Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2015 otsusega tühistati maakohtu 06.01.2014 otsus osaliselt ja AS XXX ja AS XXX menetluskulud jäid nende enda kanda, XXX menetluskulud jäid hageja kanda. Otsus jõustus Riigikohtu 07.09.2015 määrusega. Menetluskulude taotlus 11.09.2015 esitas XXX avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 5469 eurot, mida ta kohtu nõudel 23.09.2015 täpsustas. Lisaks palub XXX, et hageja maksaks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. XXX kinnitab, et kulud on kantud antud kohtuasjaga. Kostjatel oli menetluses ühised esindajad, kostjad on kokku kandud tsiviilasjas maa– ja ringkonnakohtus menetluskulusid summas 8750,40 eurot, millest 1458,40 eurot on käibemaks. Peamiselt sisaldasid menetluskulud XXX menetluskulusid, sest kogu tsiviilasja 2-14-21107 vaidluskese oli XXX ja AS XXX olid menetlusse kaasatud kui XXX loo avaldajad. Kuna XXX käis isiklikult kõikidel kohtuistungitel, pidas eraldiseisvalt esindajatega nõu ning kostjate vastused keskendusid suuremas osas kostja XXX vastuväidetele seoses avaldatud artikliga, siis hindavad kostjad, et kogu menetluskuludest 75% on XXX menetluskulud. Õigusabi on kokku osutatud 37h 10m. XXX õigusabikulude rahaline suurus tsiviilasja 2-14-21107 menetluses oli 6562,8 eurot, millest 1093,8 eurot on käibemaks. Seega on XXX kandnud menetluskulusid kokku summas 6562,8 eurot, mis moodustab 75% kogu kostjate menetluskuludest. Hüvitamisele kuuluv summa ei sisalda käibemaksu, sest XXX menetluskulud on kandnud kolmas isik, kes saab tekkinud käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastuväited Menetluskulud, mille kindlaksmääramist ja enda kasuks väljamõistmist XXX nõuab, ei ole mitte XXX , vaid AS-i XXX menetluskulud. Arved on väljastatud AS-ile XXX, keda kui kaaskostjat vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Eva Mägi menetluses esindasid. Kuigi XXX väidab, et tema poolt esitatud arvetel kajastatud õigusabiteenusest 75% puhul on tegemist tema menetluskuluga, ei nähtu arvetest, et osa arvetel kajastatud õigusabiteenustest on XXX osutatud õigusabiteenused. Esitatud dokumentidest ei nähtu ka see, et AS XXX oleks arvete tasumisega kandnud XXX menetluskulusid. XXX poolt määratud menetluskulude jaotuse proportsioon ei ole põhjendatud. Kuigi menetluses vaieldi XXX poolt kirjutatud artikli üle, oli selle avaldaja AS XXX ning AS-i XXX vastu oli esitatud rohkem nõudeid kui XXX vastu. Kui lähtuda nõuete hulgast, siis eelduslikult peaks AS-i XXX menetluskulude osakaal olema suurem XXX võimalikest kuludest. AS-i XXX ja XXX esindajate poolt esitatud menetlusdokumendid ei sisaldanud väiteid, mis oleksid käsitletavad kui üksnes XXX väited. Kuskilt ei nähtu ning asjaolusid arvestades ei ole ega saa olla põhjendatud väide, et XXX osutati õigusabiteenust oluliselt suuremas mahus kui AS-ile XXX. Usutav ei ole väide, et enamikke menetlusdokumentides esitatud väiteid ei oleks esitatud, kui kostjaks oleks olnud vaid AS XXX. Avalduse alusel saab järeldada, et kohtuistungitel esindasid kostjate esindajad XXX 75% ulatuses ajast ja AS-i XXX 25% ajast. Sellise proportsiooni määramine istungitel esindamisega seoses jääb arusaamatuks. Istungite põhjal võiks siiski järeldada, et esindajad esindasid kogu istungiaja mõlemat kostjat. Menetlusosalise osalemine või mitteosalemine kohtuistungil ei oma TsMS regulatsiooni ja kohtupraktika kohaselt õigusabiteenuse kulude suuruse küsimuses tähtsust.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabiteenuse maht, mida on AS-ile XXX osutatud, hagile vastuse koostamisega seonduvalt 17 tundi. AS XXX Asja mahukust ja keerukust arvestades on nimetatud ajakulu ebamõistlikult suur. 23.09.2015 kohtule esitatud menetluskulude punktis 6 on kirjeldatud järgmisi õigusabiteenuseid: tutvumine tõenditega 1h 40m ja nõupidamine kliendiga 1h 20m. Viidatud on arvele nr 37, 26.01.2015.a. Osundatud arvel on õigusabiteenuseid kirjeldatud järgmiselt: 1) 9.01.2015.a tutvumine artikli projektiga ja lisatud tõenditega ning 2) 9.01.2015.a nõupidamine kliendiga, õigusliku olukorra analüüs. AS XXX on seisukohal, et osundatud kulu ei ole seotud käesoleva asja menetlusega. Esiteks ei saa mingi artikli projektiga tutvumist (isegi kui see artikkel kajastas kohtuvaidlust) olla tegemist kohtumenetluses osutatud õigusabiteenusega. Teiseks tuleb vastava õigusabi kulu kui menetluskulu hindamisel arvestada seda, et Harju Maakohus tegi käesolevas asjas kohtuotsuse 06.01.2015. 9.01.2015 ei esinenud selliseid käesolevas asjas esitatud tõendeid, millega kostjate esindajad oleksid saanud tutvuda. Samuti jääb arusaamatuks, millist õigusliku olukorra analüüsi teostati 9.01.2015 olukorras, kus Harju Maakohus oli jätnud hagi rahuldamata. Määruse põhjendused Jõustunud kohtuotsuse kohaselt peab hageja kandma XXX menetluskulud. XXXil oli menetluses kaks esindajat, sh esindasid mõlemad esindajad nii XXX kui ka AS XXX. Õige ei ole kostja seisukoht, et vaidluskese oli XXX ja AS XXX oli menetlusse kaasatud kui XXX loo avaldaja. XX X ja AS XXX olid menetluses kostjad. Menetlusse kaasatakse kolmandad isikud, kuid AS XXX ei olnud menetluses kolmas isik. Maakohus ei nõustu, et 75% kogu kostjate menetluskuludest moodustavad XXX menetluskulud. Kostjad ei ole seda menetluses kordagi märkinud, et 75% esindusest puudutab XXX . Kostjate esindajad on menetluses korduvalt avaldanud, et on kostjate lepingulisteks esindajateks ja menetlusdokumentides ei ole täpsustust, et 75% esindusest puudutab XXX . Seega loeb maakohus, et õigusabi osutati ja kulud kanti võrdselt kostjate vahel. Arvestades asja olemust ja mahtu, oli põhjendatud, et XXX oli menetluses kaks esindajat. Seda ka hageja ei vaidlusta. Asjaolu, et arved õigusabi eest on esitatud AS-ile XXX, ei tähenda seda, et XXX ei ole antud menetluses õigusabikulusid tekkinud. XXX olid menetluses esindajad ja puudub alus arvata, et talle oleks õigusabi osutatud tasuta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista asjaolu, et menetluskulud kandis muu isik (TsMS § 174 lg 9). Eelnev on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga asjas nr 3-2-1-98-13. Samuti ei pea kostja tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Eelnev on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 (p 18). XXX on kinnitanud TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Et XXX olid menetluses lepingulised esindajad, peab hageja hüvitama XXX tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Lisaks hindab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest.

Kohus hindab esitatud arvetel ja spetsifikatsioonidel kajastatud õigusabitoiminguid ja nendele kulunud aega. Kui arvetel on kajastatud konkreetselt XXX menetluskulud, siis kohus hindab, kas vastavad toimingud on olnud XXX osas põhjendatud ja vajalikud ja kas need peab hüvitama hageja. Nende kulude suhtes, mille osas puudub selge eristus, et tegemist on XXX menetluskuludega, loeb kohus, et õigusabitoimingud on osutatud mõlemale kostjale võrdselt. Kohus hindab nende vajalikkust ja põhjendatust ja jagab põhjendatud õigusabikulud selliselt, et nendest pool, so XXX osa tuleb hüvitada hagejal. Kostjatele on osutatud õigusabi hinnaga 120 eurot tund. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1145-13). Seega on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi mõistliku tunnitasuga. Arve nr 346 kohaselt on esindajatel kulunud 17 tundi järgmistele toimingutele: hagiavaldusega tutvumisele ja analüüsile 3 tundi, nõupidamiseks kliendiga 4 tundi, tõendite kogumisele ja analüüsile 2 tundi, hagile vastuse koostamisele 8 tundi. Maakohus leiab, et eelmärgitud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning nendele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Hagiavaldusele vastuse koostamiseks on esindajatel vaja saada vaidluse olemusest ülevaade, selleks on vajalikud ka nõupidamised kliendiga, samuti tuleb koguda tõendeid, kujundada õiguslik positsioon ning see ka kirjalikult formuleerida. Kostjatele on esitatud arve summas 2040 eurot, millest pool ehk 1020 eurot on XXX osa, mis tuleb hagejal hüvitada. Kohus arvestab kõikide arvete juures, et XXX on taotlenud, et kulud hüvitataks käibemaksuta summas. Arve nr 456 kohaselt on esindajatel kulunud 5 tundi ja 10 minutit järgmistele toimingutele: nõupidamine XXX 1 tund 40 minutit, ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi, tutvumine tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnanguga ja selgitustaotluse koostamine Sotsiaalministeeriumile 1 tund 30 minutit. Asjas ei nähtu vajadust valmistada ette eelistungiks 2 tundi ja kohus loeb põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Nõupidamise vajadust kohus ei näe. Põhjendatud ulatuses esindatavaga konsulteerimine on menetluses vajalik ja lepinguline esindaja võib iseenesest oma klientidega nõu pidada nii palju, kui esindatavad seda soovivad, kuid see ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks hagejalt välja mõista. Seega loeb kohus, et arvel nr 456 kajastatud õigusabitoimingud on põhjendatud 2 tunni ja 30 minuti ulatuses ehk arve summas 300 eurot ja hagejal tuleb hüvitada sellest XXX osa 150 eurot. Arve nr 466 kohaselt on kulunud esindajatel 3 tundi ja 30 minutit järgmistele toimingutele: nõupidamine XXX seoses eeloleva kohtuistungiga 40 minutit, kohtuistungil osalemine 2 tundi ja 50 minutit. Kohus loeb põhjendatud toiminguteks kohtuistungil osalemist, kohus ei näe korduvalt vajadust nõupidamisteks ja jääb oma eelmises punktis toodud seisukohale. Seega arvel nr 466 kajastatud õigusabitoimingud on põhjendatud 2 tunni ja 50 minuti ulatuses ehk arve summas 340 eurot, millest 170 eurot on XXX osa, mis tuleb hagejal hüvitada. Arve nr 536 kohaselt on kulunud esindajatel 16 tundi ja 30 minutit järgmistele toimingutele: kostja kirjalike kohtuteeside koostamine kokku 11 tundi, nõupidamine XXX seoses eelseisva istungiga kokku 2 tundi ja 30 minutit, kohtuistungil osalemine 3 tundi. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks kohtuteeside koostamisel 6 tundi, sest teesid võtavad kokku kostjate juba avaldatud seisukohad ja sellise kokkuvõtte kirjutamiseks ei saanud kuluda enam kui 6 tundi. Kohus leiab, et nõupidamine XXX seoses eeloleva istungiga on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kohtuistungil osalemine nähtub toimikust. Seega on arvel nr 536 kajastatud toimingud põhjendatud 10 tunni ulatuses, sellest 9 tundi on osutatud õigusabi võrdselt mõlemale kostjale. Hagejal tuleb hüvitada XXX menetluskulud arve nr 536 osas summas 660 eurot.

Arve nr 548 kohaselt on kulunud esindajatel hageja 10.12.14 taotlusele vastuse koostamisele 1 tund ja 10 minutit. Nimetatud taotlus puudutab protokolli parandamist ja selle koostamisele kulunud aeg. Kohus leiab, et osutatud õigusabi on olnud põhjendatud ja arvest nr 548 tuleb hagejal XXX hüvitada 70 eurot. Arve nr 37 kohaselt on kulunud esindajatel artikli projektiga ja tõenditega tutvumisele 1 tund ja 40 minutit ja nõidpidamisele 1 tund ja 30 minutit. Kohus nõustub hagejaga, et arvel nr 37 märgitud toimingutel ei nähtu seos käesoleva kohtumenetlusega ja hageja ei pea seda kulu hüvitama. Maakohus tegi käesolevas asjas otsuse 06.01.2015, kuid eelmärgitud toimingud on tehtud 09.01.2015, mis on pärast kohtuotsust. Arve nr 75 kohaselt on esindajatel kulunud nõupidamisele 40 minutit ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 6 tundi ja 20 minutit. Kohus peab eelmärgitud toiminguid põhjendatuks ja neile kulunud aega ei hinda kohus ülemääraseks. Arvest nr 75 tuleb hagejal XXX hüvitada 396 eurot. Arve nr 163 ja 164 kohaselt on kulunud kohtuistungiks ettevalmistamisele kokku 6 tundi, nõupidamisele 1 tund, kohtuistungil osalemisele 50 minutit. Kohus peab põhjendatuks kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud aega 1 tunni osas. Istungi aeg nähtub protokollist. Asjas ei nähtu korduvat vajadust nõupidamiseks. Seega arvetel nr 163 ja 164 toodud õigusabist peab kohus põhjendatuks 1 tundi ja 50 minutit ehk arvet summas 220 eurot, millest 110 tuleb hagejal XXX hüvitada. Kokku tuleb maakohtu arvestusel hagejal XXX põhjendatud ja vajalikust õigusabist hüvitada 2576 eurot. XXX on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

Moonika Tähtväli kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.