist (PankrS § 158 lg 4 alusel). Kohus vabastas pankrotihalduri kohustustest ja määras pankrotihalduri töötasuks 8 750,82 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks 2 171,26 eurot). Kohus 2(5)
algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihalduri menetlusabi taotluse pankrotimenetluse kulude välja mõistmiseks menetlusabina riigi vahenditest jättis kohus rahuldamata. Asjas on tuvastatud, et pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus RP (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: Swedbank AS 78 126,87 eurot; Eesti Energia Aktsiaselts 675,35 eurot ja Elisa Eesti AS 75,11 eurot. Vastavalt PankrS § 165 lg 3 tuleb Ly Müürsoo vabastada RP (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest 51 146,70 eurot ja palub määrata halduri tasu PankrS § 651 lg 1 sätestatud alammääras summas 6 579,57 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 2 171,26 eurot, kokku summas 8 750,82 eurot. Halduri nõutud tasu 8 750,82 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Võlgnik on nõustunud halduri taotletava tasu suurusega. Võlausaldajad halduri taotletava tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Tasu vastab PankrS § 651 lg 1. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja 11.11.2011, 24.01.2012, 30.11.2012 ja 17.01.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi pankrotimenetluse jätkamiseks ja ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Võlgnik on teinud ettepaneku, et soovib ise täita usaldusisiku kohustusi. Võlausaldaja Swedbank AS tegi oma 15.01.2013 e-kirjaga ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnik ise. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes. Seega tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruskaebus
4.Swedbank AS palub maakohtu määruse tühistada ja kohustada pankrotihaldurit esitama kohtule uus taotlus, milles on kõrvaldatud Swedbank AS-i pandiga tagatud õiguste rikkumine. Pankrotihaldur on tasu arvestamisel rikkunud võlausaldaja õigusi. Võlgnikule ja tema abikaasale ühisomandina kuulunud kinnistu müügist laekus 51 000 eurot ning pankrotihaldur on PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemiseks arvestanud 15% kogu pandieseme müügist saadud summast. Sellist õigust pankrotihaldurile seadusest ei tulene, sest PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Kuna kinnisasi kuulus pankrotivõlgniku ja IP ühisomandisse võrdsetes osades, ei olnud pankrotivõlgniku varaks kogu korteriomand, vaid üksnes pool sellest. Seega ei kuulunud kõnealune kinnisasi tervikuna pankrotivara koosseisu ja seda asjaolu ei muuda see, et IP teavitas pankrotihaldurit, et ta on nõus sellega, et vara müügist laekuv raha jääb pankrotivarasse. Kõnealuse nõusolekuga andis IP pankrotihaldurile nõusoleku, et viimane müüb kinnisasja tervikuna ja kinnitas, et on teadlik sellest, et ka tema osa võõrandamisest saadud summast kuulub Swedbank AS-le kui võlausaldajale. IP ei saanud n-ö loobuda oma varast pankrotivõlgniku kasuks, vaid üksnes 3(5)
võlausaldaja kasuks, kuna kogu kinnisasi oli koormatud hüpoteegiga võlausaldaja kasuks ning võlausaldajal oli õigus kogu müügist saadavale rahasummale, v.a pankrotiseaduses sätestatud mahaarvamised. Pool müügihinnast (ilma igasuguste mahaarvamisteta) oleks pidanud laekuma otse võlausaldajale, mitte arvestatama pankrotivara hulka. Pankrotihalduri taotluses pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega oleks pidanud olema kirjas, et kinnisasja müügist laekunud 51 000 eurost moodustab 25 500 eurot pankrotivara. Ülejäänud 25 500 eurot peaks laekuma ilma igasuguste kinnipidamisteta võlausaldajale. Kuivõrd taoline jagunemine omab olulist tähendust ka PankrS § 153 lg 2 rakendamisel, siis rikuvad pankrotihalduri taotlus ja maakohtu 28.10.2013 määrus olemasoleval kujul võlausaldaja õigusi ning on vastuolus seadusega. Võlausaldaja on teavitanud pankrotihaldurit nimetatud probleemist, kuid pankrotihaldur nimetatut arvesse ei ole võtnud. Asjaolust, et pankrotihaldur oli esitanud kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega, sai võlausaldaja teada alles 08.11.2013, kui avastas väljaandest Ametlikud Teadaanded, et kohus on lõpetanud RP pankrotimenetluse raugemise tõttu. Seejärel pöördus võlausaldaja pankrotihalduri poole, et saada ka pankrotihalduri sellekohane taotlus. Pankrotihaldur edastas oma taotluse võlausaldajale 12.11.2013. Seega sai võlausaldaja oma õiguste rikkumisest teada alles 12.11.2013. Menetluse edasine käik
5.11.03.2014 määrusega jättis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse võtmata kaebeõiguse puudumise tõttu. 08.01.2015 määrusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 11.03.2014 määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et võlausaldaja kaebeõigus tuleneb PankrS § 150 lg 5, mille kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Vastus määruskaebusele Pankrotihaldur palub vastuses määruskaebusele tühistada maakohtu 28.10.2013 määruse osaliselt ja teha uus määrus, millega kinnitada pankrotihalduri tasu suuruseks 3607,89 eurot. Pankrotihaldur märgib ühtlasi, et pankrotiseadus ei näe ette PankrS § 158 alusel koostatud määrusele määruskaebuse esitamist. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada pankrotiahalduri töötasu määramise osas, mis ületab 3607.89 eurot. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
7.Määruskaebuse esitamise õigust pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale reguleerib PankrS § 164, mille lõike 1 järgi võib määruse peale, millega kohus lõpetab pankrotimenetluse, esitada määruskaebuse võlgnik ja lõike 2 järgi võlausaldaja juhul, kui ta mentluse lõpetamise vastu esitas vastavalt § 161 lg 2 või § 163 lg 2 vastuväite. Ringkonnakohus tühistas 08.01.2015 määrusega maakohtu 11.03.2014 määruse, millega maakohus jättis võlausaldaja määruskaebuse 28.10.2013 pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale menetlusse võtmata. Ringkonnakohus leidis oma määruses, et kaebus on lubatav, kuna PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt ja sama paragrahvi lg 5 järgi võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse.
8.Avaldaja on seoses oma nõudega märkinud määruskaebuse p-s 1.3, et kaebuse esitamise tingib asjaolu, et pankrotihaldur on tasu arvestamisel rikkunud võlausaldajate õigusi. Kaebuse 4(5)
resolutsioonis palub aga avaldaja tühistada kohtumääruse tervikuna ja kohustama pankrotihaldurit esitama kohtule uus taotlus, milles on kõrvaldatud Swedbank AS-i pandiga tagatud õiguste rikkumine. Samas ei ole avaldaja esile toonud, kuidas määruse resolutsioon rikub tema õigusi muus kui halduri tasu osas. Määruse resolutsioonis ei kajastu kinnistu müügist saadud raha tervikuna pankrotivarasse arvamine. Võlausaldaja ei saa pankrotimenetluse lõpetamise määruse vaidlustamisel vaidlustada pankrotivara koosseisu kujunemist. Kaebuse sisust võib järeldada siiski, et võlausaldaja näeb oma õiguste rikkumisi seoses halduri tasu suurusega.
9.Määruskaebus on põhjendatud halduri tasu vaidlustamise osas. Pankrotimenetluse raugemise korral selgub lõpetamise määrusest, missuguses ulatuses tehakse pankrotivarast väljamakseid pankrotimenetluse kuludeks (PankrS § 146 lg 1 p 3 ja § 162 lg 2 p 2). Järelikult pidi kohus praeguses asjas hindama sisuliselt, kas pankrotimenetluse kulud on määratud õigesti. Maakohus on määranud pankrotihalduri tasu PankrS § 651 lg 1 sätestatud alammääras summas 6 579,57 eurot, millele lisas sotsiaalmaksu 2 171,26 eurot, kokku 8 750,82 eurot. Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud PankrS §-dest 65 ja 651 ei tulenenud, et paknrotihalduri tasule lisatakse mingeid makse ja seega tuleb teha järeldus, et pankrotihalduri tasu määramise ajal sisaldasid PankrS § 651 nimetatud alam- ja ülemmäär võimalikke makse (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13 p 14). PankrS § 65 lg 11, mis sätestab käibemaksu lisamise võimaluse pankrotihalduri tasule, kehtestati alates 01.07.2014, s.o pärast käesolevas asjas pankrotihalduri tasu määramist. Lisaks on maakohus määranud tasu ebaõigesti, lähtudes terve kinnistu müügist laekunud summast. Arvestuse aluseks tuleb võtta 1⁄2 kinnistu müügist laekunud summast, so 25 500 eurot (51 000 : 2 = 25 500) ja halduri poolt Maksu- ja Tolliametist tagasinõutud enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu kokku 146.70 eurot. Sellisel juhul on halduri tasu arvestamise aluseks 25 646.70 eurot ja halduri tasu selles on alammääras 3969.03 eurot. Arvestades pankrotimeneltuses vara müügist ja muudest laekumistest on üle jäänud 8465.22 eurot, jõustunud kohtumäärustega on kinnitatud kulutused 4857.33 eurot, jääb pankrotihalduri tasuks 3607.89 eurot. Nimetatud summa on pankrotihaldur oma täiendavas seisukohas 30.01.2015 palunud välja mõista osaühingule, mille kaudu ta tegutseb.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamisega osaliselt tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 171 g 1), so võlausaldaja kanda jääb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.