Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2015.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-4990
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võla nõudes
Hagi hind 2871,70 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Erki [email protected]); Tsiviilasja hind
Casar
(e-post:
Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Taivo Saks (Advokaadibüroo Taivo Saks ja Partnerid, Vana-Viru 4, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhivõlgnevuse 2660 euro ja viivise võlgnevuse nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse 2660 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.12.2014.a lepingu kliimaseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks asukohaga XXX. Hageja esitas kostjale 31.12.2014.a arve nr XXX summas 7560 eurot, mille maksetähtaeg oli 07.01.2015.a. Kostja tasus arvest esimese osa ehk 2450 eurot 05.01.2015.a, misjärel hageja alustas lepinguliste kohustuste täitmist. Teise osamakse summas 2450 eurot (millele lisandus käibemaks) tasus kostja 12.01.2015.a, peale mida pandi paika kõik seadmed.
2.Katuse läbiviigud lõpetas hageja poolt tellitud kolmas isik 30.01.2015.a. Pooled leppisid kokku, et viimane osa arvest tasutakse hiljemalt kuu aja jooksul pärast objekti lõpetamist ja hiljemalt 28.02.2015.a. Pärast tööde teostamist esitas hageja kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti, mille kostja saatis parandustega tagasi 12.02.2015.a. Hageja leidis, et kostja poolt tagastatud aktis viidatud puudused ei olnud asjakohased, sest tööd olid tehtud nõuetekohaselt. Samuti oli hageja teinud kostjale koolituse. Parandatud akt edastati kostjale 14.01.2015.a.
3.Hageja leidis, et kostja jättis alusetult tasumata esitatud arvest 2660 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjakohast vastuväidet, mis annaks talle õiguse täita rahaline kohustus osaliselt või viivitada selle täieliku täitmisega. Hageja päringule arve tasumise kohta kostja ei vastanud.
4.Hageja viitas oma nõude alusena VÕS § 76 lõikele 1, VÕS § 635 lõikele 1, § 637 lõikele 4 ning §-le 638. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 2660 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest 31.03.2015.a seaduses sätestatud määra alusel.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagejal ei olnud torude kokku jootmise kohustust. Kostja vastusest ei selgu, millele tuginedes on kostja leidnud, et toru otsad pidid olema joodetud. Kogu seadmeid puudutav dokumentatsioon ehk sertifikaadid ning kasutus- ja paigaldusjuhised olid antud kostjale üle. Kostja ei ole hagejat puudustest nõuetekohaselt teavitanud. Lepingus märgitud akti puudumine ei anna alust kostjal jätta rahalised kohustused täitmata. Kostja on alusetult jätnud aktile allkirja andmata. Töödes oluliste puuduste esinemist ei ole kostja tõendanud.
6.13.07.2015.a seisukohtades leidis hageja, et poolte vahel oli kirjalik leping. Hagejal ei ole võimalik esitada tõendeid selle kohta et töö on teostatud nõuetekohaselt, sest seadmed asuvad kostja valduses. Kõik puudused olid toodud kostja 12.02.2015.a parandustena aktile. Antud puudused ei anna alust jätta kogu summa tasumata. Hageja andis kostjale lisagarantii. Kostjale on edastatud kogu dokumentatsioon, mille kohta jäi akt vormistamata. Teostatud töö vastas lepingus märgitud tingimustele. Hilisem seadmete seiskumine oli seotud voolu kõikumistega, mis said kõrvaldatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et ta tellis hagejalt kliimaseadmed ja nende paigalduse, kuid hageja töid ei lõpetanud ja seadmed on kasutud. Kostja juhtis juba tööde teostamise ajal hageja tähelepanu sellele, et tööd ei vasta nõuetele, kuid hageja neid puudusi ei parandanud.
8.05. jaanuaril 2015.a heitis kostja hagejale ette, et hageja oli tööde teostamisega viivituses ning jättis torude paigaldamisel need nõuetekohaselt survestamata. Toru otsad tuli kinni joota ning
lämmastikuga survestada. Kirja manuses olevatelt fotodelt on näha, et toru otsad olid lihtsalt kokku murtud ja survestamist ei saanud sellisel viisil läbi viia. Kostja juhtis sellele hageja tähelepanu, kuid viimane ei reageerinud.
9.Tegelikkuses toimus tööde teostamine poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu alusel, mitte pelgalt hinnapakkumise aktsepteerimisega nagu on hageja püüdnud väita. Poolte vahelises lepingus olid täpselt määratletud tööde üleandmise tähtajad ja tööde üleandmise ning valmisoleku hindamise kriteeriumid. Selliste probleemide vältimiseks, kus tööde kvaliteedi osas tekivad kahtlused ning töövõtja keeldub oma vigu tunnistamast, olid pooled fikseerinud töövõtulepingu punktis 7.4, et töövõtja kindlustab oma tegevuse ning esitab sellekohase kindlustuspoliisi hiljemalt 31. detsembriks 2014.a. Kindlustuspoliisi ei ole hageja tänaseni esitanud. Võimalike probleemide vältimiseks küsis kostja ebakvaliteetse töö avastamisel täiendavat garantiid, kuid ka seda ei ole hageja andnud.
10.Tööde ebaõiget teostamist tõendab asjaolu, et seadmed ei tööta endiselt. Hageja on keeldunud tööde parandamisest. Lepingu punkti 7.10 järgi pidi hageja koostama kõigi kaetud tööde ülespildistamise, samuti teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Lepingu punkti 7.13 kohaselt tuli kogu lepingu täitmist puudutav dokumentatsioon, s.h seadmete kasutusjuhendid kostjale üle anda enne üleandmisakti allkirjastamist. Hageja ei ole kostjale neid dokumente üle andnud. Hageja on andnud vaid seadmete kasutusjuhendi, mis oli vale, sest selles käsitletakse hoopis teistsuguse seadme kasutamist (näiteks seadme pult on teistsugune).
11.Töövõtulepingu punktis 5.3 fikseerisid pooled, et ehitustööd loetakse lepingu tingimustele mittevastavaks ka juhul, kui alltöövõtja ei esita tööde vaheakti vormistamisel või tööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde juurde kuuluvaid dokumente (kaetud tööde aktid, teostusdokumentatsioon, sertifikaadid jms). Kuivõrd need dokumendid on esitamata, ei ole hageja oma lepinguga võetud kohustusi siiani nõuetekohaselt täitnud.
12.Hageja nõuab kostjalt viimase osamakse tasumist olukorras, kus tal puudub selleks igasugune alus. Töövõtulepingu punktis 5.1 fikseerisid pooled, et töövõtutasu tuleb välja maksta 14 päeva jooksul peale tööde üleandmist. Tööd tuli lepingu punkti 7.1 järgi üle anda hiljemalt
07.jaanuaril 2015.a. Hageja ei ole töid lõpetanud, sest seadmed ei tööta kuni käesoleva ajani.
13.Hageja tugines nõude esitamisel poolte allkirjastatud tööde-üleandmis vastuvõtmisaktile ning väitis, nagu oleks see kõigi tööde valmimist ja üleandmist kinnitav dokument. Tegemist on eksitava väitega, sest lepingu punktis 6.1 olid pooled kokku leppinud, et valmis tööde üleandmise kinnituseks peab olema allkirjastatud ilma märkusteta tööde üleandmisvastuvõtmisakt. Sellist akti ei ole kostja allkirjastanud, sest tööd ei ole valmis saanud.
14.Pooled on lepingu punktis 8.6 fikseerinud, et kui hageja ei teosta töid nõuetekohaselt ning keeldub oma praaki parandamast, siis võib kostja tellida tööd kolmandalt isikult ja nõuda lepingu punktide 8.12 ja 8.13 järgi hagejalt kõigi selliste kulude hüvitamist. Kostja ei ole parandustöid veel kelleltki tellinud, sest mõistlikum ja odavam on need hagejal endal teha, kuid kostja on sunnitud kolmandalt isikult tööde tellimise võimalust kaaluma. Mittetöötavate kliimaseadmete tõttu ei ole ruum soovitud viisil mugavalt kasutatav, ilmad lähevad soojemaks ja ruum läheb palavaks. Normaalsete töötingimuste tagamiseks tellis kostja tööd aegsasti, s.o talvel. Kuna hageja ei ole kostjale lepingus fikseeritud kindlustust andnud, ei taga sisuliselt tööde valmimist mitte miski.
15.Kostja andis oma menetlusdokumendis hagejale täiendava tähtaja kõigi tööde lõpetamiseks ning seadmete töökorda seadmiseks. Kostja teatas, et kui hageja ei ole töid lõpetanud hiljemalt
08.maiks 2015.a, tellib kostja kõik vajalikud tööd kolmandalt isikult ja esitab vastuhagi hagejalt kõigi nende kulude väljamõistmiseks. Hagejal ei ole õigust nõuda lepingujärgset tasu enne, kui
tööd on lõpetatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
17.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) pooled sõlmisid kirjaliku alltöövõtu lepingu kliimaseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks asukohaga XXX; 2) kirjaliku lepingu juurde kuulus hageja hinnapakkumine kostjale; 3) hageja esitas kostjale arve nr XXX kogusummas 7560 eurot, millest kostja tasus esimese osamakse summas 2450 eurot 05.01.2015.a, teise osamakse summas 2450 eurot 12.01.2015.a; 4) kostja jättis tasumata arvest kolmanda osamakse summas 2660 eurot; 5) kostja ei ole allkirjastanud hageja saadetud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.
18.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja töövõtu tasunõue summas 2660 eurot on muutunud sissenõutavaks, kas hageja teostas lepingulised tööd nõuetekohaselt ning kas kostjal oli õigus keelduda tööde vastuvõtmisest nende esinevatele puudustele viidates.
19.Hageja leidis, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma viimase osamakse hiljemalt kuu aja jooksul pärast tööde lõpetamist. Hageja saatis kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille viimane tagastas parandustega 12.02.2015.a. Kostja viidatud puudused ei olnud asjakohased, sest töö oli tehtud nõuetekohaselt, hageja oli teinud kostjale koolituse ja andnud üle teostusdokumentatsiooni. Samuti ei olnud hagejal torude jootmise kohustust, millele kostja viitas ebaõigesti. Hageja leidis, et kostja ei ole kohtumenetluses tõendanud puuduste olemasolu. Samuti ei oleks viidatud puudused andnud kostjale õigust jätta tööde eest tasumata, sest hageja oli kostjale andnud lisagarantii.
20.Kostja leidis, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest tööd olid puudustega ja hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Juba 05.01.2015.a teatas kostja hagejale, et toru otsad olid jäetud kinni jootmata ja torud nõuetekohaselt survestamata. Puuduste tõttu seadmed ei tööta. Tööd tuli üle anda kostjale lepingus kokku lepitud korras, kuid seda ei ole tehtud. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast teostusdokumentatsiooni, kaetud tööde akte ja vaheakte. Täiendavat garantiid hageja kostjale ei andnud. Hageja keeldus tööde parandamisest ning kostja andis hagejale menetluse käigus täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud, kuid lepingu kohaselt pidi tööde üleandmist kinnitama märkusteta üleandmise-vastuvõtmise akt.
21.Kohus leiab, et käesolevas menetluses lasus eeskätt hagejal kohustus tõendada, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning et lepingu kohaselt teostatud tööd olid kostjale üle antud. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lõikest 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei olnud hageja poolt pakutud täitmist vastu võtnud, sest kostja ei olnud hageja saadetud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud.
22.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava
tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
23.Riigikohus on leidnud, et töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja selle ülevaatamise võimaluse andmine ning töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine. Samuti võivad pooled töö vastuvõtmises või vastuvõetuks lugemiseks kokku leppida teisiti, kui on toodud VÕS § 637 lõikes 4 (RK TKo 3-2-1-44-15, p 13).
24.Töövõtutasu nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb aga selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tegelikult tehti (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Seda, kas kostjal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (samas, p 16). Kui kostja ei ole töid vastu võtnud ja hageja väidab, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks, peab hageja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku aja (samas, p 18). Töövõtjast hageja peab tõendama, et tellija keeldus töö vastuvõtmisest alusetult ning et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane (samas, p 19).
25.Kohus selgitas hagejale 12.06.2015.a pöördumises (toimiku lk 71-73), et viimasel tuleb tõendada lepinguliste tööde valmimist ja nende nõuetekohasust, samuti seda, et tellija keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest, sest kostja ei ole töid vastu võtnud. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada teostusdokumentatsiooni üleandmist. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada, millistele kvaliteedinõuetele tema arvates pidid tööd vastama ning millest tulenevalt ei olnud hagejal torude jootmise ja survestamise kohustust. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada kostja osundatud puuduste kõrvaldamist. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja tööde nõuetekohast valmimist, dokumentatsiooni üleandmist ega kostja osundatud puuduste kõrvaldamist.
26.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta esitas kostjale 31.12.2014.a hinnapakkumise (toimiku lk 6-15), mille kohaselt pidi hageja kostjale müüma pakkumises märgitud seadmed ja tegema nende paigalduse koos katusetöödega. Hinnapakkumise summaks koos käibemaksuga oli 7560 eurot. Hind pidi pakkumise kohaselt sisaldama eestikeelseid kasutusjuhendeid, küttekaablit ja termostaati, seadmete kasutamise koolitust, toitekaabli ühendamist seadmega, seinakandureid seinaga lähedast tooni, torustiku vakumeerimist minimaalselt 30 minutit ning 2 aastast müügigarantiid.
27.Kostja esitas omakorda kohtule poolte poolt digitaalselt allkirjastatud alltöövõtulepingu nr 002 (toimiku lk 45-55), mille üheks osaks oli hageja poolt varasemalt esitatud hinnapakkumine. Lepingu punkt 3.1. nägi ette et lepingu hinna aluseks oli hinnapakkumise koostamiseks esitatud ehitusprojekt. Lepingu hind pidi sisaldama kõiki töid, materjale, seadmeid ja kulutusi, mida teostatakse, paigaldatakse ja kasutatakse seoses alltöödega vastavalt ehitusprojektile.
28.Lepingu punkt 5.1. nägi ette tööde üleandmise vaheaktide alusel. Lepingu punkt 5.1. nägi ette, et kui tööde ülevaatamisel ilmneb tööde mittevastavus lepingus kokku lepitud tingimustele, ei ole kostja kohustatud vaheakti allkirjastama ega tasuma töö eest ning on õigustatud esitama pretensiooni. Pretensioonina tuli käsitleda ka kostja poolt vaheaktile kirjutatud märkusi. Kui kostjal olid pretensioonid, oli hageja õigustatud esitama arve üksnes kostja poolt aktsepteeritud tööde hinna ulatuses.
29.Lepingu punkti 5.3. järgi loeti tööd lepingu tingimustele mittevastavaks ka juhul, kui alltöövõtja ei esita vaheakti vormistamisel või alltööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde juurde
kuuluvaid dokumente (sh kaetud tööde akte, teostusdokumentatsiooni, sertifikaate jms). Lepingu punkti 5.5. kohaselt pidi tööde üleandmine-vastuvõtmine toimuma pärast tööde teostamise lõpetamist, mille kohta pooled allkirjastavad kirjaliku akti. Lepingu antud punkt nägi ette, et vaheakti allkirjastamine ei tähenda vaheaktis kajastatud tööde vastuvõtmist kostja poolt.
30.Lepingu punkti 6.2. järgi oli tööde lõpetamise aeg 07.01.2015.a. Nimetatud ajaks pidid tööd olema üle antud, mille kinnituseks pidi olema poolte allkirjastatav märkusteta tööde üleandmisevastuvõtmise akt. Lepingu punkti 7.2. kohaselt pidi hageja kõrvaldama puudused töödes viivitamatult või kostja poolt antava mõistliku tähtaja jooksul. Kui puudused ei ole likvideeritud alltöövõtja poolt antud tähtaja jooksul või kui hageja keeldub puuduste kõrvaldamisest kostjale aktsepteeritaval viisil, oli kostjal õigus teha seda ise või anda see teisele töövõtjale tegemiseks hageja kulul. Nimetatud kulude võrra oli kostjal õigus vähendada lepingu alusel hagejale tasutavat summat.
31.Kostja esitatud e-kirjadest nähtub, et kostja teavitas hagejat juba 05.01.2015.a saadetud ekirjas (toimiku lk 44), et paigaldatud vasktorud on survestamata ning nende otsad on lahti. 13.01.2015.a saatis kostja hagejale teise e-kirja (toimiku lk 44), milles ta teatas, et koheselt pärast torustiku paigaldust oleks tulnud torustiku otsad sulgeda ja torustik survestada, et toru sisemusse ei tekiks kondensaati ja toru ei oksüdeeruks. Kostja küsis, mida on hageja teinud selleks, et seadmete kasutamisel ei tekiks probleemi ja kompressorid jääksid tööle Samuti palus kostja endale saata eestikeelset seadmete paigaldusjuhendi. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kuidas hageja kostja pöördumistele reageeris või kuidas ta puudused kõrvaldas.
32.14.01.2015.a koostas hageja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (toimiku lk 1618). Kostja oma allkirjaga antud aktis tööde vastuvõtmist ei kinnitanud, vaid ta märkis akti, et koolitust seadmete kasutamiseks talle tehtud ei ole. Samuti märkis kostja aktis, et toruliine ei ole survestatud ega suletud, millega on tekkinud oht torusisesele kondenseerumisele ja oksüdeerumisele. Samuti oli aktis märgitud, et esitamata olid teostusjoonised. Seega kordas kostja varasemaid viited töödes esinevatele puudustele ja tõi selgelt välja, milliste puuduste tõttu ta töid vastu ei võta. Kostja esitas kohtule ka fotod (toimiku lk 58-60) ühendamata torudest.
33.Poolte e-kirjadest nähtub, et kostja palus hagejal oma 12.02.2015.a e-kirjaga (toimiku lk 20) teha akti vastavad parandused. Hageja muutis vastavalt kostja soovidele aktis tööde teostamise aega, võttis välja kinnituse koolituse teostamise osas, kuid ei lisanud midagi toruliinide survestamise kohta (toimiku lk 21-23). Kostja akti endiselt ei allkirjastanud, vaid ta saatis hagejale 12.02.2015.a e-kirja (toimiku lk 56), milles nõudis, et akti lisataks märge, et hageja ei paigaldanud torusid vastavalt juhendile. Seoses sellega soovis kostja hagejalt lisagarantii saamist. Samuti viitas kostja, et ta ei ole mitu korda palutud paigaldusjuhendit endiselt saanud.
34.Hageja esitas kostjale 31.12.2014.a arve kogusummas 7560 eurot (toimiku lk 19). Arve tasumise kohta saatis hageja kostjale e-kirja teel 16.02.2015.a meeldetuletuse (toimiku lk 25). 23.03.2015.a saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 56), milles ta teatas, et kuivõrd hageja ei ole puudusi kõrvaldanud, on kostja sunnitud rakendama lepingujärgse viivise ja leppetrahvi nõuet. Menetluse käigus andis kostja hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks hiljemalt 08.05.2015.a.
35.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja keeldus tööde vastuvõtmisest põhjendatult ning kooskõlas pooltevahelise lepinguga. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tööde nõuetekohast teostamist tõendavat vaheakti või kaetud tööde akti. Kostjal oli lepingu kohaselt õigus viidata puudustele, tehes selle kohta märkusi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja oli teadlik kostja märkustest, kuid asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks märkustele reageerinud või puudused kõrvaldanud. Kohus palus hagejal põhistada ja tõendada väidet, et torustiku otsade jootmine ja torustiku survestamine (millistele puudustele kostja viitas)
ei olnud hageja lepingukohaseks tööks. Hageja antud kohtu selgitustele ei vastanud ega esitanud antud väite kohta ühtegi tõendit. Lepingule lisatud hinnapakkumise kohaselt oli hageja kohustuseks torustiku vakumeerimine. Hageja väited täiendava garantii andmisest kostjale on samuti tõendamata. Täiendava garanti andmist ei saa kohtu hinnangul tõendada kellegi käsikirjaline märkus hageja poolt 14.01.2015.a koostatud akti (toimiku lk 17), mille kohaselt pidi garantiiaja lõpuks olema 30.01.2018.a, sest aktist ei nähtu, kes sellise täienduse teinud on. Poolte allkirjad (sh hageja esindaja allkiri) aktil puuduvad. Kostja poolt korduvalt nõutud teostusdokumentatsiooni ja sealhulgas paigaldusjuhendi üleandmist ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud.
36.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja töövõtu tasunõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tööd vastu võtnud. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja poolt tuleks tööd lugeda vastuvõetuteks. Kostja on keeldunud tööde vastuvõtmisest puudustele viidates ja nõudnud nende kõrvaldamist. Hageja ei ole tõendanud, et puudused ei olnud asjakohased või et ta oleks kõrvaldanud kostja viidatud puudused. Kuivõrd hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, ei kuulu hageja hagi põhinõude osas kostja vastu rahuldamisele. Kuivõrd hageja põhinõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja põhinõude osas ei kuulu hageja nõue rahuldamisele, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue kostja vastu.
37.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
38.Kohus palus oma 28.05.2015.a pöördumises hagejal esitada kohtule menetluskulude nimekiri hiljemalt 31.08.2015.a ning kostjal hiljemalt 21.09.2015.a. Hagejal oli seejärel võimalik vastata kostja menetluskulude nimekirjale kuni 25.09.2015.a. Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole kumbki menetlusosalistest kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega menetluskulude nimekirja, ei ole käesolevas lahendis võimalik kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi võib kohus määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 näeb ette, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Seega tuleb kostjal esitada kohtule oma menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ja menetluskulude nimekiri hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates käesolevas asjas tehtava sisulise kohtulahendi jõustumisest, misjärel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.