Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Tsiviilasi nr 2-10-23444 I Asjaolud Harju Maakohtu 09.07.2010 määrusega kuulutati välja R. P. pankrot. Kohus lõpetas 28.10.2013 määrusega R. P. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku enda. 28.10.2013 määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: S AS 78 126.87 eurot, E Aktsiaselts 675.35 eurot ja E AS 75.11 eurot. E AS loovutas 10.10.2011 nõude võlgniku vastu J OÜ-le. 04.12.2019 taotles võlgnik kohustustest vabastamisest menetluse pikendamist 7-aastani. 07.01.2020 määrusega pikendas kohus võlgniku R. P. kohustustest vabastamise menetlust kuni 28.10.2020. 19.01.2021 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et soovib enda kohustustest vabastamist. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid nii palju, kui on suutnud. Võlgnikul on tuvastatud osaline töövõimetus xxxx ulatuses ja võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal täiskoormusega töötada. Võlgnik töötab xxxx, koroonapandeemia tõttu on tööd vähem ja seetõttu ka töötasu väiksem, ainuke stabiilne sissetulek on puudetoetus 260 eurot kuus. Terviseprobleemide tõttu on võlgnik 2020. aastal viibinud mitu kuud haiguslehel. Võlausaldaja S AS vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu, leides, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole hoolimata antud lisavõimalusest täitnud temal lasuvaid kohustusi. Võlgnik on lubanud tasuda võlausaldajale igakuiselt 40-50 eurot, kuid pole lubadust täitnud ega selgitanud, mis lubaduse pidamist on takistanud. Võlgnik on 2020. aasta jooksul võlausaldajale tasunud kokku 350 eurot, kuid kui ta oleks maksnud 40 eurot kuus, pidanuks kokku tasuma 480 eurot ja kui 50 eurot kuus, siis oleks tasunud 600 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses on R. P. tasunud S AS-ile kokku 550 eurot. S AS-i rahuldamata nõude suurus 01.02.2021 seisuga on 74 628.90 eurot. Võlgnik on korduvalt väitnud, et tal on keeruline tasuvamat tööd leida, kuid seejuures pole võlgnik ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks teinud mistahes pingutusi tasuvama töökoha leidmiseks. Võlgniku haridustase, tervislik seisund ja eesti keele oskamatus võivad raskendada tasuvama töö leidmist, kuid tasuvama töö otsimise kohustus lasub võlgnikul sellest hoolimata. Ühtegi pingutust tasuvama töökoha leidmiseks võlgnik aga teinud ei ole ning selline võlgniku käitumine ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatav. Võlausaldaja OÜ A on 19.01.2021 seisukohas märkinud, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldaja ees ega ole kordagi võla katteks makseid teostanud. Võlgnik ei ole pingutanud piisavalt, et täita oma kohustusi ja on seega rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine oleks põhjendatud vaid juhul, kui võlgnik oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses teeb kõik endast oleneva võimalikult suures ulatuses võlgade tasumiseks. Võlausaldaja E AS on 16.12.2020 vastuses kohtule teatanud, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei tasunud R. P. E AS-ile ühtegi makset. Tulenevalt sellest, et R. P. ei täitnud võlausaldaja ees määratud kohustusi, palub võlausaldaja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilasi nr 2-10-23444 Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Harju Maakohtu 09.07.2010 määrusega kuulutati välja R. P. pankrot. Harju Maakohtu 28.10.2013 määrusega lõpetas kohus R. P. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja alustas kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku. Käesolevaks ajaks on võlgniku R. P. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle seitsme aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 19.01.2021 toimunud kohtuistungil ära võlgniku ja võlausaldaja S AS-i esindaja. Võlausaldajad J OÜ ja Eesti E OÜ esitasid oma seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas kirjalikult ning teatasid, et jäävad kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ega soovi kohtuistungil osaleda. Võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt jäi S AS-il saamata 78 126.87 eurot, E Aktsiaseltsil 675.35 eurot ja E AS-il 75.11 eurot. E AS loovutas 10.10.2011 nõude võlgniku vastu J OÜ-le. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik S AS-ile tasunud kokku 550 eurot, teistele võlausaldajatele ei ole võlgnik ühtki väljamakset teinud. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. PankrS § 175 lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik on 19.01.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tal on puue, mistõttu on ta xxxx ulatuses töövõimetu. Kohtule on 16.12.2019 esitatud Eesti Töötukassa 13.02.2018 otsus nr xxxx, millest nähtuvalt esineb võlgnikul mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud liigeshaigusest ja millest tulenevalt on võlgnikul tuvastatud osaline töövõime kuni 19.01.2021. Viidatud Eesti Töötukassa otsusest nr xxxx nähtub, et võlgnikul on piiratud pikkade vahemaade ja eri tasapindadel käimine, pikemaajaline seismine, istumisasendist püsti tõusmine, kükitamine, põlvitamine, esemete tõstmine ja kandmine. 15.01.2021 on kohtule esitatud Eesti Töötukassa 23.12.2020 otsus nr xxxx, millest nähtuvalt on võlgnikul tuvastatud osaline töövõime ja määratud maksta töövõimetoetust kuni 19.01.2025. Võlgniku 25.06.2016 aruandest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnikul olnud terviseprobleemid juba aastaid, töövõimetus on esmakordselt tuvastatud 29.02.2016. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul on haigestumise tagajärjel diagnoositud töövõime kaotus xxxx (Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 09.02.2016 otsus nr xxxx), mõõdukas tegutsemispiirang (Eesti Töötukassa 13.02.2018 otsus nr xxxx) ning võlgnikul on

Tsiviilasi nr 2-10-23444 tuvastatud osaline töövõime Eesti Töötukassa 23.12.2020 otsusega nr xxxx, ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku selgitustest ja Eesti Töötukassa 13.02.2018 ning 23.12.2020 otsusest nähtuvalt on võlgniku tervislik seisund sedavõrd halb, et takistab võlgnikul tasuvama töö leidmist. Võlgniku 22.01.2019 aruandes esitatud selgituste kohaselt on tasuvama töö leidmist on lisaks halvale tervislikule seisundile raskendanud ka võlgniku haridustase (keskharidus) ja puudulik eesti keele oskus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale S AS-ile tasunud kokku 550 eurot, teistele võlausaldajatele pole võlgnik väljamakseid teinud. 22.01.2019 aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuteks kohustustest vabastamise menetluse kestel on olnud töötasu 196.80 eurot ja töövõimetuspension. 19.01.2021 toimunud kohtuistungil märkis võlgnik, et viimase aasta jooksul on tema sissetulekud seoses koroonapandeemiast tingitud töömahu vähenemise ja pikemaajalise haigestumisega olnud ebastabiilsed, ainsaks stabiilseks sissetulekuks on olnud puudetoetus 260 eurot kuus. Tulenevalt PankrS § 173 lg 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §ide 131-132 kohaselt ei kuulu võlgniku igakuised sissetulekud, s.o töövõimetuspension ja puudetoetus, võlausaldajale väljamaksmisele. Riigikohus on oma 04.05.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Kohtu hinnangul on R. P. majanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske, võlgnik on võimaluste piires suurimale võlausaldajale, S AS-ile väljamakseid teinud ning kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik rohkem panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et R. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning R. P. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Tsiviilasi nr 2-10-23444 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.