2-14-39555/15 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 44 kohaselt kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seetõttu tühine. 31.01.2012.a on hageja koostanud leppetrahvi arved nr TA-29523 summas 65 eurot (tl 35) ja nr TA-29774 summas 151.85 eurot (tl 36). Arvetelt nähtuvalt oli kostja põhivõlgnevus 30.01.2012.a seisuga 25.97 eurot. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamisel, teenuspaketi vahetamisel või teenuse piiramise korral kliendist tuleneva asjaolu (nt võlgnevuse) tõttu kindlas summas leppetrahvi, kahjustab tarbijat ebamõistlikult. Tegemist on ebamõistlikult suure leppetrahviga, arvestades teenuse osutamise tasu ja võlgnevuse suurust. Kohtu hinnangul tagaks tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise. Seega on leppetrahvi kokkulepe VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus ning kohus jätab hageja leppetrahvi nõude kokku summas 216.85 eurot rahuldamata. Hagejal on võimalik nõuda kostjalt seadmete tagastamist või tegeliku kahju hüvitamist. Kuna hageja leppetrahvi nõue on alusetu, siis ei ole põhjendatud ka sellelt arvestatud viivis. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 154.39 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt moodustab sellest summast leppetrahvi arvelt nr TA-29774 arvestatav viivis 87.62 eurot ja leppetrahvi arvelt nr TA-29523 arvestatav viivis 37.51 eurot, s.o kokku 125.13 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 29.26 eurot (154.39 -125.13=29.26). Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 19% ulatuses. Hageja on palunud välja mõista riigilõivu 100 eurot ning õigusabikulu 191.73 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 60 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku käesolevas asjas on seega 160 eurot (100 + 60). Kohus jätab hageja menetluskuludest 19% kostja kanda ja 81% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 30.40 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik