Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tervishoiuteenuse osutamist kui ebapädevat ja patsientidest mittehoolivat. Selliste faktide avaldamisega on kostjad tekitanud hageja ja XXX opereerinud arsti, laiemalt kogu arstkonna mainele õigusvastaselt kahju. Kostjad ei ole artiklis järginud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtteid, mistõttu on ebaõigete andmete avaldamisega kahju tekitamine hagejale vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 õigusvastane ka seetõttu, et kostjad käitusid tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostjad on rikkunud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkte 1.4, 5.1 ja 5.3. Artikli pealkirjas, selle sisus ja toimetusepoolses rõhutuses (kolm mõtet) sisalduvad järgmised otsesed faktiväited ning väidete ja väärtushinnangute kogumikud, mida võib nimetada kaudseks faktiväiteks: 1) XXX kehast lõigati tema tahte vastaselt välja üks terve organ (faktiväide); 2) XXX oli vastu tahtmist elundidoonoriks (faktiväide); 3) XXX opereerinud arsti huvitas ainult “graafikusse pandud tegevuse teostamine, mitte aga tema kui inimese tegelik tervenemine ja edasine areng“ (kaudne faktiväide); 4) Kuna ühe organi lõikus maksab vähem kui mitme lõikus, siis seepärast lõigati XXX välja terve organ (kaudne faktiväide); 5) Inimene on statistiline lõikusühik haigekassa lünkade täitmiseks, et arstid püsiksid Eestis (kaudne faktiväide). Nimetatud faktiväited on väärad, arsti solvavad ja haigla ning arstkonna mainet kahjustavad. Kuigi artiklis ei ole nimetatud haiglat ega lõikuse teinud arsti, pole tegemist hüpoteetilise juhtumi ja üldise arutlusega. Artikli autor kirjeldab konkreetset, reaalses elus toimunud juhtumit ja jagab lugejatele teavet temaga toimunud operatsioonist. XXX opereeriti XXX ja paljudele lugejatele, kuigi mitte kõigile, on teada, kelle ja mille kohta faktiväited käivad. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangust nähtub, et: a) XXX ei opereeritud tema tahte vastaselt välja terve organ; b) XXX ei olnud elundidoonor; c) tervishoiuteenuste loetelus kuuluvad XXX opereeritud organid ühe ja sama hinnakoodi alla. Kostjad ei saa väita, et nad ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Kostjatel lasus kohustus järgida ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4, mille kohaselt ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon, punkti 4.2, mille kohaselt konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled ja 5.1, mille kohaselt tõsiste süüdistuste esitamise korral tuleb pakkuda kommentaari võimalust samas numbris. Kui väljaandja oleks ära kuulanud teise poole ja kontrollinud fakte, jäänuks ebaõiged andmed tõenäoliselt avaldamata. Hageja nõustub tõdemusega, et ajakirjanduse kohustuseks on kriitiliselt jälgida elanikkonna jaoks olulisi valdkondi, sealhulgas meditsiini. Ühe ajakirjaniku isiklikku, subjektiivset probleemi ja emotsioone, mida esitatakse fakte moonutades, ei saa aga võrdsustada üldist huvi pakkuva temaatikaga. Pigem saab sellist kirjatööd lugeda ajakirjaniku isiklikuks arveteõiendamiseks kasutades ajakirjaniku kutsest tulenevat avaldamisvõimalust. Ebaõigete andmete avaldamisega ja maine kahjustamisega on hagejale tekitatud mittevaraline kahju. VÕS ei välista mittevaralise kahju väljamõistmist juriidilisele isikule. Lisaks haiglale kahjustati arsti ja arstkonna mainet. Hageja palub kahju suurus kindlaks määrata kohtul VÕS § 127 lg 6 järgi, kuid õiglase hüvitise suuruseks hageja hinnangul on 8000 eurot, mille väljamõistmise korral annab hageja selle üle Eesti Vähiliidule.

Tervishoiuteenuse osutamisel on oluline patsiendi usaldus tervishoiuteenuse osutaja tegevuse, sh tervishoiuteenuse osutaja personali pädevuse ja nende tegevuse nõuetekohasuse suhtes. Patsientide ja potentsiaalsete patsientide arvamus hageja poolt osutavatava tervishoiuteenuse kvaliteedi, hageja personali poolse patsientidesse ja töökohustuste täitmisesse suhtumise kohta omavad hageja tegevusele olulist mõju. Vaidlusaluses artiklis esitatud valeandmetega on avalikkusele loodud hagejast ja arstist, kes XXX opereeris, mulje kui patsiendist mittehoolivatest ja tervishoiuteenuse osutamise nõudeid rikkuvatest isikutest. Sellise kuvandi loomisega on oluliselt kahjustatud hageja mainet ja tema tegevust. Kostjate õigusvastaseks teoks on ebaõigete andmete avaldamine ning hagejal tekkinud kahjuks tema maine ja usaldusväärsuse vähendamine. Kostjate õigusvastase teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos, sest ilma vaidlusaluste ebaõigete andmete avaldamiseta ei oleks hageja usaldusväärsuse kahjustamist toimunud. 07.10.2014 istungil leidis hageja, et XXX on kirjeldanud konkreetselt tervishoiuteenuse osutamist, temale konkreetse operatsiooni tegemist ja konkreetsete arstide tegevust. Kuigi haigla ega arstide nimesid ei ole nimetatud, on tegemist konkreetse sündmuse kirjeldamisega ja see, et operatsioon on tehtud hageja juures on arusaadav nendele isikutele, kes kostjale tervishoiuteenust osutasid. Selle artikli kaudu on hageja tuvastatav kõigile nendele inimestele, kes XXX haiglas olles kohtasid, palatikaaslased või kes palatikaaslasi külastasid või kes iganes kostjat haiglas nägid. Ka kostja tuttavad, kellele kostja oma operatsioonist rääkis, saavad sellest aru. Mõlemad kostjad on rikkunud ühtesid ja samasid õigusi. Mõlemad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ja sellega oluliselt kahjustanud hageja mainet ja usaldusväärsust. Sellega on sekkutud hageja majandus- ja kutsetegevusse. XXX väide, et terve organ on eemaldatud, on vale. Selliste andmete avaldamise puhul on maine kahjustamine eeldatav. Hageja mittevaralise kahju nõue tuleneb sellest, et hageja mainet on kahjustatud ebaõigete andmete avaldamisega. Artiklis ei ole konkreetselt nimetatud, mis organ eemaldati, aga see, kuidas on identifitseeritav kellega tegemist on, on see, et selles artiklis on kirjeldatud seda, millal operatsioon toimus, mitte kuupäevaliselt, aga aeg on tuvastatav ja on kirjas, et eemaldati organ, kus oli kasvaja ja teine organ, mis oli terve. Aru on saada, mis haiglaga tegemist on. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. XXX eesmärgiks oli arvamusloos rääkida oma isiklikust kogemusest, mida tema patsiendina tundis ja läbi elas ning mis on tema hinnangul Eesti ravisüsteemis ja haigekassa rahastamissüsteemi probleemkohad. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4 ja nõude esitamise eeldused on seega järgmised: - kostja on avaldanud faktiväited, mille avaldamist hageja kostjale ette heidab; - kostja poolt avaldatud faktiväited on ebaõiged. Seoses ebaõigete andmete avaldamisega on mittevaralise kahju väljamõistmise eeldused järgmised: - kostja ei tõenda, et avaldatud andmed vastavad tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2); - kostja poolse rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, õigustab mittevaralise kahju väljamõistmist (VÕS § 134 lg 2). Käesoleval juhul ei ilmne kostja arvamusloost, kes on see teine isik, kelle kohta fakte ja hinnanguid avaldatakse. Teine isik peab olema konkreetselt ja üheselt tuvastatav, mitte aga umbisikuline üldsus. Kui lähtuda eeldusest, et VÕS § 1047 lg 2 mõtteks on kaitsta igasugust konkretiseerimata üldsust, siis võiks iga Eesti haigla või arst esitada VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude, kui mõni patsient väljendab konkreetset subjekti mainimata oma rahulolematust arsti või Eesti ravisüsteemiga.

Isegi kui arvamusloost ilmneb, et kostja räägib temaga juhtunust XXX ja dr XXX, mis on kostjate hinnangul võimatu, siis on esitatud faktiväited tõesed ja hagejale ei ole mittevaralist kahju tekkinud. On meditsiiniline fakt, et munajuha ja emakas on kaks erinevat elundit ning selles puudub vaidlus. Samuti on fakt, et kostjalt eemaldati operatsiooni käigus nii emakas kui ka XXX. Asjaolu, et kostja andis nõusoleku vaid emaka eemaldamiseks on tõendatud kostja sellekohase avaldusega nõustamisaktil. Kostja andis nõusoleku vaid XXX, mis ei hõlma endas automaatselt ka XXX eemaldamist. Kui kostja oleks andnud nõusoleku ka XXX eemaldamiseks, oleks pidanud nõustamisaktis operatsiooni nimetuseks olema XXX koos XXX eemaldamisega. Seega vastab tõele väide, et kostjalt eemaldati XXX kui organid tema tahtevastaselt. Kostja kasutab sõna elundidoonor arvamusloo pealkirjas ja loos metafoorselt sooviga rõhutada Eesti meditsiinisüsteemi valupunkti. Kostja ei ole oma arvamusloos kordagi väitnud, et temalt võeti organ, et see siirdada kolmandale isikule. Sellekohane tõlgendus pärineb hagejalt endalt. „Arsti huvitas ainult graafikusse pandud tegevuse teostamine, mitte aga tema kui inimese tegelik tervenemine ja edasine areng“ on XXX väärtushinnang isiklikult kogetule. Selle tõeväärtus ei ole muud moodi kontrollitav, kui läbi tema enda kirjelduste ja seletuste, mida tema koges ja kuidas temale kui patsiendile see tundus. Keegi ei saa keelata kostjal väita, et tema ei tohtinud just sellist kogemust selliselt kogeda. Tegemist on väärtushinnanguga, mille tõeväärtus ei ole kontrollitav ning mida ei saa nimetada isegi kaudseks faktiväiteks. Kostja on jäänud oma isiklikku kogemust kirjeldades nii delikaatseks, et ei ole pidanud kordagi vajalikuks identifitseerida, kellega seoses tal selline kogemus pärineb. Asjaolu, et ühe organi lõikus maksab vähem kui mitme organi lõikus on väga lihtsasti kontrollitav Vabariigi Valitsuse määruse 20.02.2013 nr 32 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ kaudu. Lähtudes määruse §-st 55 on „XXX“ operatsiooni koodiks XXX ja piirhinnaks 307,86 eurot. XXX ja munasarjade operatsiooni koodiks on XXX ja selle piirhinnaks on 228,93 eurot. Sellest nähtub üheselt, et igal operatsioonil on oma kood ja oma piirhind, millest omakorda saab järeldada, et ühe organi lõikus maksab vähem kui kahe organi lõikus. „Inimene on statistiline lõikusühik haigekassa lünkade täitmiseks, et arstid püsiksid Eestis“ on XXX arvamus sellele, kuidas toimub haigekassa poolt raviteenuste rahastamine Eestis. Asjaolu, et haiglad saavad haigekassalt raha vastavalt sellele, mis on operatsiooni koodiks ja mis on selle piirhind on tõendatud juba eelmises punktis. Kellelgi ei ole keelatud avaldada oma arvamust, mis põhineb konkreetsel faktil. Hagejale ei ole tekkinud mittevaralist kahju. Kõik arvamusloos esitatud andmed vastavad tõele ning on õiged, mistõttu ei ole hagejale tekkinud ebaõigete andmete esitamise tõttu mittevaralist kahju. Lähtudes Riigikohtu lahendist 3-2-1-35-97 ja VÕS kommenteerijate seisukohtadest, ei saa juriidilisele isikule tema olemuselt tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid. Isegi kui juriidilisel isikul on mittevaralise kahju hüvitamise nõue, siis on hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue põhjendamatu, sest kostja arvamusloost ei tulene, et kostja avaldaks andmeid, mis puudutavad otseselt Ida-Tallinna Keskhaiglat. Kostja avaldab arvamust Eesti meditsiinisüsteemi kohta üldiselt ning hagejal puudub õigus saada mittevaralist kahju seepärast, et tema arvamus ei ühti kostja arvamusega Eesti meditsiinisüsteemi ja arstkonna osas, sest selle vahel puudub põhjuslik seos. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja arvamuslugu puudutab konkreetselt hagejat ja avaldab hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis ei ole sellest hagejale tekkinud mittevaralist kahju. Hagejale mittevaralise kahju välja mõistmine läheks vastuollu VÕS § 134 lg-st 2 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt isikuõiguste rikkumise puhul tuleb

mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahalise kompensatsiooniga (nt valeteabe ümberlükkamine). Rahaline hüvitis tuleb kõne alla üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-04 märkinud, et rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkustunne ja ajutine meeleolu langus. Hageja ei ole märkinud, milles seisneb tema mittevaraline kahju. Ei nähtu, et kõnealuse arvamusloo ilmumine oleks kaasa toonud hagejasse avaliku suhtumise olulise halvenemise või, et arvamusloo avaldamisega oleksid tal tekkinud mis tahes probleemid või maine langus. Hageja maine langus ei ole ka kuidagi võimalik, sest kostja arvamusloost lihtsalt ei selgu, et juttu oleks hagejast. Kostja ei ole kordagi oma arvamusloos hageja nime ei otseselt ega kaudselt avaldanud. Samuti ei ole kostja kordagi arvamusloos esitanud andmeid, mille pinnalt võiks olla selge, et tegemist on hagejaga. Kõnealune arvamuslugu on XXX isiklik arvamus, mis põhineb tema isiklikul kogemusel. Tegemist on arvamuslooga, mis on kirjutatud isikliku kogemuse põhjal avalikes huvides, et tuua esile Eesti meditsiiniteenuste osutamise ja rahastamise probleemkohad. Kostjad ei ole eksinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.4. vastu, sest kõnealuses arvamusloos on ajakirjanik korduvalt ja üheselt rõhutanud, et tegemist on tema isikliku kogemusega, mainimata kordagi ühtegi nime. Samuti ei ole eksitud koodeksi p 5.1. vastu, sest kellegi kohta ei ole avaldatud tõsiseid süüdistusi, tegu on üldsusele suunatud arvamuslooga, kus kellegi teise isik, kui XXX isik, avalikuks ei tule. Kostjatele jääb arusaamatuks, miks leiab hageja, et asjaolu, et XXX käis XXX emaka eemaldamise operatsioonil on paljudele lugejatele teada. Taoline seisukoht ilmestab hageja enda ebaõiget ja ebaeetilist käitumist oma patsiendi suhtes. Hageja poolt esitatud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnang on asjakohatu tõend, sest hageja, tehes avalduse tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile kostjale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi osas, ei ole küsinud kostja kui patsiendi nõusolekut (luba) kasutada tema terviseandmeid, mis on avalduse asjaolude selgitamiseks vajalikud. Lisaks ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon küsinud asjas patsiendi XXX arvamust ega pidanud vajalikuks teda ära kuulata. Ka on ekspertkomisjoni hinnangu aluseks on võetud dr XXXkirjalik selgitus, mis sisaldab valeandmeid. Kostjale ei mainitud kordagi enne operatsiooni, et operatsioonil eemaldatakse ka XXX. Kostja sai XXX eemaldamisest teada 31.03.2014 dr Tamme juures visiidil viibides. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: • enne operatsiooni käis kostja XXX XXX naistearsti dr XXX vastuvõtul, kelle hinnangul vajas kostja emaka eemaldamise operatsiooni healoomulise kasvaja tõttu; • vahetult enne operatsiooni 06.03.2014 allkirjastas kostja XXX patsiendi nõusoleku lehe, millel on märgitud operatsiooni nimetuseks emaka amputatsioon (t.lk 61); • patsiendi nõusoleku lehel märkis XXX, et teda on teavitatud, et toimingu käigus võib tekkida vajadus toimingu ulatuse või eesmärgi muutmiseks ning sellisel juhul ei nõustu ta toimingu ulatuse või eesmärgi muutmisega; • 06.03.2014 opereeris XXX dr XXX; • 09.03.2014 kirjutati XXX haiglast välja; • 31.03.2014 dr XXX vastuvõtul sai kostja XXX haigusloo väljatrüki, millel on märgitud, et lisaks XXX eemaldati kostjalt ka XXX; • 05.04.2014 ilmus XXX laupäevalehe XXX-s XXX artikkel pealkirjaga „Vastu tahtmist elundidoonoriks“. XXX ja XXX väljaandja on kostja AS XXX.

Pooled vaidlevad selle üle: • kas XXX artiklis „Vastu tahtmist elundidoonoriks“ on ära tuntav hageja isik; • kas juhul kui hageja isik on äratuntav, on artiklis avaldatud ebaõigeid (kaudseid) faktiväiteid. Hageja on esitanud hagis kolm nõuet: 1) ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja eemaldamiseks; 2) ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja 3) mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Esmalt hindab kohus, kas hageja poolt esitatud dokumentaalset tõendit (t.lk 14-16) saab asja lahendamisel arvestada. Dokumentaalse tõendi põhiseaduspärasusest Hageja esitas koos hagiga 07.05.2014 Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni elektroonilise koosoleku protokolli nr 37 (t.lk 14-16) tõendamaks, et kostjal XXX ei opereeritud tema tahte vastaselt välja tervet organit, et ta ei olnud elundidoonor ja et tervishoiuteenuste loetelus kuuluvad XXX opereeritud organid ühe ja sama hinnakoodi alla (t.lk 4). Kostjad on leidnud (t.lk 48 ja 115), et komisjoni arvamus tuleb jätta arvestamata, kuna XXX kui patsiendilt ei ole küsitud luba tema terviseandmete kasutamiseks. Kostjad taotlesid tõendi asja materjalide hulgast väljajätmist. Kostjate hinnangul on tõend saadud XXX põhiõigusi õigusvastaselt rikkudes. Kohus selgitas 07.10.2014 istungil (t.lk 78 pöördel) menetlusosalistele, et kuivõrd hageja on saanud aru, et kohus on juba tõendi asja materjalide juurde võtnud, siis on kohtul võimalik otsustada asja lahendamisel, kas ta tõendit asja lahendamisel arvestab. TsMS § 238 lõike 5 kohaselt, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Samaparagrahvi kolmanda lõike esimese punkti kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. PS § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kohus nõustub kostjatega, et PS § 26 eraelu puutumatuse kaitseala hõlmab ka haiguslugu ja teisi dokumente isiku tervisliku seisundi kohta. PS § 26 sätestatud põhiõigust võib riivata üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Eraelu puutumatusega kaitstud isikuandmete avaldamist reguleerib isikuandmete kaitse seadus. VÕS § 768 kohaselt, tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et käesoleva seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Lõike 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda, kui andmete avaldamata jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid. AS XXX juhatuse 28.02.2013 otsusega kinnitatud tervishoiuteenuse osutamise üldtingimuste punkt 8.2 sätestab teenuse osutamise kohustuse kooskõlas VÕS §-ga 768. Üldtingimuste punkti 8.3 kohaselt toimub patsiendi isikuandmete töötlemine ranges vastavuses isikuandmete kaitse seadusega. Teistele isikutele võimaldatakse juurdepääs patsiendi andmetele üksnes patsiendi nõusolekul.

Isikuandmete kaitse seaduse § 12 lg 4 kohaselt tuleb delikaatsete isikuandmete töötlemiseks isikule selgitada, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning võtta selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldav nõusolek. Vastavalt lõikele 8 eeldatakse vaidluse korral, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal. XXX haigusloo 21.04.2014 ekspertkomisjonile edastamine koos dr XXX kirjaliku selgitusega ja 05.04.2014 ilmunud artikliga nähtub protokollist (t.lk 15, 14). Hageja ei ole menetluses vastu vaielnud sellele, et tal puudus XXX nõusolek tema delikaatsete isikuandmete töötlemise andmiseks Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile. XXX on vastuses hagile kinnitanud (t.lk 48), et ei ole ekspertkomisjonile oma nõusolekut andnud. Kohus nõustub kostjatega selles, et ekspertkomisjonil ei olnud vaja tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks XXX delikaatseid isikuandmeid, samuti XXX kirjutatud 05.04.2014 artiklit. Seega on tõend (Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnang) saadud XXX põhiõiguse õigusvastase rikkumisega. Kohus leiab, et 07.05.2014 Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni elektroonilise koosoleku protokoll nr 37 (t.lk 14-16) tuleb jätta tõendina arvestamata, kuna tegemist on XXX põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Kohtu hinnangul ei saa õigustada viidatud andmete esitamist ka hageja 07.10.2014 istungil viidatud asjaolu, et komisjoni liikmetel on isikuandmete hoidmise saladuse kohustus. Isegi kui eeldada, et viidatud tõend ei ole saadud XXX põhiõigusi õigusvastaselt rikkudes, siis on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, millega ei saa asja lahendamisel arvestada, kuna komisjon ei ole kuulanud ära XXX selgitusi. Samuti nähtub protokollist, et komisjonil on jäänud arusaamtuks nõusoleku lehel allakriipsutatud lause „ei nõustu toimingu ulatuse või eesmärgi muutmisega“. Seega on komisjonil jäänud arusaamatuks, milleks XXX nõusolekut ei andnud. Ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja eemaldamiseks Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas artiklist ilmneb hageja õiguste rikkumine, s.t kas hagejat on võimalik artiklist tuvastada. Nimetatu on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas hageja kohta on esitatud ebaõigeid andmeid. Hageja märgib hagiavalduses, et kuigi artiklis ei ole nimetatud haiglat ega lõikust teinud arsti, pole tegemist hüpoteetilise juhtumi ja üldise arutlusega. Artikli autor kirjeldab konkreetset, reaalses elus toimunud juhtumit ja jagab lugejatele teavet temaga toimunud operatsioonist. XXX opereeriti XXX ja paljudele lugejatele, kuigi mitte kõigile, on teada, kelle ja mille kohta faktiväited käivad. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et artiklis ei ole nimetatud haiglat ja operatsiooni teinud arsti (lk 4; 44). 07.10.2014 istungil (t.lk 76 pöördel) selgitas hageja, et hagiavalduse punktis 2.2 on hageja välja toonud kostjate poolt avaldatud ebaõiged faktiväited ja kaudsed faktiväited. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastavalt VÕS §-le 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekkimine on vastavalt VÕS § 1045 lg 1 punktile 6 õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on

isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Tulenevalt sama paragrahvi neljandast lõikest võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja pöördunud kohtusse oma eeldatavate ja seadustega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Viidatud artiklist (t.lk 9) ei nähtu hageja ega mõne hageja juures töötava arsti nimi. Seega ei saa avaldatud artikkel mõjutada hageja õigusi. Kohtu hinnangul ei ole kostjad avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ega tekitanud kahju hageja maine ja usaldusväärsuse vähendamisega. Artikliga ei ole kirjeldatud hageja poolt tervishoiuteenuse osutamist kui ebapädevat ja patsientidest mittehoolivat. Kohus leiab, et isik, kelle kohta ebaõigeid andmeid või mittetäielikke või eksitavaid faktilisi andmeid avaldatakse peab olema üheselt õigusi rikkuvas avalduses (artiklis) tuvastatav, seda ei saa tuletada (nt teades, kui palju on terviseasutusi Eestis ja arvates, millises tervishoiuteenuses võis XXX ravil viibida). Kohus nõustub kostjatega selles, et keskmine mõistlik lugeja ei seosta XXX artiklit XXX, dr XXX ega ega ka emaka supervaginaalse amputatsiooni operatsiooniga. Kohus nõustub hagejaga selles, et ka ühiskondlikult olulisi teemasid, mis vajavad ajakirjanduses käsitlemist, et kutsuda inimesi üles arutlema, tuleb kajastada arvestades kõigi artiklit puudutavate isikute väärikust/mainet ning vältima nimetatud isikute au ja hea nime kahjustamist. Kohus leiab, et üldine ühe ameti (nt arstide) solvamine ei ole päevasündmusi kajastav ega ka arutlusele kutsuv. Kohtu hinnangul nähtub artiklist XXX emotsioon, mida ta tundis peale operatsiooni, kui sai teada, mis temaga täpselt oli toimunud. Samas ei ole artikli autor pidanud vajalikuks haigla või arstide nimesid nimetada ning seega on ta vältinud isikute au ja hea nime kahjustamist. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole vaidlusaluses artiklis nimetatud ühegi arsti nime ega ka tervishoiuteenust pakkuva asutuse nimetust, siis puudub hagejal võimalus nimetatud artiklis sisalduvate arvamuste (faktiväidete) ümberlükkamiseks. Kohaseks reageeringuks käesoleval juhul oleks võinud kohtu hinnangul pidada nt mõne meditsiinitöötajaid ühendava organisatsiooni (sh ka hageja) või ka mõne arsti vastavasisulist artiklit, kus oleks selgitatud, kas alati on võimalik igat organit eraldi patsiendi jaoks ohutult eemaldada ning milliseid tagajärgi ja ohtusid selline operatsioon endaga võib kaasa tuua. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et sellist artiklit ei oleks olnud võimalik avaldada, ilma et ei oleks avalikustatud patsiendi delikaatseid isikuandmeid. Riigikohus on 26.06.2013 lahendi nr 3-2-1-18-13 punktis nr 14 märkinud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi tähendab arvamusvabaduse tagamine muu hulgas ka seda, et ajakirjandusel lasub kohustus edastada teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Ajakirjandusel on sellist teavet ja mõtteid edasi anda ning avalikkusel on õigus neid saada. 05.12.2002 lahendi punktis 9 leidis Riigikohus, et kommunikatsioonivabadus on demokraatliku ühiskonna toimimise üheks eeltingimuseks ning seadust järgivat ajakirjandust ei tohi piirata ega takistada informatsiooni avaldamisel. Samas ei saa ükski vabadus olla absoluutne. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lõikest 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 sätestab igaühe õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni nii sõnas, trükis, pildis kui ka muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS §-s 17 on PS §-s 45 sätestatud õigust piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga.

Kohus leiab, et seega ei ole õigustatud hageja poolt soovitud põhjendamatu ja ülemäärane väljendusvabaduse piiramine. Hageja õigusi ei ole avaldatud artikliga rikutud. Kohus leiab, et kostjad ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkte 1.4, 4.2 ja 5.1, kuna artiklis ei olnud nimetatud hagejat või hageja töötajaid. Eeltoodud alustel tuleb hageja hagi kostjate vastu jätta rahuldamata. Alternatiivselt leiab kohus, et isegi juhul kui asuda seisukohale, et hageja isik on artiklist mingil moel teatud hulgale isikutele tuvastatav, siis ei ole hageja õigusi rikutud. Hageja on hagis esile toonud viis ebaõigeid faktiväiteid või kaudseid faktiväiteid sisaldavat lauset või lõiku. 1) XXX kehast lõigati tema tahte vastaselt välja üks terve organ – hageja hinnangul on tegemist faktiväitega. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on faktiväitega. Samas puudub artiklis informatsioon, kus, millal ja milline organ eemaldati. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et munajuha ja emakas on kaks erinevat elundit. Nimetatud asjaolu kinnitas istungil ka hageja seaduslik esindaja (t.lk 121). Vaidlus puudub ka selles, et XXX eemaldati operatsiooni käigus nii emakas kui ka XXX. Nõusoleku lehe (t.lk 61) kohaselt operatsiooni nimetuseks emaka amputatsioon, mis ei vasta Vabariigi Valitsuse määruse 20.02.2013 nr 32 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus“ ühelegi määruses toodud teenusele. Viidatud määruse §-s 55 on sätestatud emaka supravaginaalne amputatsiooni operatsioon ja XXX ja munasarjade operatsioon, mis on erinevate operatsioonikoodidega. Seega ei ole võimalik ainuüksi nõusoleku lehel märgitud operatsiooni nimetusest emaka amputatsioon aru saada, et tegemist on nii emaka kui ka XXX eemaldamise operatsiooniga. XXX selgituste kohaselt enne operatsiooni talle ei selgitatud, et tegemist on emaka ja XXX eemaldamise operatsiooniga (t.lk 121 pöördel). Patsiendi nõusoleku lehel on XXX selgelt avaldanud, et ei nõustu toimingu ulatuse ja eesmärgi muutmisega, kui toimingu käigus tekib vajadus toimingu ulatuse või eesmärgi muutmiseks. Seega vastab tõele XXX artiklis avaldatu, et tema kehast lõigati tema tahte vastaselt välja üks terve organ. 2) XXX oli vastu tahtmist elundidoonoriks – hageja hinnangul on tegemist faktiväitega. Kohtu hinnangul on tegemist küll faktiväitega, kuid artikli kontekstis saab seda käsitleda väärtushinnanguna. Artiklis puudub informatsioon, kus ja millal on XXX olnud vastu tahtmist elundidoonoriks. Samuti info selle kohta, milline organ loovutati. Kohus ei nõustu kostjatega selles, et sõna „doonor“ üldlevinud tähendus ei ole (nt organi) loovutamine. Samas saab artikli sisust nähtuvalt teha järelduse, et artikli autor ei ole olnud organi doonoriks, vaid temalt on vastu tema tahtmist eemaldatud organ. Kuivõrd kohus leidis, eelmise väite puhul, et tõele vastab XXX artiklis toodu, et tema kehast lõigati tema tahte vastaselt välja üks terve organ, siis saab õigeks pidada ka väidet, et XXX tundis, et on vastu tahtmist loovutanud organi. Artiklis ei viidata sellele, et XXX organ eemaldati teisele isikule siirdamiseks. Tegemist on XXX väärtushinnanguga toimunule, mida ei ole võimalik ümberlükata.

3) XXX opereerinud arsti huvitas ainult “graafikusse pandud tegevuse teostamine, mitte aga tema kui inimese tegelik tervenemine ja edasine areng“ – hageja hinnangul on tegemist kaudse faktiväitega. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et tegemist on XXX poolt antud subjektiivse väärtushinnanguga mitte faktiväitega, mille õigsust ei saa hinnata. Samuti ei saa väärtushinnangut lükata ümber. 4) Kuna ühe organi lõikus maksab vähem kui mitme lõikus, siis seepärast lõigati XXX välja terve organ – hageja hinnangul on tegemist kaudse faktiväitega. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et Vabariigi Valitsuse määruse 20.02.2013 nr 32 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ §-s 55 on sätestatud emaka supravaginaalne amputatsiooni operatsioon ja XXX ja munasarjade operatsioon, mis on erinevate operatsioonikoodidega ja mõlemal toimingul on erinevad piirhinnad, siis võis XXX kui piisavalt selgitusi mittesaanul patsiendil tekkida arusaam (hinnang), et temalt võeti terve organ seetõttu, et mitme organi lõikus maksab enam. Tegemist on jällegi XXX vähesest informatsioonist tekkinud hinnanguga, mis põhineb tõestel faktiväidetel. 5) Inimene on statistiline lõikusühik haigekassa lünkade täitmiseks, et arstid püsiksid Eestis – hageja hinnangul on tegemist kaudse faktiväitega. Kohtu hinnangul ei ole tegemist faktiväitega, mida oleks võimalik kontrollida. Samas isegi kui eeldada, et tegemist oleks (kaudse) faktiväitega, siis ei käi nimetatud väide mingil moel hageja kui tervishoiuteenust osutava asutuse kohta ja seega ei saa nimetatud lause rikkuda hageja õiguseid. Tegemist on üldise hinnanguga. Osundatust tulenevalt tuleb hageja nõue ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja eemaldamiseks jätta rahuldamata.

Ebaõigete andmete ümberlükkamisest Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et hageja õigusi ei ole rikutud XXX XXX laupäevalehe XXXs avaldatud artikliga „Vastu tahtmist elundidoonoriks“, siis ei ole põhjendatud ka ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue. Mittevaralisest kahjust Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja leiab, et kahjustatud on hageja mainet ja tema tegevust ning tema kahjuks on maine ja usaldusväärsuse vähendamine. Sekkutud on hageja majandus ja kutsetegevusse (t.lk 76 pöördel). Hageja on selgitanud, et valeväite avaldamisega (eemaldati terve organ) on maine kahjustamine eeldatav. Kostjad leiavad, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-35-97 ja võlaõigusseaduse kommenteerijate seisukohtadest, ei saa juriidilisele isikule tema olemusest tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi viienda lõike järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vastavalt VÕS § 134 lõikele 6 võib kohus isiku au teotamise, muu

hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Tulenevalt lõikest 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu kolleegium on 27.03.1997 lahendis nr 3-2-1-35-97 leidnud, et moraalse kahju hüvitamise nõudes jättis apellatsioonikohus põhjendatult hagi rahuldamata ja kohtuotsus selles osas täiendavat motiveerimist ei vaja. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole moraalse kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad põhiseaduse § 9 lg 2 kohaselt juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Juriidiline isik on TsÜS § 5 lg 3 kohaselt seaduse alusel loodud õigussubjekt, seega õiguslik abstraktsioon. TsÜS § 42 kohaselt võib juriidiline isik nõuda küll au teotamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, mitte aga moraalse kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu kolleegium leiab, et niisugune käsitlus ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Võlaõigusseadus I üldosa (§§ 1-207) kommenteeritud väljaande (Juura, Tallinn 2006), § 134 punkti 3. kohaselt saab mittevaralise kahju hüvitamist reeglina nõuda üksnes füüsiline isik. Vaieldav on, kas mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahalise kompensatsiooni maksmise näol võiks kuuluda ka juriidilisele isikule. Ühelt poolt võiks väita, et juriidilisele isikule ei saa tema olemusest tulenevalt kuuluda mittevaralisekahju hüvitamise nõuet, kuna juriidiline isik ei saa kogeda füüsilist valu ja hingelisi kannatusi. Analoogsel seisukohal on Riigikohus (RKTKo 3-21-35-97), tõdedes, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Teisalt aga võlaõigusseaduse sõnastus juriidilise isikumittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei välista. Ka võimaldab võlaõigusseadus teatud juhtudel juriidilistele isikutele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist muude õiguskaitsevahendite kaudu, eelkõige ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kaudu (§ 1047 lg 4). Nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamine ei tule aga kõne alla juhul, kui juriidilise isiku mainet on kahjustatud mitte ebaõigete andmete, vaid pahatahtlike väärtushinnangute avaldamise kaudu ning sellisel juhul ähvardab juriidilist isikut õiguskaitseta jäämine, kuna konkreetse varalise kahju olemasolu tõendamine pole reeglina ilmselt võimalik. Vaieldav on, kas ja kuivõrd oleks sellistel juhtudel õigustatud anda juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahalise hüvitise saamise näol. /.../ Siiski peaks küsimus mittevaralise kahju tekkimisest juriidiliste isikute puhul tõusetuma üksnes äärmiselt spetsiifilistel juhtudel, eelkõige üksnes ebaõigete andmete avaldamise ja maine kahjustamise korral. Vähemalt äriühingute puhul ei ole mittevaralise kahju rahalise hüvitamise küsimus siiski reeglina oluline, kuna äriühingute puhul saab eriti intensiivse maine kahjustamise korral eeldada, et selline kahjustamine põhjustas ka varalise kahju. Ehkki sellise varalise kahju tegelikku ulatust ei ole ei ole võimalik reeglina kindlaks määrata, peab kohus § 127 lg 6 kohaselt hüvitise suuruse ise kindlaks määrama ja välja mõistma. Seetõttu pole vähemalt äriühingute puhul praktilist vajadust mittevaralise kahju tekkimise tunnustamise järgi. T. Tampuu on (vt T.Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted. Tallinn: Juura, 2012, lk 306) VÕS § 128 lg 5 kommentaarina märkinud, et Riigikohus (RKTKo 27.03.1997, 3-2-1-35-97) on leidnud, et juriidilisele isikule hüvitatakse vaid varaline kahju. Osundatust tulenevalt on kohus seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitamine juriidilisele isikule ei ole põhjendatud. Äriühingul on võimalik tema kohta ebaõigete andmete esitamise korral nõuda varalist kahju.

Käesolevas menetluses on hageja seisukohal, et tema maine kahjustamisega on sekkutud hageja majandus- ja kutsetegevusse. Juhul kui juriidilisele isikule mittevaralise kahju väljamõistmine oleks võimalik, siis tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, kuna kohus tuvastas, et kostjad ei ole esitanud ebaõigeid andmeid. Seega puudub alus mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Samuti ei ole mittevaralise kahju nõude rahuldamine võimalik, kuna hageja on kinnitanud, et sekkutud on tema majandus- ja kutsetegevusse s.t võib eeldada, et selline kahjustamine oleks põhjustanud varalise kahju ja hagejal oleks sel juhul õigus nõuda varalise kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjatelt mittevaralise kahju väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Toodust tulenevalt, juhul kui kostjad soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejalt, tuleb kostjatel esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest maakohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.