Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1076
Haldusasi
X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 22. aprilli 2020. a otsuse nr 2.1.5/19/230, 2. juuni 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 2.1.-3/20/1871, 8. mai 2020. a menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-5/19/230, 26. juuni 2020. a vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2006, 1. juuli 2020. a menetluse algatamata jätmise teate nr 2.1.-1/20/2087,
8.septembri 2020. a vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2719, 26. juuni 2020. a menetluse algatamata jätmise teate nr 2.1.-1/20/2040 ja 2. septembri 2020. a vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2255 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja LO
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde X esitatud karistusregistri väljavõtted seisuga 7. detsember 2020. a ja 23. november 2021. a. Tagastada X-le pilet.ee keskkonna väljatrükk.
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2021. a otsus muutmata.
3.Jätta X apellatsioonimenetluse menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta Andmekaitse Inspektsiooni apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda.
5.Tõlkida kohtuotsus vene keelde.
3-20-1076
6.Kohtuotsuse avaldamisel asendada X ees- ja perekonnanimi tähemärgiga X ja jätta avaldamata kohtuotsuses sisalduvad veebilingid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 13. jaanuaril 2022. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) mitmeid taotlusi nõuetega eemaldada Internetist ning sulgeda tema isikut tuvastavad andmed otsingumootoritele nii, et tema nime otsingumootorisse sisestades ei oleks X taotlustes viidatud artiklid leitavad. Samuti taotles X oma isikuandmete ja artiklite kustutamist.
2.AKI koostas 22.04.2020 menetluse lõpetamise ja menetluse mittealgatamise teate nr 2.1.5/19/230. Teade puudutab AS Postimees 07.06.2017, 19.09.2018, 09.11.2018 (eesti ja vene keeles) ja 18.09.2013 artikleid ning Lõunaeestlane.ee 09.11.2018 artiklit. AS Postimees 07.06.2017 artikli osas alustas AKI 17.02.2020 menetlust. 24.02.2020 kustutas AS Postimees artiklist X foto ja vanuse. Seega ei ole isik artiklis enam tuvastatav. Isiku tuvastatavuse hindamisel lähtutakse sellest, kas tavainimene suudab lihtsaid vahendeid kasutades kedagi tuvastada. Viidatud artiklite põhjal ei ole see võimalik. Tuvastatavuse osas ei saa arvestada nende isikutega, kes tunnevad kaebajat ja teavad juhtunu üksikasju. Ükski nimetatud artikkel ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Samuti ei ole ükski artikkel kaebaja nime otsingu alusel leitav. Artiklite sisu osas ei ole AKI-l õigust sekkuda ajakirjandusvabadusse. Ajakirjandusel on kohustus avaldada teavet ja ideid kõigi avaliku huvi orbiidis olevate teemade kohta. Ühiskondlik huvi ahistamisjuhtumite osas on viimasel kümnendil märgatavalt tõusnud. Avalikkusel on suur huvi selle vastu, millal sai ahistamine Eesti õigussüsteemis karistatavaks, ning teada kaebajat puudutavast kohtulahendist. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt hõlmab ajakirjandusvabaduse kaitseala ajalehtede internetiarhiive. Artiklite eemaldamine neist arhiividest on äärmuslik meede. Seetõttu tuleb eelistada 2(14)
3-20-1076 ajakirjandusvabadust vähem riivavaid meetmeid, milleks võib olla nt isiku nime järgi artikli otsimise piiramine.
3.AKI tagastas X 25.05.2020 vaide 02.06.2020 nr 2.1.-3/20/1871 vaideotsusega. Vaie on esitatud hilinemisega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75). Mõjuv põhjus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole see, et isik ei pidanud vajalikuks oma e-kirju vaadata. Taotlejal ei olnud objektiivseid takistusi e-kirjadega tutvumiseks. AKI saatis 25.03.2020 teate, et kaebuse läbivaatamise tähtaega pikendatakse kuni 27.04.2020. Seega ei olnud isikul alust arvata, et otsus tehakse 30.04.2020. Vaides viidatud venekeelne veebiartikkel on samasisuline eestikeelse artikliga, mida AKI käsitles 22.04.2020 otsuses. 02.06.2020 seisuga ei ole veebiartikli juures X pilti.
4.X esitas 03.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 02.06.2020 vaide tagastamise otsus ja AKI 22.04.2020 nr 2.1.5/19/230 otsus ja saata asi AKI-le järelevalvemenetluse jätkamiseks (haldusasi nr 3-20-1076).
5.AKI lõpetas 08.05.2020 teatega nr 2.1.-5/19/230 menetluse X taotluse osas, mis puudutas Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) veebilehel avaldatud artikleid. Teade puudutab ERR 18.03.2014, 12.10.2017 ja 09.11.2018 artikleid. Viimases artiklis ei ole isik tuvastatav. ERR on kahes esimeses artiklis asendanud kaebaja täisnime initsiaalidega ning isik ei ole nime otsingu alusel artiklitega seostatav. Artiklid ei sisalda isiku kohta muid tunnusmärke. Isegi kui isik oleks initsiaalide alusel tuvastatav, ei rikuta sellisel viisil andmete avaldamisega kaebaja õigusi ülemääraselt (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4; vt ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10).
6.AKI jättis 26.06.2020 vaideotsusega nr 2.1.-3/20/2006 X 03.06.2020 vaide rahuldamata. AKI ei saa hinnata, kas politsei ja prokuratuur on avaldanud kaebaja kohta õigeid andmeid ja isikule kahju tekitanud. Kaebaja nime initsiaalidega asendamisel on tagatud, et nime järgi otsides ei leia otsingumootorid isikuga seotud artikleid. Vaide esitaja ei ole artiklites avaldatu põhjal tavainimesele äratuntav. Artiklite avaldamine ei eeldanud kaebaja nõusolekut. AKI ei saa sekkuda väljendusvabadusse ega nõuda artiklite eemaldamist.
7.X esitas 24.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 08.05.2020 teate nr 2.1.-5/19/230 ja 26.06.2020 vaideotsuse tühistamiseks ning AKI kohustamiseks lahendada taotlus uuesti (haldusasi nr 3-20-1393, mis liideti haldusasjaga nr 3-20-1076).
8.X esitas 04.06.2020 AKI-le kaebuse, mis sisaldas viidet kolmele veebilingile, mis sisaldasid taotleja isikuandmeid ja mille kustutamist ta soovis. AKI jättis 26.06.2020 teatega nr 2.1.1/20/2040 menetluse algatamata. Teade puudutab AS Õhtuleht 07.06.2017 artiklit, Delfi 06.12.2018 artiklit ja AS Postimees 07.06.2017 artiklit. Viimasest artiklist on eemaldatud kaebaja foto ja tema isikuandmeid ei avaldata. Delfi 06.12.2018 artiklit on AKI hinnanud 25.06.2020 otsuses nr 2.1.-5/19/230. Artikkel ei ole leitav kaebaja nime otsingu abil. Artiklis kajastati päevakohast uudist, mistõttu ei ole pealdise lisamine vajalik.
9.X esitas 26.06.2020 vaide, mis jäeti AKI 02.09.2020 vaideotsusega nr 2.1.-3/20/2255 rahuldamata.
3(14)
3-20-1076 AKI ei ole kaalutlusreegleid rikkunud. Vaide esemeks olevad lingid ei sisalda teavet kohtumenetluse ega -otsuste kohta. Samuti ei ole artiklid Google otsinguga leitavad. AS Postimees artikkel ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Riik ei saa sekkuda ajakirjandusvabadusse (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45). Ajakirjandusvabaduse ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse tasakaalustamiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art-s 85 antud liikmesriikidele võimalus näha ette vabastusi ja erandeid üldmääruses sätestatud kohustustest (vt ka IKS § 4 ja isikuandmete kaitse üldmääruse art-d 6 ja 9). Ilma nõusolekuta ei või meedias kajastada isikut või isikuga seotud sündmust, mille vastu avalik huvi puudub. Samuti peab avalikustamine olema kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetika põhimõtetega. Igal üksikjuhtumil peab meediaväljaanne eraldi hindama, kas avalik huvi üldsust huvitavate isikuandmete avalikustamiseks on niivõrd oluline, et kaalub üles andmesubjekti ja teiste isikute õiguste kaitse vajaduse (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15). AKI saab sekkuda ajakirjandusvabadusse erandlikel juhtudel, kui tegemist on olulise eraelu riivega. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest kaebaja riivas enda käitumisega laste kehalist ja eraelu puutumatust. Õhtulehe 07.06.2017 artiklis on avalikustatud politsei palve anda teada, kui pildil olev isik on kedagi ahistanud ning lisatud teave kahtlustuse kohta.
10.X esitas 15.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 26.06.2020 menetluse algatamata jätmise teate ja 02.09.2020 vaideotsuse tühistamiseks ning AKI kohustamiseks lahendada taotlus uuesti (haldusasi nr 3-20-1736, mis liideti haldusasjaga nr 3-20-1076).
11.AKI jättis 01.07.2020 teatega nr 2.1.-1/20/2087 menetluse X 09.06.2020 kaebuse osas algatamata. Kaebus puudutas ERR 07.06.2017 artikleid (eesti- ja venekeelne versioon); PPA 2018. a presentatsiooni ja www.mke.ee ning www.krimi24.ee veebilehtedel sisalduvaid artikleid. Artiklid on päevakohased ega sisalda valeandmeid. Artiklites ei ole kasutatud kaebaja nime.
12.AKI 08.09.2020 vaideotsusega nr 2.1.-3/20/2719 jäeti X vaie rahuldamata. PPA 2018. a presentatsioon sisaldab isiku fotot. Ülejäänud võrgulehtedel on isiku foto ja vanus. 07.09.2020 seisuga on kkk võrgulehelt kaebaja foto eemaldatud. Artiklid ei sisalda viiteid kohtumenetluse ega -otsuste kohta. Artiklid ei ole Google otsingumootorist kaebaja nime alusel leitavad. Õigus eraelu kaitsele ning sõnavabadus on võrdsed põhiõigused (vt Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26.06.1998 resolutsioon nr 1165(1998), p 11). Ajakirjanikul on kohustus esitada objektiivset informatsiooni. Artiklites on esitatud politseilt saadud teave. Tegemist on faktiväitega ning teave on saadud usaldusväärselt riigiasutustelt. Avalikustatud ei ole isiku eraelu üksikasju puudutavaid andmeid ega halvustavaid kommentaare. Jõustumata kohtuotsused on avalikud ning ajakirjanikele tuleb võimaldada kiiret ja aktuaalset teavet kohtus toimuva kohta. Artiklis on kajastatud, et Riigikohus on isiku õigeks mõistnud, mistõttu ei riku artikkel süütuse presumptsiooni põhimõtet. Artiklites ei ole võetud seisukohta, kas isikud on süüdi või mitte (vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse preambula p 65). Isikuandmete jätkuv säilitamine on vajalik sõna- ja teabevabaduse kasutamiseks. Isiku õigus unustamisele ei ole absoluutne (vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse art 17 lg 3 punkt a).
4(14)
3-20-1076
13.X esitas 15.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 01.07.2020 menetluse algatamata jätmise teate nr 2.1.-1/20/2087 ning 08.09.2020 vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2719 tühistamiseks ning AKI kohustamiseks lahendada taotlus uuesti (haldusasi nr 3-20-1735, mis liideti haldusasjaga nr 3-20-1076).
14.X halduskohtule esitatud kaebuste põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad. Kaebaja initsiaalide abil on lihtne tuvastada tema isik. AKI ei pöördunud Google Inc. poole, et artiklid otsingumootorist kustutada. AS Postimees kustutas foto vaid eestikeelsest lehest. Uudisteportaalide arhiivid on kõigile kättesaadavad ja see rikub kaebaja eraelu puutumatust (PS § 26; vt ka Riigikohtu 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13). Kaebaja mõisteti õigeks ning ta ei vabanenud vanglast üksnes seaduse lünga tõttu. Avalikkusele kättesaadavas Riigikohtu otsuses on kaebaja nimi märgitud initsiaalidega. Kaebajal on raskendatud töökoha leidmine ja korteri üürimine. Kaebajat on korduvalt artiklites avaldatud andmete alusel tuvastatud ja ähvardatud. Eraelu kaitsega on hõlmatud isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. Kaebaja eraelu kaitse kaalub ajakirjanduse sõnavabaduse üles. Puudub jätkuv avalik huvi kaebaja kohta andmete avaldamiseks ning nende avaldamine ei ole kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avaldamine enne lõplikku süüdimõistmist ei ole põhjendatud (PS § 22; vt ka ajakirjanduseetika koodeksi p-d 1.5, 4.4, 4.8 ja 4.9). Kaebaja ei ole andnud nõusolekut enda isikuandmete töötlemiseks. Artiklites avaldatud andmete ning sisu alusel on võimalik tuvastada, et seal kajastatud isik on kaebaja. Pseudonümiseeritud andmeid, mida saaks füüsilise isikuga seostada täiendava teabe abil, tuleb käsitada teabena tuvastatava füüsilise isiku kohta. Füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõiki vahendeid, mida vastutav töötleja või keegi muu võib mõistliku tõenäosusega kasutada füüsilise isiku otseseks või kaudseks tuvastamiseks. Samuti on andmete kättesaadavaks tegemine Google otsingumootori kaudu isikuandmete töötlemine. Kaebaja seisukohti toetab EIK praktika: 19.03.2013 lahend nr 8772/10; 28.10.2014 lahend nr 20531/06; 20.09.2016 lahend nr 27323/14 ja 29.03.2016 lahend nr 56925/08. Avaldatud artiklitest jääb mulje, et politseil on jätkuvalt põhjust kahtlustada kaebajat õigusrikkumiste toimepanemises. X kohta ajakirjanduses leitavad andmed on seotud kriminaalasjaga ning on delikaatsed ja tema eraelu riivavad. Vaidlusalused artiklid on avaldatud 1–3 aastat tagasi ega ole enam asjakohased. Kaebuses on välja toodud kaks artiklit, mida halduskohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ei käsitlenud: Postimehe 12.10.2017 ja venekeelne 07.06.2017 artikkel. 12.10.2017 artikli on kaebaja välja toonud AKI-le 29.01.2019 esitatud taotluses. Teine artikkel on märgitud halduskohtule esitatud kaebuses. Kaebaja isikuandmete avalikustamise õiguspärasust nimetatud artiklites on võimalik hinnata praeguses haldusasjas. Kaebaja andmed tuleb eemalda ka Delfi 12.06.2017 artiklist.
15.AKI palus jätta kaebuse rahuldamata. Postimehe 07.06.2017 eestikeelsest artiklist (artikkel I) eemaldati kaebaja foto ja vanus. Praegusel ajal puuduvad järgnevates artiklites kaebaja otsest või kaudset tuvastamist võimaldavad andmed: Postimehe 19.09.2018 artikkel (artikkel II), Postimehe 09.11.2018 venekeelne artikkel (artikkel III), Postimehe 09.11.2018 eestikeelne artikkel (artikkel IV) ja Postimehe 18.09.2013 artikkel (artikkel V). Postimehe 12.10.2017 artikli osas (artikkel VI) ei ole kaebaja halduskohtule kaebust esitanud. AKI käsitles viidatud artikliga seonduvat 05.06.2020 menetluse lõpetamise teates, mida ei ole halduskohtus vaidlustatud. Postimehe 5(14)
3-20-1076 07.06.2017 venekeelne artikkel (artikkel VII) ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Lõunaeestlane.ee 09.11.2018 artiklis (artikkel VIII) puuduvad kaebaja isikuandmed ning veebilink ei ole enam aktiivne. ERR 12.10.2017 venekeelses artiklis (artikkel IX) ning ERR 18.03.2014 artiklis (artikkel X) asendati kaebaja täisnimi initsiaalidega. Muud kaebaja tuvastamist võimaldavad andmed artiklis puuduvad. ERR 09.11.2018 artiklis (artikkel X) puuduvad kaebaja isikuandmed. ERR 07.06.2017 venekeelne artikkel oli selle avaldamise ajal päevanekohane ega sisalda eksitavaid andmeid. Seetõttu pole vajalik artiklile pealdise lisamine. Artiklis ei kasutatud kaebaja nime, mistõttu on see raskesti leitav. Kaebaja fotot ja vanust ei tule artiklist eemaldada. 07.06.2017 artikkel www oli samuti päevakohane ega sisaldanud eksitavaid andmeid. Artiklis ei kasutatud kaebaja nime. Kaebaja foto ja vanuse eemaldamine ei ole põhjendatud. Artikkel qqq oli päevakohane ega sisaldanud ebaõigeid andmeid. Artiklis ei kasutatud kaebaja nime. Praeguseks on kaebaja foto artiklist eemaldatud. PPA 2018. a slaidiesitluse lk-l 8 on nähtav ainult kaebaja foto. Slaidiesitlus oli päevakohane. Dokumendis ei kasutatud kaebaja nime, mis muudab slaidiesitluse raskesti leitavaks. Kaebaja pilt on nüüdseks eemaldatud. Lisaks ei asu veebilehe pidaja (International Telecommunication Union
(ITU))
Euroopa Majanduspiirkonnas, vaid Šveitsis, mistõttu ei ole AKI-l võimalik nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist. Õhtulehe 07.06.2017 artikli osas ei algatatud järelevalvemenetlust, kuna AKI lähtus Ekspress Grupi ja Õhtuleht Kirjastuse AS varasemast seisukohtadest (vt AKI 25.06.2020 menetluse lõpetamise teade nr 2.1.-5/19/230). Artikkel ei ole leitav kaebaja nime otsingu abil ega vaja pealdise lisamist. AKI ei saa järelevalvemenetlustes nõuda artiklite kustutamist. Artiklite alusel ei ole kaebaja isik otseselt ega kaudselt äratuntav (vt isikuandmete kaitse üldmääruse preambuli p 26). On vähetõenäoline, et kaebaja uued kolleegid ja tuttavad tunnevad kaebaja isiku ära üksnes eelnevalt mainitud artiklite alusel või kaebaja isik on võimalik kindlaks teha eelnevalt mainitud artiklites oleva teabe põhjal. Praegu ei tule kaebaja nime järgi otsides otsingumootori kaudu välja tema fotod ning fotodega seotud artiklid. Foto on küll otsest tuvastamist võimaldav, kuid seda vaid juhul, kui inimene teab kaebajat varasemast ajast ning seda, millises väljaandes ja millisel kuupäeval artikkel avaldati. Eesti Ekspressi ja Õhtulehe artiklite osas, kus on avaldatud kaebaja täisnimi, on artiklile lisatud pealdis kaebaja õigeksmõistmise kohta. Saksamaa kõrgeim kohus leidis 2020. a lahendis Google Inc vastu, et 6–7 a möödumine artiklist ei too automaatselt kaasa avaliku huvi kadumist asja vastu. Eristada tuleb artiklitest isikuandmete eemaldamist ning artiklite leitavust otsingumootorites. Kuna kaebaja ei esitanud nõudeid otsingumootorite pidajate vastu, ei võtnud AKI artiklite otsingumootoritest leitavuse osas seisukohta. Otsingumootori tegevuse osas on otsingumootor iseseisev vastutav töötleja.
19.Tallinna Halduskohtu 27.01.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning asendati andmesubjekti nimi tähemärkidega. Artikli VI osas võttis AKI seisukoha 05.06.2020 menetluse alustamata jätmise teates nr 2.1.1/20/1962, mida kaebaja halduskohtus ei vaidlustanud. Samuti ei lahendanud halduskohus kaebust kaebaja 15.12.2020 menetlusdokumendi p-s 1.10 märgitud artiklite osas. Kaebaja ei ole nende artiklite osas AKI-le kaebust esitanud. Kaebuse esemeks olevad artiklid saab kategoriseerida vastavalt avaldatud teabe mahule. Artiklite alusel, mis kaebaja isikuandmeid ei sisalda ning puuduvad kaebajat otseselt või kaudselt tuvastada võimaldavad andmed (artiklid I, II, III, IV, V, VII, VIII ja IX), ei ole 6(14)
3-20-1076 juhuslikul lugejal võimalik tuvastada artiklite seost kaebajaga. Artiklis VII avaldatud fotol ei ole kujutatud kaebajat. Artiklile VIII viitav link ei ole enam aktiivne. Artiklid, kus on avaldatud kaebaja initsiaalid ja/või vanus (artiklid IX ja X), ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja initsiaalid ei ole erilised või kordumatud, et nende alusel saaks juhuslik lugeja tuvastada, keda artiklis kirjeldatakse. PPA 2018. a slaidiesitluses on avaldatud kaebaja foto. Slaidiesitlus oli päevakohane ega sisaldanud eksitavaid andmeid. Dokumendis ei kasutatud kaebaja nime, mistõttu on see raskesti leitav. AKI 22.12.2020 vastuse kohaselt on kaebaja foto praeguseks esitluselt eemaldatud. Ka juhul, kui kaebaja foto oleks seal, on juhuslikul isikul raske fotol kujutatud isikut kindlaks teha ilma täiendava informatsioonita. Neljas artiklis on avaldatud kaebaja foto ja vanus (artiklid XI, XII, XV ja XVI). Artikli XV juurest on 07.09.2020 seisuga foto eemaldatud. Artiklid olid päevakohased ega sisaldanud valeandmeid, mis tooks kaasa vajaduse pealdise lisamiseks. Artiklites ei kasutatud kaebaja nime. Juhuslik lugeja ei tea, kelle kohta on artikkel kirjutatud. Artiklite eesmärk oli foto abil leida võimalikke süüteo ohvreid. Artiklitest järeldub, et need koostati PPA-lt saadud info põhjal. Seega oli tegemist usaldusväärse allikaga. Kaebajal puudub alus nõuda artiklite kustutamist, kui ta on artiklites muudetud tuvastamatuks. Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil (IKS § 4). Artiklites avaldatud andmete põhjal ei ole võimalik kaebaja isikut kas üldse tuvastada või tuvastamiseks peaks juhuslik lugeja rakendama täiendavaid uurimismeetmeid (isikuandmete kaitse üldmääruse preambuli p 26). Isikul puudub õigus nõuda artiklite tervikuna kustutamist (vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse preambuli p 4; art 17 lg 3 alapunkt a). Vaidluse esemeks ei ole artiklite leitavus Google otsingumootoris.
20.X esitas 26.02.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 27.01.2021 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohus märkis 23.09.2020 kohtunõudes, et lahendab kaebuse ka Postimehe 12.10.2017 artiklit puudutavas osas, kuid ei teinud seda kohtuotsuses. Kaebaja esitas nõuded vastustajale seoses artiklite eemaldamisega Google otsingumootorist. Ka seda nõuet oleks tulnud menetleda. Kaebaja on avaldatud artiklite järgi tuvastatav, sh juhusliku lugeja jaoks. Kaebaja 15.12.2020 seisukoha p-s 1.10 märgitud artiklitest osades on avaldatud kaebaja ees- ja perekonnanimi. Kuigi kaebuse esemeks ei ole vastustaja tegevus seoses eelnimetatud artiklitega, omavad need mõju praegusele vaidlusele. Kui avaldatud artiklis on märgitud isiku nimi ja sündmuse kirjeldus, on otsingumootorisse lisatud sündmuse kirjelduse järgi võimalik leida teisi samal teemal avaldatud artikleid. Isiku fotot kasutades on võimalik näotuvastussüsteemi abil otsingumootorite ja sotsiaalmeedia kaudu leida üles fotoga seotud artiklid. Osaliselt varjatud foto ei välista isiku äratundmist. Kaebajat tundva isiku jaoks (nt võimalik tööandja) ja isikutele, kellega kaebaja võiks tutvuda, on tema äratundmine lihtne ja riive kaebaja õigustele suur. Kaebaja on korduvalt tuvastatud eelnimetatud artiklitest. Selle tulemusena on kaebajat ähvardatud, töö otsimine on raskendatud ja avaldatud teave mõjutab isiklikke suhteid. Põhjendatud on eelistada kaebaja huve. Kui artiklid tervikuna võimaldavad isiku tuvastamist, on võimalik nõuda artiklite kustutamist. Kaebaja kohta avaldatud teave ei ole käsitatav anonüümse teabena. X isikuandmeid on töödeldud tema nõusolekuta. Kaebaja on talle 7(14)
3-20-1076 inkrimineeritud kuritegudes õigeks mõistetud, mistõttu puudub ajakirjanduslik ja avalik huvi X isikuandmete töötlemiseks. Andmete jätkuv avaldamine kahjustab X õigusi ja need võimaldavad tema identifitseerimist. Kaebaja ei ole pannud pärast artiklite avaldamist toime artiklites kajastatuga sarnaseid õigusrikkumisi. Avalikkusele kättesaadavas Riigikohtu lahendis on märgitud üksnes kaebaja initsiaalid. Maa- ega ringkonnakohtu otsus ei ole avalikult kättesaadavad. Samuti ei ole andmete avaldamine kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avaldamine enne isiku võimalikku lõplikku süüdimõistmist ei ole põhjendatud (vt ka IKS § 15). Kaebaja andmete jätkuv avaldamine Facebooki postituses on õigusvastane. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kaebajal puuduvad kriminaalkaristused. Google Image otsingu ning muude rakenduste abil on võimalik kaebajaga seonduvaid artikleid leida.
21.AKI palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole tuvastatav artiklites, kus on märgitud tema initsiaalid, eesnimi, vanus ja pilt ning nendes artiklites, mis tema isikuandmeid ei sisalda. AKI tegi kaebaja pildi alusel Google Image otsingu, kuid pildiotsingu tulemusel ei ilmunud ühtegi kaebajaga seotud tulemust. Seega on ta pildi alusel äratuntav vaid neile, kes teda varem tunnevad. Ka eesnime, initsiaalide või vanuse alusel on kaebaja äratuntav neile, kes on artiklites kirjeldatud tegudest varem teadlikud. Artiklites, mis sisaldavad kaebaja ees- ja perekonnanime ja muid tuvastamist võimaldavaid andmeid, on isikuandmete avalikustamine IKS § 4 alusel õiguspärane. Kaebaja õigeksmõistmine ei põhinenud mitte sellel, et talle süüks pandud tegusid poleks toime pandud, vaid teod ei olnud toimepanemise ajal sobiva süüteokoosseisuga hõlmatud. Võimalik ei ole eemaldada artiklist kõiki isikuandmeid ning loos kirjeldatud sündmuste aega ja kohta. Seega ei ole põhjendatud kogu artikli eemaldamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.Ringkonnakohus selgitab esmalt menetluslikke küsimusi (I) ning isikuandmete avalikustamist ajakirjanduslikul eesmärgil üldiselt (II). Seejärel lahendab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse (III) ning jaotab menetluskulud ja lahendab muud menetluslikud taotlused (IV). I
23.Kaebaja esitas 26.02.2021 ringkonnakohtule kaks dokumenti – väljatrüki pilet.ee keskkonnast ja kaebaja karistusregistri väljavõtte. Samuti esitas kaebaja täiendava karistusregistri väljavõtte 23.11.2021 seisuga (kohtute infosüsteemis dokument 85s). Ringkonnakohus võtab karisturegistri väljavõtted haldusasja materjalide juurde (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Tegemist on oluliste ja asjakohaste tõenditega, mis tuleb toimikusse lisada. Tõendite esitamine ei põhjusta apellatsioonimenetluse venimist. Sisuliselt hindab ringkonnakohus tõendeid asja lahendamisel. 26.02.2021 esitatud pilet.ee keskkonna väljatrükk ei seondu haldusasjas vaidluse all olevate asjaoludega. Kaebaja ei ole täpsustanud, millist vaidlusalust asjaolu ta soovib väljatrüki abil tõendada. Seega tuleb tõend tagastada.
24.Kaebaja ei ole praeguses haldusasjas vaidlustanud AKI 05.06.2020 menetluse lõpetamise teatist. Viidatud teatis puudutas Postimehe 12.10.2017 artiklit. Samas selgitas halduskohus 23.09.2020 kohtunõudes, et menetlusökonoomia seisukohast tulenevalt on põhjendatud praeguse haldusasja raames hinnata ka viidatud artiklis kaebaja kohta andmete avaldamise
8(14)
3-20-1076 õiguspärasust. Vaidlustatud otsuses märkis halduskohus, et kuna AKI 05.06.2020 otsust ei ole vaidlustatud, ei võta kohus Postimehe 12.10.2017 artikli osas seisukohta.
25.Halduskohtu seisukohad on vastuolulised. Kaebajale jäi halduskohtu 23.09.2020 kohtunõudest põhjendatult mulje, et hoolimata AKI 05.06.2020 teate vaidlustamata jätmisest hindab halduskohus siiski kaebaja väiteid Postimehe 12.10.2017 artikli osas. Halduskohtul tuleb kaebuse nõuded määratleda selgelt ning menetlusosalisi ei tohi eksitada. Kui halduskohus selgitab, et ta lahendab mõne nõude, siis võib kaebaja sellele selgitusele tuginedes jätta esitamata uue kaebuse sellekohase nõudega või loobuda selgesõnalisest kaebuse täiendamisest sama nõudega. Olukorras, kus hiljem selgub, et halduskohus nõuet siiski ei menetle, ei ole uue kaebuse esitamine või olemasoleva täiendamine menetlustähtaja ületamise tõttu enamasti võimalik. Selline olukord ei ole lubatav.
26.Eelnevast hoolimata ei pea ringkonnakohus vajalikuks saata kaebust viidatud artikli osas tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks. Ka halduskohtu 23.09.2020 selgitust kõrvale jättes ei vaidlustanud kaebaja AKI 05.06.2020 otsust tähtaegselt. Seega ei olnud Postimehe 12.10.2017 artikkel kaebuse esemega hõlmatud ning halduskohus ei pidanud viidatud artikli osas seisukohta võtma. Haldusasja materjalidest nähtuvalt puudusid kaebajal mõistlikud takistused AKI 05.06.2020 otsuse vaidlustamiseks. Ka halduskohtu 23.09.2020 selgituseta ei oleks kaebajal olnud võimalik AKI 05.06.2020 otsust pärast 23.09.2020 tähtaegselt vaidlustada. Kuna praeguses haldusasjas on vaidluse all AKI tegevus kaebaja esitatud järelevalve algatamise taotluste lahendamisel, ei pidanud halduskohus hindama viidatud artikli sisu ka ilma AKI poole pöördumata (vt IKS § 25).
27.Kaebus on jäetud õigesti rahuldamata osas, mis puudutab vaidlusaluste artiklite eemaldamist Google otsingumootorist. EIK selgitas 25.11.2021 otsuses asjas Biancardi vs. Itaalia (p 50), et lisaks otsingumootori haldajale saab ka veebiartikli haldajale (meediaväljaandele) panna kohustuse teavitada otsingumootorit konkreetse artikli eemaldamise vajadusest. Seega piisas kaebajal põhimõtteliselt nõude esitamisest meediaväljaande vastu ning kaebaja õiguste rikkumise korral tuli meediaväljaandel endal teavitada otsingumootorit konkreetsete artiklite eemaldamise vajadusest. Ringkonnakohus ei pea aga praegusel juhul vajalikuks saata kaebust selles osas tagasi halduskohtule menetlemiseks, sest ringkonnakohtule nähtuvalt ei kuva kaebaja nime alusel teostatav otsing Google otsingumootoris ühtegi praeguses asjas vaidluse all olevat artiklit. Meediaväljaande kohustus teavitada otsingumootorit konkreetse artikli eemaldamisest puudutab üksnes neid otsinguid, mida on võimalik sooritada kaebaja nime alusel. Kuigi vaidluse all olevaid artikleid võib otsingumootor kuvada ka juhul, kui sinna sisestada mõni muu vaidlusaluse kohtuasjaga seotud sõna, ei ole mõeldav, et otsingumootor teostab kontrolli iga võimaliku sõna otsingu alusel kuvatava artikli üle. Oluline on tagada, et kaebaja nime alusel ei kuvaks otsingumootor tema isikut tuvastada võivaid artikleid. Kaebaja nime otsingu alusel kuvab Google otsingumootor üksnes Delfi 18.03.2014 artiklit, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks. Selle artikli viite eemaldamiseks on kaebajal võimalik pöörduda meediaväljaande või otsingumootori haldaja poole. Kaebaja fotosid Google otsingumootor tema nime otsingu alusel ei kuva. II
28.IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada 9(14)
3-20-1076 andmesubjekti õigusi. Samasisuline säte sisaldus 15.02.2007 vastuvõetud IKS (IKS v.r) § 11 lg-s 2. Seetõttu on vaidluse lahendamisel asjakohane ka kuni 11.12.2018 kehtinud IKS v.r § 11 lg 2 kohaldamist selgitav kohtupraktika. Esiteks tuleb vaidlusalustes artiklites isikuandmete avalikustamise õiguspärasuse üle otsustada artikli avaldamise ajal kehtinud õiguse alusel. Teiseks tuleb hinnata, kas juhul, kui artiklite avaldamise ajal oli kaebaja isikuandmete avalikustamine õiguspärane, on seda ka nende jätkuv avaldamine.
29.Nii IKS § 4 kui ka IKS v.r § 11 lg 2 kohaldamise eelduseks on, et: 1) andmete avalikustamine toimub ajakirjanduslikul eesmärgil; 2) andmete avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi; 3) andmete avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega; 4) andmete avalikustamine ei kahjusta andmesubjekti õigusi ülemäära (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2020 otsus nr 2-17-15244, p 11.6). EIK on kujundanud kriteeriumid, mida tuleb täiendavalt arvesse võtta isikuandmete avaldamisel ajakirjanduslikel eesmärkidel: panus avalikes huvides toimuvasse debatti, andmesubjekti tuntus, avaldatud materjali sisu, andmesubjekti eelnev käitumine, avaldatu sisu, vorm ja tagajärg ning kõnealuse teabe omandamise asjaolud ja teabe paikapidavus (vt EIK 27.06.2017 otsus Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome, p 165; Euroopa Kohtu 14.02.2019 otsus nr C345/17, p 66). Seejuures ei eelda isikuandmete avaldamine viidatud sätete alusel isiku eelneva nõusoleku andmist.
30.Eraelu puutumatust ja ajakirjanike sõnavabadust on EIK pidanud võrdväärseteks põhiõigusteks, mille kaal peaks olema põhimõtteliselt sama (vt nt EIK suurkoja 07.02.2012 otsus asjas Axel Springer AG vs. Saksamaa, p 87; EIK suurkoja 07.02.2012 otsus asjas von Hannover vs. Saksamaa (nr 2), p 106; EIK suurkoja 16.06.2015 otsus asjas Delfi vs. Eesti, p 139). Suhtlemisvabadus on demokraatliku ühiskonna toimimise üheks eeltingimuseks ning seadust järgivat ajakirjandust ei tohi piirata ega takistada teabe avaldamisel. PS § 45 sätestab igaühe õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni nii sõnas, trükis, pildis kui ka muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. EIK praktika järgi tähendab arvamusvabaduse tagamine muu hulgas seda, et ajakirjandusel lasub kohustus edastada teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Ajakirjanduse ülesanne on sellist teavet ja mõtteid edasi anda ning avalikkusel on õigus neid saada (Riigikohtu 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (Riigikohtu 05.12.2002 otsus nr 3-2-1-138-02, p 9). PS § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. See paragrahv kaitseb kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole hõlmatud mõne eraelu kaitsva põhiseaduse erisättega. Eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele, õigus oma sõnale ja pildile, isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid (Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, pd 13 ja 14).
31.Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada nt juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks ajakirjandusvabadust. IKS v.r § 11 lg‐s 2 nimetatud ülekaalukas avalik huvi ei tähenda huvi kuulumist mingisse eriliselt kaitstud huvide kataloogi. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid 10(14)
3-20-1076 asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Isikuandmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 23). Andmete avalikustamise õiguspärasuse hindamisel tuleb mh arvesse võtta ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid ning asjaolu, kas isik, kelle andmeid avalikustatakse, on nt avaliku elu tegelane ning isik on ise ennast või oma tegevust avalikkuse ees eksponeerinud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2019 otsus nr 2-17-15170, p 13).
32.Seega tuleb anda hinnang, kas artiklites avaldatu oli nii intensiivne kaebaja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Siinjuures tuleb arvestada sellega, kas rikkumise oli põhjustanud või ajendanud kaebaja enda tegu ja kas ajakirjandusväljaande tegu oli adekvaatne ja lubatav reaktsioon. Kuigi ajakirjandus ei tohi ületada teatud piire, eelkõige seoses teiste isikute maine ja õigustega ning vajadusega vältida konfidentsiaalse informatsiooni avalikustamist, on ajakirjanduse ülesanne levitada oma kohustuste ja vastutusega kooskõlas oleval viisil teavet ja ideid kõigis avalikku huvi pakkuvates küsimustes (EIK 23.09.1994 otsus Jersild vs. Taani, p 31). III AKI 22.04.2020 otsus
33.AKI 22.04.2020 otsuse esemeks on 6 artiklit. Artiklid II (xxx) ja V (xxx) ei ole seotud kaebajale esitatud kahtlustuse või hilisema Riigikohtu lahendiga, millega kaebaja õigeks mõisteti. Artiklis I (xxx) puuduvad kaebaja andmed, kuid on kirjeldatud kahele mehele esitatud kahtlustuse sisu. Artiklid III ja IV (xxx ja xxx) ning VIII (xxx) sisaldavad kaebaja õigeks mõistnud Riigikohtu otsuse ning sellele eelnenud süüdistuse sisu.
34.Ükski eelnimetatud artiklitest ei sisalda ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal kaebaja nime ega initsiaale, fotot või muid tema isikut tuvastada aitavat infot peale vanuse ja soo. Kolm viimast artiklit koosnevad valdavas osas Riigikohtu 09.11.2018 otsuse sisu kirjeldusest, mille avaldamine kaebaja õigusi riku. Tegemist on avaliku kohtulahendiga ning see on kättesaadav Riigi Teatajas ja Riigikohtu veebilehel. Kaebajat ei ole võimalik nimetatud artiklitega seostada. Kahel esimesel artiklil puudub seos kriminaalmenetlusega ning nende artiklite põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et need seonduvad kaebajaga. Artikkel I kirjeldab kahele mehele esitatud kahtlustuse sisu, ent artikli sisu alusel ei ole võimalik seda seostada kaebajaga.
35.Kuigi isikuandmetena on käsitatavad ka kriminaalmenetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti andmed tema suhete kohta kolmandate isikutega (Riigikohtu 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-58-16, p 7; 29.11.2004 määrus nr 3-1-1-116-14, p 18), ei anna see alust artiklite tervikuna veebist eemaldamiseks. See piiraks põhjendamatult väljaannete ajakirjanduslikku sõnavabadust ja oleks selgelt ebaproportsionaalne kaebaja taotletava eesmärgiga. Kaebaja isik ei ole artiklitest tuvastatav ning seda ei võimalda eraldi ka artiklites kirjeldatud kohtuotsus ega kahtlustuse sisu. Eksisteerib kaalukas avalik huvi, mis seisneb ajakirjanduses kajastatud uudiste säilitamises ja avalikkusele kättesaadavaks tegemises, arvestades veebiarhiivi olulisust uudiste allikana ning selle tasuta avalikkusele kättesaadavust (vt ka EIK 28.06.2018 otsus asjas M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 90). Eelnevat arvestades on saavutatud kohane tasakaal kaebaja eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse vahel. AKI 08.05.2020 otsus
36.AKI 08.05.2020 otsuse esemeks on 3 artiklit. Artiklis X (xxx) puuduvad kaebaja andmed, kuid refereeritud on Riigikohtu 09.11.2018 otsust ning menetluse varasemat käiku. Artiklis IX (xxx) on nimetatud kaebaja nimetähed ning selleaegne vanus. Artiklis on kirjeldatud Harju 11(14)
3-20-1076 Maakohtu otsust kriminaalasjas, milles kaebaja oli kohtu all. Artiklis X (xxx) on märgitud kaebaja nimetähed ning tollaegne vanus, kuid uudise sisu ei seondu kriminaalasjaga, milles kaebaja õigeks mõisteti.
37.Riigikohtu otsus on avalik kohtulahend ja selle refereerimisel ei ole esitatud kaebaja isikut tuvastada võimaldavaid andmeid. Seetõttu ei ole artikli avaldamine kaebaja õigusi rikkuv. Harju Maakohtu otsuse sisu kajastamine ei olnud keelatud, sest seadusest ei tulene keeldu avaldada massimeedias informatsiooni ja arvamusi jõustumata kohtulahendite kohta. Arvestada tuleb kuriteo raskust, milles kaebajale oli kahtlustus esitatud ja tema käitumist, mistõttu oli andmete avaldamiseks avalik huvi. Artikli avaldamise ajal oli tegemist asjakohase informatsiooniga. Artikkel sisaldab üksnes kaebaja nimetähti. Kaebaja nimetähtede ja artikli konteksti alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kellest on artiklis juttu. Seetõttu on artikli jätkuv avaldamine – hoolimata hilisemast kaebajat õigeksmõistvast otsusest – põhjendatud. Avaldatud andmete maht on kooskõlas artikli sisuga ega kahjusta kaebajat.
38.Artikkel X ei seondu vaidlusaluse kriminaalasjaga, vaid kaebaja varasema karistusega. Kuigi kaebaja esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub tema karistamine üksnes väärtegude eest, ei sisalda see arhiveeritud karistusandmeid. Arvestades artiklis kirjeldatud ning karistusregistrisse kantud andmete arhiveerimist puudutavad regulatsiooni, on kirjeldatud karistusandmed praeguseks arhiveeritud (karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6). Puuduvad tõendid ja väited selle kohta, et kaebajat ei karistatud artiklis X kirjeldatud teo eest. Artikkel oli selle avaldamise ajal asjakohane ega sisaldanud ebaõiget infot. Seejuures on avalikkusel huvi tutvuda ka minevikus toimunud sündmuste asjaoludega ning meediaettevõtetel on mh ülesanne tagada avaliku huvi all olevate minevikusündmuste kättesaadavus avalikes arhiivides (EIK 28.06.2018 otsus asjas M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p-d 101 ja 102; vt ka EIK 27.08.2013 otsus asjas Wegrzynowski ja Smolczewski vs. Poola). Kuigi kaebaja ei ole avaliku elu tegelane, on AKI õigesti selgitanud, et teema, mida artiklis kajastati, on oluline ning üldusele huvipakkuv. Artikkel sisaldab üksnes kaebaja initsiaale ja vanust, mis muudab tema identifitseerimise keeruliseks. Seetõttu on artikli jätkuv avaldamine põhjendatud. AKI 26.06.2020 otsus
39.AKI 26.06.2020 otsuse esemeks on 3 artiklit. Artiklis I (xxx) puuduvad kaebaja andmed, kuid on kirjeldatud kahele mehele esitatud kahtlustuse sisu. Delfi 06.12.2018 artiklis (xxx) on kajastatud kaebaja täisnimi ja vanus. Artiklis on kirjeldatud kaebajale esitatud kahtlustuse sisu ja Riigikohtu õigeksmõistvat otsust ning selgitusi ja vastuseid lugeja küsimustele on jaganud Riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja ja Justiitsministeeriumi nõunik. Õhtulehe 07.06.2017 artiklis (xxx) sisaldub X pilt ning artikli kirjutamise aegne vanus. Artiklis kirjeldatakse kaebajale esitatud kahtlustuse sisu.
40.Artiklit I hindas ringkonnakohus AKI 22.04.2020 otsuse õigusärasuse kontrollimisel. Delfi 06.12.2018 artikkel sisaldab kaebaja täisnime ning selgitusi Riigikohtu 09.11.2018 lahendi kohta. Avalikkusel on õigus olla informeeritud kohtutes menetletavatest kriminaalasjadest, eriti kui menetlus puudutab suure avalikkuse tähelepanu all olevaid juhtumeid (EIK 28.06.2018 otsus M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 98; vt ka EIK 29.03.2016 otsus Bedat vs. Šveits, p 63). Kuigi artiklis on avaldatud kaebaja täisnimi, on artikli rõhuasetus sellel, et Justiitsministeeriumi ametnik ning Riigikohtu esindaja selgitavad kaebaja õigeksmõistmisega seonduvaid asjaolusid. Artikli pinnalt ei jää mõistlikule lugejale muljet, et kaebaja oleks vaidlusalustes kuritegudes süüdi mõistetud või oleks endiselt alus teda kuritegudes kahtlustada. Vastupidi, artikli ülesehitus kinnitab kaebaja õigeksmõistmist. Seega ei ole kaebaja õiguste riive – hoolimata
12(14)
3-20-1076 tema täisnime avaldamisest – nii intensiivne, et see peaks kaasa tooma artikli eemaldamise, kaebaja nime artiklist kustutamise või asendamise initsiaalidega.
41.Õhtulehe 07.06.2017 artikkel sisaldab kaebaja pilti ning kahtlustuse sisu. Isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks, kusjuures kujutise kasutamine peab olema päevasündmuse kajastamiseks vajalik ja avalikkuse huvi kaaluma üles isiku huvi (Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p 13 teine lõik). Avalikkuse huvi saab järeldada vähemalt isiku raskest õigusrikkumisest (samas, kolmas lõik, vt ka 18.02.2015 otsus nr 3-2-1-159-14, p 15). Isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane ka siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt. Isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada. Seejuures ei tohi isiku tuvastamist võimaldada ka kontekst (EIK 28.01.2003 otsus asjas Peck vs. Suurbritannia, p 80; Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p-d 13 ja 14). Pärast teatud perioodi möödumist võib isikul olla õigustatud huvi, et tema kohta ei avaldata enam kriminaalasjaga seonduvaid fakte ja asjaolusid. Sarnaselt võib muutuda avalikkuse huvi saada informatsiooni käimasoleva protsessi kohta, sõltuvalt menetluse edasisest käigust (EIK 28.06.2018 otsus asjas M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 100).
42.Kaebaja väited PS § 22 võimalikust riivest ei ole praeguse asja lahendamisel määravad. Kaebaja mõisteti talle inkrimineeritud süütegudes õigeks. Õhtulehe artiklis kajastati selle avaldamise hetkel asjakohast informatsiooni, mis oli saadud politseilt (vrd EIK 29.03.2016 otsus asjas Bedat vs. Šveits, p 58). Tegude kajastamise vastu, milles kaebajat kahtlustati ning millega vaidlusalune kriminaalasi seondus, oli ülekaalukas avalik huvi. Tegemist oli olulise teemaga ja kahtlustus viitas teole, mis ohustab ühiskonna üldist heaolu ja turvatunnet. Seega oli praegusel juhul avalikkuse huvi kaebaja huvist kaalukam (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2015 otsus nr 2-13-8190, p 23). Kuna avalikkusel on huvi tutvuda ka minevikus toimunud sündmustega ning meediaettevõtjatel on mh ülesanne tagada avaliku huvi all olevate minevikusündmuste kajastamine avalikes arhiivides (EIK 28.06.2018 otsus asjas M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p-d 101 ja 102), ei ole kaebaja pildi eemaldamiseks või muul moel varjamiseks praeguses olukorras veel alust ning artikli jätkuv avaldamine on senini õiguspärane. Õigus olla unustatud (EIK 21.06.2021 otsus asjas Hurbain vs. Prantsusmaa) võib siiski aja jooksul muutuda kaalukamaks ning artiklitest kaebaja nime ja foto eemaldamine kaebaja õiguste rikkumise vältimiseks vajalikuks. AKI 01.07.2020 otsus
43.AKI 01.07.2020 otsuse esemeks on 3 artiklit ja PPA presentatsioon. ERR 07.06.2017 artiklis (xxx) on kaebaja pilt ning tema ajakohane vanus. Artikli sisuks on kaebajale esitatud kahtlustuse kirjeldus ning viide kaebaja andmetele karistusregistris. PPA 2018. a presentatsiooni 8. slaidil on kujutatud kaebaja pilti viitega Postimehe 07.06.2017 artiklile (xxx). Lisaks käsitles otsus 07.06.2017 artiklit xxx ja artiklit xxx.
44.Kaks viimast artiklit kaebaja õigusi ei riku. 07.06.2017 artikli link ei ole enam aktiivne. Krimi24.ee lehel asuv artikkel ei sisalda kaebajat identifitseerida võimaldavaid andmeid. Kaebaja foto on artiklist eemaldatud. Kahtlustuse sisu kajastamise osas jääb ringkonnakohus varem selgitatu juurde.
45.PPA 2018. a presentatsiooniga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et viidatud lingil on presentatsioon kättesaadav ning praegusel ajal sisaldab slaidiesitluse lk 8 endiselt kaebaja fotot. Selles osas jääb aga ringkonnakohus eelnevalt märgitud seisukohtade juurde kaebaja foto 13(14)
3-20-1076 kujutamise osas ega korda neid. Seega on AKI otsustus PPA 2018. a presentatsiooni puudutavas osas kokkuvõtvalt õige.
46.Haldusasja esemeks olevad vaideotsused kaebaja õigusi eraldi ei riku. Seetõttu jääb kaebus ka selles osas rahuldamata. IV
47.X apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.01.2021 otsus muutmata.
48.Kaebaja vabastati Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2021 määrusega riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2). Seega jääb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 60 eurot Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Esindajatasu kindlaksmääramiseks ei ole kaebaja avaldust esitanud (HKMS § 109 lg 1). AKI ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1), mistõttu jäävad vastustaja ringkonnakohtus kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
49.Kohtuotsus tuleb kaebajale tõlkida vene keelde (Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2021 määruse resolutsiooni p 2).
50.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja ees- ja perekonnanimi asendada tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). Kaebaja eraelu kaitseks tuleb tema isikusamasuse vältimiseks kohtuotsuse avaldamisel varjata kohtuotsuses sisalduvad veebilingid artiklitele.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.