GK-i hagi Aktsiaseltsi SL Õhtuleht ja aktsiaseltsi TV 3 vastu mittevaralise kahju hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
13 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GK-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): GK (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht Tartu Vangla, Tartu linn) Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): Aktsiaselts SL Õhtuleht (registrikood 10678223), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Aktsiaselts TV 3 (registrikood 10014747), lepinguline esindaja patendivolinik Mari Must ja vandeadvokaat Ants Nõmper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.06.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Apellatsiooniastmes kantud Aktsiaselts TV 3 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata apellatsiooniastmes kantud Aktsiaselts TV 3 menetluskulude rahaliseks suuruseks 972 eurot.
5.Välja mõista GK-ilt Aktsiaselts TV 3 kasuks menetluskulud 972 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust 1(8)
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Aktsiaselts TV 3 apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 2276 euro osas rahuldamata.
7.Aktsiaselts SL Õhtuleht taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
8.Välja mõista GK-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 650 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Kohtulahendi ärakiri saata pärast jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.02.2013 esitas GK (hageja) maakohtule Aktsiaseltsi SL Õhtuleht (kostja I) vastu hagi (muudetud 08.05.2013) mittevaralise kahju hüvitamiseks. 26.03.2013 esitas hageja maakohtule Aktsiaseltsi TV 3 (kostja II) vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-13-14004). Maakohus liitis hagid ühte menetlusse. Hageja palus välja mõista kostjalt I hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise õiglases suuruses kohtu äranägemisel ja kostjalt II hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja I 02.01.2013 artiklis „Aastaid tagasi kadunuks jäänud neiu vanaema: loodan siiani, et R on elus“ ja kostja II oma 20.03.2013 eetris olnud saates „Seitsmesed uudised“ hageja õigusi, avalikustades seoses hagejale esitatud süüdistusega tema ees- ja perekonnanime, avaldades tema foto ja luues sellega seose ja kuvandi hagejast kui süüdlasest menetlusasjas, milles ei ole süüdimõistvat kohtuotsust, samuti tehes nii telesaate kui ka ajalehe artikli jaoks intervjuu tunnistajaga, mis on käsitletav tunnistaja ja avalikkuse arvamuse mõjutamisena.
3.Kostjad rikkusid hageja põhiseadusest (PS) tulenevaid inimõigusi (PS § 17, 18, 22, 26, 32). Kostjad on käsitlenud hagejat kuriteos süüdiolevana enne, kui hageja kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuostus, rikkudes sellega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7. Kostjad avaldasid hageja kohta delikaatseid isikuandmeid IKS § 4 lg 2 p 8 mõttes ja kostjatel puudus asja menetleva prokuröri luba uurimise andmete avalikustamiseks (KrMS § 214 lg 1). Kostjate tegevus tuleb tunnistada õigusvastaseks ja välja mõista hagejast ebakohase kuvandi loomise eest mittevaralise kahju hüvitis.
2(8)
Kostjate vastuväited
4.Kostjad ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud hagis esitatud nõudeid. Kostjad vaidlesid hagile vastu täies ulatuses.
5.Kostja I oli seisukohal, et viidatud artikkel ei sisalda ühtegi ebakohast hinnangut ega tõele mittevastavat fakti. Hagejal puudub seadusest tulenev nõudeõigus õiguste rikkumise tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks.
6.Kostja II märkis, et hageja kriminaalasja kohta avaldatud teave sisaldab süütuse presumptsiooni põhimõtte valguses faktiliselt õigeid ja korrektseid andmeid. Uudistelõigus ei ole käsitletud hagejat süüdi olevana RH-i kadumises, nagu seda on väitnud hageja. Uudistelõigus on väga täpselt järgitud tegelikku menetlusstaadiumit ning nenditud, et prokuratuur on hagejale esitanud süüdistuse RH-i tapmises, kuigi hageja on kinnitanud, et tema RH-i kadumise taga pole. Kostja II ei ole uudises kasutanud valeandmeid ega ületanud mis tahes hinnangutes õigustatud kriitika piiri. Samuti ei ole käsitletud hagejale süüdistuse esitamist häbistaval, alandaval või naeruvääristaval viisil, mis oleks käsitletav hageja au ja hea nime teotamisena. Kostja II tegevuses puudub õigusvastasus ning hagejal ei ole tekkinud kahju, mis õigustaks rahalist kompensatsiooni. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 15.06.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, määra kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 2 442 eurot ja kostja II kasuks 2 196 eurot. Samuti mõistis maakohus riigi tuludesse 850 eurot riigilõivu.
8.Maakohtu hinnangul ei ole õige hageja väide, et kostja on rikkunud PS-st tulenevat hageja suhtes kehtivat süütuse presumptsiooni, rikkudes IKS § 4 lg 2 p 8 ja KrMS § 214 lg 1. Kostjad ei ole rikkunud IKS § 4 lg 2 p 8. Meedial oli õigus hageja isikuandmeid töödelda, sest eksisteeris ülekaalukas avalik huvi sarivägistamises süüdi mõistetud isiku suhtes uue kohtuprotsessi alustamise vastu, milles viimane on süüdistatav kaudsete tõendite alusel.
9.KrMS § 214 lg-s 1 ei ole sedastatud, et kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks oleks vajalik prokuröri luba, vaid vajalik on prokuratuuri luba. Kostja I esitas enda kirjalikus vastuses faktilise väite, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri avalike suhete nõunik CM-i vastas ajakirjaniku järelpärimisele. TsMS § 231 lg 4 kohaselt on tõendatud, et kostjal I oli kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks prokuratuuri luba ning kostja I ei ole seda ületanud. Seega oli vastav luba olemas ka kostjal II, kuivõrd prokuratuuri poolt antud luba konkreetsete andmete avaldamiseks ei saa olla piiratud ainuüksi ühe kindla meediaväljaandega. Kostja II on selgitanud, et avaldas üksnes andmeid, mis olid teiste meediaväljaannete poolt juba avaldatud. Seega ei rikkunud kostjad IKS § 4 lg 2 p-st 8 ega KrMS § 214 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ja kostjate vastav tegevus ei olnud VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes õigusvastane.
10.Kuivõrd hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet hagejat sarivägistajaks nimetamise väite pinnalt, vaid on kahju hüvitamise nõude sidunud süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumisega, ei ole põhjendatud vastavat väidet käsitleda. Samas, sõnaga „sarivägistaja“ ei ole hageja au teotatud, mistõttu ei kuuluks ka vastaval alusel hagi rahuldamisele. Kuivõrd hageja on pannud toime rea vägistamisi ja kandnud
3(8)
selle eest karistust, siis tal tuleb taluda oma toimepandud tegudest tulenevalt negatiivset hinnangut. Hageja nimetamine sarivägistajaks ei ole põhjendamatu, sest negatiivne hinnang on kujundatud tõeste faktiliste asjaolude alusel.
11.Süütuse presumptsioonist ei tulene keeldu kajastada kuritegusid üleüldse, samuti kahtlustuste või süüdistuste sisu enne avalikku kohtuistungit. Artikli avaldamine oli kantud vajadusest teavitada avalikkust asjaolust, et aastaid nn lahendamatu kuritegu asutakse siiski kohtulikult lahendama; et süüdistatavaks on kaudsete tõendite alusel varasemate tegude eest süüdimõistetud sarivägistaja. Sellise informatsiooni vastu on avalikkusel ilmselgelt kõrgendatud huvi – seksuaalkurjategijate tuvastamine, menetlemine ning karistamine on ühiskonnas põhjendatult avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Seega oli igati õigustatud ja mitte pahatahtlik avaldada artikkel sellest, et prokuratuur kavatseb kaudsete tõendite alusel alustada kohtumenetlust hageja vastu. Kostjatele ette heidetav tegevus ei olnud seega VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes õigusvastane.
12.Kostjad palusid määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostjate menetluskulud: - kostja I lepingulise esindaja kulud summas 3000 eurot, koosnevad 20 tunnist ja 34 minutist tunnihinnaga 145,75 eurot (ilma käibemaksuta); - kostja II lepinguliste esindajate kulud summas 3128,50 eurot, koosnevad 18 tunnist ja 30 minutist tunnihinnaga 205 eurot ja 170 eurot (ilma käibemaksuta).
13.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Toetudes Riigikohtu praktikale, vähendas maakohus õigusabi tunnihinda 120 eurole. Kostjatele osutatud õigusabile kulunud ajaga maakohus nõustus. TsMS § 190 lg 2 ja § 190 lg 4 järgi kuulus hagejalt väljamõistmisele riigi tuludesse riigilõiv 850 eurot, mille tasumisest oli hageja menetlusabi korras vabastatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.14.07.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada hagi.
15.Kostjad on avalikustanud ebaõigeid fakte. Maakohus on hinnanud hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid äärmiselt ühekülgselt. Kohtuotsusest ei nähtu, et maakohus oleks kostjalt II välja nõudnud vaidlusaluse saatelõigu ja sellele hinnangu andnud.
16.Maakohtu otsusest selgub, et hagiavalduses esines puudusi. TsMS § 372 lg 1 ja § 3401 alusel tehtava määrusega oleks maakohus pidanud selgitama ja andma võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd hagejat ei ole esindanud advokaat, on hageja jäänud ilma ausast kohtupidamisest.
17.IKS § 12 lg 2, mis lubab isikuandmeid töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil ja avalikustada meedias, on vastuolus PS § 22 ja IKS § 4 lg 2 p-ga 8, võttes süüdistatavalt ära igasuguse õiguse süütuse presumptsiooni kaitseks. IKS § 12 lg 2 on vastuolus ka PS §-ga 11, kuna võimaldab süüdistatavale laieneva kaitse moonutamist. Maakohus on rikkunud ka PS § 13, jättes avalikkuse huvi tõttu hageja õigused kaitseta. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et hageja on valesti mõistnud KrMS § 214. KrMS § 30 lg 2 kohaselt teostab prokuratuuri volitusi prokurör. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid pöördunud andmete saamiseks prokuröri poole.
4(8)
18.Kohtuistungi korduva edasilükkamise tõttu on hagejalt mõistetud kostjate kasuks välja põhjendamatu menetluskulu. Vastustajate seisukoht
19.Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
21.Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse kohaselt on vastustajate poolt apellandi kohta avaldatud informatsioon vale ning vastustajad on rikkunud artikli avaldamise ja saateklipi eetrisse laskmisega apellandi isiklikke õigusi (avaldasid tema kohta delikaatseid isikuandmeid) ja vastustajatele seadusest tulenevaid kohustusi. Apellant osutab ka sellele, et vastustajad on rikkunud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevat keeldu avaldada kohtueelse menetluse andmeid prokuröri loata.
22.Maakohus on õigesti leidnud, et hagiavaldusest tulenevalt on hageja nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7, mis võimaldavad isikul nõuda teiselt isikult isiklike õiguste rikkumisega ja samuti seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud apellandi viidatud isikuandmete kaitse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, asudes seisukohale, et vastustajate tegevus ei olnud VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes õigusvastane. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas korrata.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastustajad ei ole rikkunud apellandi õigusi IKS § 4 lg 2 p-s 8 märgitud andmete, s.o andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta, enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist avaldamisega. IKS § 11 lg 2 järgi võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmeid kajastati kostjate poolt vaid läbiviidava eeluurimise osas, mis oli põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, kuivõrd tegemist on olulise teema ja raske õigusrikkumisega, mis ohustab ühiskonna üldist heaolu ja turvatunnet. Meedia ülesandeks on vahendada informatsiooni kõigis avalikkusele huvipakkuvates valdkondades. Õige on maakohtu seisukoht, et avalikkusel on õigus teada raske kuriteo toime pannud isikust, kes on seadnud oma tegevusega ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Kolleegiumi arvates on maakohus juhtunu asjaolusid ja esitatud tõendeid analüüsides jõudnud õigele järeldusele, et apellandi nime ja fotode kasutamine kõnealuses artiklis ja saatelõigus ei olnud õigustamatu, kuna kontekst annab aluse lugeda avalikkuse huve apellandi huvidest kaalukamaks.
24.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et IKS § 11 lg 2 (apellatsioonkaebuses ekslikult viidatud PS § 12 lg 2) on vastuolus PS §-dega 11 ja 22, märgib ringkonnakohus järgmist. IKS § 11 lg 2 sätestab kolleegiumi arvates proportsionaalse piirangu, võimaldades avaldada IKS § 4 lg 2 p-s 8 toodud delikaatseid isikuandmeid
5(8)
ainult siis, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ja avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Kolleegiumi arvates tagab eeltoodud piirang selle, et IKS § 4 lg 2 p-s 4 toodud delikaatseid isikuandmeid saab avaldada ainult erandlikel asjaoludel ja avaliku huvi olemasolul. Sellise põhjendusega avaldatud delikaatsete isikuandmete avaldamine on proportsionaalne ja ei riku PS § des 11 ja 22 toodut.
25.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohus on rikkunud PS § 13. Maakohus ei ole eksinud vastandlike huvide kaalumisel, jättes avalikkuse huvi tõttu apellandi õigused kaitseta. Maakohtu otsuses on põhjendatult analüüsitud teema tähtsust üldsusele ja leitud, et kostjad võisid apellandi isikuandmeid avalda.
26.Apellandi hinnangul on kohus KrMS § 214 lg 1 tõlgendamisel jätnud tähelepanuta KrMS § 30 lg 2, mille kohaselt teostab prokuratuuri volitusi prokurör ja tõendamata on prokuröri luba andmete avalikustamiseks. Kolleegium selgitab, et kuigi viidatud sätte kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokurör ja teised isikud tema loal, ei eelda see, et vastava loa peab vormistama prokurör isiklikult ja kirjalikus vormis. Sealjuures tuleb märkida, et vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku kommentaaridele võib prokuröri luba olla nii suuline kui kirjalik (Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, lk 523). Antud juhul väljendas prokuratuuri luba avalike suhete nõunik ning apellant ei ole seda asjaolu vaidlustanud. KrMS § 214 lg 1 kohaselt kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ja lõikes 2 sätestatakse tingimused, millal avaldamine on lubatud. KrMS § 214 lg 3 nähakse ette, et keelu rikkumisel võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida andmed avaldanud isikut. Kolleegium leiab eeltoodud sätteid tõlgendades, et tegemist ei ole kaitsenormiga, millest tuleneva kohustuse rikkumisel oleks VÕS § 1045 lg 3 kohaselt andmete avaldamine VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane. KrMS § 214 eesmärgiks on tagada ennekõike kriminaalmenetluse läbiviimisel prokuratuuri järelevalve avalikkuse huvide ja andmesubjektide õiguste kaitse üle.
27.Apellandi väide, et vastustajad avaldasid vale informatsiooni, ei ole õige. Asjas tähtsust omavad avaldatud faktiväited vastasid tegelikkusele, mistõttu on maakohus õigesti tuvastanud, et vastustajad ei avaldanud apellandi kohta ebaõigeid andmeid ning avaldatud andmed ei saanud rikkuda apellandi õigust olla kujutatud üldsuse ees õigesti.
28.Apellant on maakohtule heitnud ette ka selgitamiskohustuse rikkumist eelkõige seetõttu, et kohus ei teinud puuduste kõrvaldamise määrust ja kohtus ilma esindajata osalenud apellant on jäetud ebavõrdsesse olukorda vastustajatega võrreldes. Ringkonnakohus leiab, et apellandi etteheide ei ole põhjendatud, kuna menetluses osalemine isiklikult või esindaja kaudu on menetlusosalise valik ning maakohtu lahendist ei nähtu, et menetlusdokumentides oleks olnud puudusi, mille kõrvaldamata jätmisele viitamine oleks olnud kohtu poolt vältimatu. Menetlusdokumentidest nähtuvalt on apellant kursis nii õigusnormidega kui ka Riigikohtu praktikaga. Samuti jääb arusaamatuks, mida konkreetselt on apellant silmas pidanud selgitamiskohustuse rikkumise all. Sellekohast maakohtu rikkumist kolleegium ei täheldanud.
29.Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis menetlusõigusnorme rikkudes välja nõudmata kostja II vaidlusaluse saatelõigu, ei anna kolleegiumi arvates alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellant on esitanud vastava taotluse maakohtule 25.03.2013
6(8)
menetlusdokumendis.. TsMS § 239 lg 1 järgi tõendite kogumise taotluse lahendab kohus määrusega. Tulenevalt tsiviilasja toimiku materjalidest maakohus taotluse osas määrust teinud ei ole. Seega on tegemist küll menetlusõigusenormi rikkumisega, kuid see ei ole oluline, kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, millised andmed (hageja nimi, foto ja süüdistuse sisu) on vaidlusaluses saatelõigus avaldatud. Poolte vaidlus ei ole niivõrd uudistelõigus avaldatu üle, kuivõrd selles, kas vastustajad rikkusid apellandi kohta andmeid edastades seadusest tulenevaid kohustusi. Täiendavalt märgib kolleegium, et apellant ei ole ringkonnakohtule vastavat taotlust tõendi kogumiseks esitanud ja omal algatusel ei ole ringkonnakohtul võimalik tõendi kogumist kaaluda.
30.Kolleegiumi arvates ei anna apellandi väited alust muuta maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude jaotust. Apellant ei ole kaebuses esile toonud, milliste ajavahemike ja toimingute eest ei ole kostjate menetluskulude apellandi kanda jätmine põhjendatud ja milliste kulude osas on maakohus kaalutlusõigust rikkunud. Maakohtu menetluses apellant kostjate menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
31.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti apellandi kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti apellandi kanda.
32.Kostja II esitas ringkonnakohtule avalduse menetluskulude suuruse rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kostja II palus apellandilt välja mõista menetluskulud 3248 eurot. Kostjat II esindasid tsiviilasja menetlemisel ringkonnakohtus vandeadvokaat Ants Nõmper ja patendivolinik Mari Must. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 10.06.2015 arve nr 151172 järgi on esindaja Mari Must teinud kliendi esindamisel tööd 2,4 tundi ja büroo on kulutanud tähtkirja saatmisele 2,60 eurot, kokku kulu koos käibemaksuga 492,72 eurot. Kolleegium leiab, et arvel nr 151172 toodud kulud ei kuulu TsMS § 174 lg 3 järgi hüvitamisele, kuna tegemist on maakohtu menetluses kantud kuludega. Ringkonnakohus määrab kindlaks ainult apellatsiooniastmes kantud menetluskulude suuruse. 03.07.2015 arve nr 151292 järgi on Mari Must kulutanud maakohtu otsusega tutvumisele 0,3 tundi ja kliendile e-kirja ettevalmistamisele 0,2 tundi ning Ants Nõmper maakohtu otsuse analüüsile 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusega tutvumiseks ja analüüsiks ning kliendiga suhtlemiseks on piisav aeg 0,5 tundi. Põhjendatud ei ole lugeda vajalikuks kahe esindaja sama tegevus. 07.09.2015 arve nr 151768 järgi on kostja II esindajad osutanud õigusteenust 13 tundi. Kolleegium loeb vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,6 tundi apellatsioonkaebusega tutvumisele ja selle analüüsile, vastuse koostamiseks on piisav 5 tundi, kuna esindajatele on faktoloogia ja õiguslikud probleemid teada. Ülejäänud toimingutele (kostja I vastusega ja ringkonnakohtu 19.08.2015 määrusega tutvumine) on piisav 0,4 tundi. Seega arves nr 151768 kajastatud toiminguteks on piisav ajakulu 7 tundi. 22.09.2015 arve nr 151952 kirjeldusest nähtub, et kostja II esindaja Mari Must on kulutanud erinevatele toimingutele 2,5 tundi, millest kolleegium loeb vajalikuks 0,1 tundi apellandi 27.08.2015 vastusega tutvumisele. Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2015 määrusega ja 10.09.2015 määrusega tutvumiseks ning kliendiga suhtlemiseks on piisav 0,3 tundi. Seega kokku 0,4 tundi. Kuna menetluskulude
7(8)
avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg 1 tund ei kuulu hüvitamisele. Eelnevat arvestades on kostja II esindajate vajalik ja põhjendatud aeg teenuse osutamiseks apellatsioonimenetluses 8,1 tundi.
33.Kostja II esindajate töötunni hind ilma käibemaksuta on 170 eurot ja 205 eurot. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et kohtupraktika kohaselt on advokaadi tunnihind ilma käibemaksuta 120 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole keskmisest keerukama menetlusega. Seega on põhjendatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda tunnitasust 120 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale II kuulub hüvitamisele 972 eurot.
34.Kostja II palvel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
35.Kostja I esitas ringkonnakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks 01.10.2015. 10.09.2015 kirjaga määras kohus menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 23.09.2015. Kuna kostja I ei esitanud menetluskulude nimekirja õigeaegselt, siis tulenevalt TsMS §-st 66 jätab kolleegium taotluse rahuldamata.
36.Apellant esitas ringkonnakohtule pärast apellatsioonitähtaja möödumist 01.09.2015 uue tõendi (Justiitsministeeriumi 13.08.2015 vastus apellandi avaldusele). Kolleegium leiab, et tõend tuleb jätta tähelepanuta ja apellandile tagastada, kuna TsMS § 634 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebust üldreeglina täiendada, sh ka tõendeid esitada, kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Apellant ei ole esile toonud, et esineks mõni TsMS § 634 lg-s 2 toodud asjaolu.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.