Kohtuotsuse tegemise aeg ja 06.10.2015, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-15-5023
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ hagi Kadrina vallavalistuse kaudu, vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2605,26 eurot
Valla,
Menetlusosalised ja nende Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ /end UAB DK „PZU Lietuva“/, esindajad rk 12378577, asukoht Tallinn, Pärnu mnt 141 esindaja Kadri Ojamaa
Kohtuistungi aeg
Kostja: Kadrina Vald, vallavalitsuse kaudu, rk 75007824, asukoht Kadrina Rakvere tee 14, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa 14.09.2015
RESOLUTSIOON:
1) Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ hagi Kadrina valla vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt. 2) Välja mõista Kadrina vallalt hageja kasuks kahju katteks (2409.19-701.14=) 1708.05 eurot, 01.04.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks 2.13 eurot ning alates 02.04.2015 viivis põhinõudelt (1708.05) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3) Jätta hageja menetluskulud 70,9 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 29,1 % ulatuses hageja kanda.
4) Välja mõista Kadrina vallalt hageja kasuks menetluskulude katteks 70,9% menetluskuludest, s.o. summas 574.06 eurot. 5) Välja mõista AB’lt „Lietuvos draudimas“ kostja kasuks menetluskulude katteks 29,1% menetluskuludest, s.o. summas 244,44 eurot. 6) Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt Kadrina vallalt välja hageja AB „Lietuvos draudimas“ kasuks menetluskulu summas 329,62 eurot. Menetluskulud tuleb kostjal kanda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole EE821010220091351017 AS-s SEB Pank, selgitusega „333563-AL“ 7) Kadrina vald kohustub lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (329,62 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.UAB DK „PZU Lietuva“ esitas 01.04.2015 hagiavalduse Kadrina Valla vastu kahju hüvitamise nõudes. Maakohtu 16.06.2015 määrusega on senine hageja asendatud uue hagejaga AB “Lietuvos draudimas“. 1.1.Hagiavalduse kohaselt sõitis 26.01.2015 umbes kella 15:30 paiku K K xxxx valduses oleva sõidukiga xxxx xxxx, läbi teel asunud sügava kraavi, mille tulemusena sai sõiduk xxxx kahjustada. K K kutsus sündmuskohale politsei, kes pildistas sündmuskoha ja mõõtis teel oleva kraavi sügavuseks 16 cm. Kahju toimumise ajal oli xxxx kindlustatud xxxx, kindlustuspoliisiga nr xxxx. Hageja on xxxx üldõigusjärglane. xxxx remondiks tegi hinnapakkumise xxxx summas 2911,02 eurot. Hageja hüvitas sõiduki xxxx remondimaksumuse summas 2225,85 eurot ilma käibemaksuta, xxxx pukseerimise kulu remondiettevõttesse summas 158,34 eurot. Hagejale läks seoses kindlustushüvitise maksmisega üle kindlustusvõtjale kostja vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Võla sissenõudmiskuluna nõuab hageja 25,00 eurot.
1.2.Kostja on xxxx tee omanik. Kostja kinnitab seda asjaolu oma kirjas 23.03.2015 nr 1214/238-1. Maakatastris on tee tunnuseks xxxx, xxxx. Kraavist läbisõidu tulemusena sai xxxx kahjustada. Kuna sündmuskohal oli teekate jäine, nähtavus oli piiratud ning sõiduki parkimine oli ohtlik, siis sõitis K K ettevaatlikult lähedal asuvasse farmi ning teatas avariist politseile. Politsei saabus sündmuskohale ja fikseeris xxxx teel oleva kraavi ja selle mõõtmed. Politsei poolt tehtud fotod on lisatud hagiavaldusele ja neilt on näha, et kraavi sügavus on rohkem kui 10 cm, ca 16 cm. 1.3.Hageja on xxxx filiaali üldõigusjärglane. 1.4.xxxx kahjustused pildistas xxxx. Kahjustada sai xxxx esiosa sh jahutusradiaator, turboradiaator, vasak tuulesuunaja, parem tuulesuunaja, kliimapump, kliimaradiaator, kliimatoru, esipaneel, esistange, spoiler, esi parem logar ning põhjakate. xxxx kahjustuste fotod on lisatud hagiavaldusele. xxxx esitas hagejale xxxx remondiarve nr 6710818, summas 2425,85 eurot ilma käibemaksuta. 1.5.Hageja hüvitas xxxx remondiarve summas 2225,85 eurot. Sõidukikindlustuse omavastutus summas 200,00 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. xxxx pukseeriti remondiettevõttesse xxxx poolt, kes esitas hagejale nõude pukseerimistasu hüvitamiseks summas 158,34 eurot. Hageja on selle hüvitanud. 1.6.Hageja esitas kostjale tagasinõude 11.03.2015, nr 1722 kahju hüvitamiseks ja palus kahju hüvitada hiljemalt 28.03.2015. Kostja sai nõude kätte ja vastas hagejale, et ei nõustu kahju hüvitama. Hageja saatis kostjale 24.03.2015 meeldetuletuse kahju hüvitamiseks. Telefonivestluses kinnitas Kadrina vallavanem E P hageja esindajale, et Kadrina vald ei nõustu kahju hüvitama ning ei ole huvitatud arutama kompromissi võimalust. xxxx teel oli kraav sügavusega üle 10 cm. Kraavist läbi sõites sai xxxx kahjustada. 1.7.Hageja kahju hüvitamise nõue kokku on 2409,19 eurot (2225,85 + 158,34 + 25,00 = 2409,19). Kostja pidi kahju hüvitama hiljemalt 28.03.2015. Kostja kahju ei hüvitanud. Kahju on sissenõutav alates 29.03.2015. 1.8.Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2015 oli 0,05%. Viivise määr: 8+0,05=8,05% aastas ehk 8,05/365=0,022055% päevas. Põhinõude suurus: 2409,19 eurot. Viivis hagi esitamise seisuga 01.04.2015 (periood 29.03.2015 – 01.04.2015 ehk 4 päeva eest): 2409,19 * 4 * 0,022055% = 2,13 eurot. Viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale: 2409,19 * 365* 0,022055% = 193,94 eurot. Hagi hind kokku: 2409,19 + 2,13 + 193,94 = 2605,26 eurot. 1.9.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. TeeS § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi on avalikult kasutatava tee omanik kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele.
TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi korraldab valla või linnavalitsus teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka KOKS § 6 lg 1. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Sama määruse § 15 kohaselt kruusatee seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 5. Antud tabelist selgub, et teel seisunditasemega 1 ei tohi olla roopaid ja ebatasasusi sügavusega üle 10 cm. xxxx teel oli kraav sügavusega 16 cm. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 (tee seisundinõuded) § 3 lg 1 esimese lause kohaselt teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. 1.10.Kostja teadis, et teel on kraav ning paigaldas ohtliku teelõigu ette liiklusmärgi 152 „ebatasane tee“. Tegemist on hoiatusmärgiga, mitte liikluspiirangut kehtestava märgiga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 (liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele) § 4 lg 1 kohaselt hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Sama määruse § 8 lg 1 kohaselt keelumärgid kehtestavad keelud ja piirangud ning muudavad või lõpetavad need. 1.11.Kuna xxxx tee ei vastanud minimaalsetele teeseisundi nõuetele, teel oli kraav sügavusega 16 cm, siis oleks kostja pidanud kehtestama ohtlikus kohas liikluspiirangu ja ohtliku teelõigu vastavate märkidega tähistama. Liikluspiirangu kehtestavad keelumärgid, mida xxxx teel ei olnud. Kostja oli liikluspiirangu kehtestamise asemel paigaldanud ohtliku teelõigu ette selleks mittesobiva liiklusmärgi 152 „ebatasane tee“. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Arvestades, et tee seisundinõuete kohaselt ei oleks tohtinud xxxx teel olla roopaid või ebatasasusi sügavusega üle 10 cm ja keelumärkidega kehtestatud liikluspiiranguid ei olnud kehtestatud, siis ei saanud xxxx juht ette näha, et teel võib olla kraav sügavusega üle 10 cm. Kuna kostja ei ole hoidnud teed kehtestatud nõuetele vastavas seisundis, mistõttu oli sellel ohutu liiklemine raskendatud, siis oleks kostja pidanud kehtestama liikluspiirangu. Kostja liikluspiirangut ei kehtestanud. Kuna ohtlikul teelõigul puudus liikluspiirang, siis sõitis xxxx juht ca 16 cm sügavusse kraavi, mille tulemusena sai xxxx kahjustada. TeeS § 37 lg-st 6 tuleneb, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Seega on üheselt määratletud subjekt, kes peab liiklejate tekkinud kahju hüvitama.
1.12.Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista hüvitatud kahju summas 2409,19 eurot, viivis seisuga 01.04.2015 summas 2,13 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 02.04.2015 kuni nõude täieliku täitmiseni.
1.13.29.06.2015 kohtuistungil hageja märgib täiendavalt, et sissenõudekulu 25 eurot tuleneb VÕS § 128 lõikest 3. Selline summa on koostööpartneriga kokku lepitud, sest hageja ei tegele ise tagasinõuetega. Hageja hinnangul ei ole märk „Ebatasane tee“ liiklust keelav või kiirust piirav märk. Tee oleks pidanud olema suletud. 1.14 24.08.2015 täiendavas selgituses märgib hageja, et hageja esitas kostjale VÕS § 492 lg 1 alusel tagasinõude, mille tasumise tähtaeg oli 28.03.2015. Kuna kostja nõuet ei tasunud, siis tekkis alates 29.03.2015 hageja õigus nõuda viivist tulenevalt VÕS § 113 lg 1. Kuna kostja ei ole tarbija, siis kohaldub tema suhtes ka VÕS § 1131 sätestatu. VÕS § 1131 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kadrina Vald vaidles kirjalikus vastuses (I kd tlk 83) hagile vastu. 2.1.Tõendamata on, et kahju tekkis sõiduautole hagis viidatud sündmuse tagajärjel. Liiklusseaduse § 169 lg 6 kohaselt Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Nimetatud kohustuse jättis sõidukijuht käesoleval juhul täitmata ning lahkus sündmuskohalt. Seetõttu ei ole tõendatav, kas ja millistel asjaoludel sõidukile kahju tekkis. Tõendatud on üksnes see, et xxxx pildistamise ajal olid autol vastavad vigastused ning ka see, et teel oli 16 cm sügavusega kraav, kuid mitte põhjuslikku seost nende kahe asjaolu vahel. 2.2.Täiendavalt tuleb märkida, et kostja oli teadlik, et teel on kraav ning paigaldas ohtliku teelõigu ette liiklusmärgi 152 „ebatasane tee“. Kostja hinnangul on ta sellega oma hoolsuskohustuse täitnud, viidates üheselt teel liiklevatele isikutele eesolevast ohust. Vastavalt ohu iseloomule pidanuks juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et kuna xxxx tee ei vastanud minimaalsetele teeseisundi nõuetele, teel oli kraav sügavusega 16 cm, siis oleks kostja pidanud kehtestama ohtlikus kohas liikluspiirangu ja ohtliku teelõigu vastavate märkidega tähistama. Omapoolsed kohustused on kostja 21.01.2015.a. märgi nr 152 paigaldamisega täitnud ning liikluses tuleb eeldada, et ka liiklejad on ise liikluses hoolikad. Lisaks on kostja tellinud ka tööd rööbaste silumiseks ja liivatamiseks mis teostati enne sündmust 21.01.2015.a. Selle kohta esitab kostja xxxx arve nr 9 summas 77,36 eurot. 2.3.Teeseaduse § 37 lg 1 p 4 kohaselt liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras on tee omanik kohustatud paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid. Tee kasutajaid hoiatav liiklusmärk oli teele paigutatud. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kostjal lasus kohustus tee sulgeda. Määrusest Tee seisundinõuded § 3 lg 1 tuleneb, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Ka nimetatud sättest tuleneb, et tee sulgemine on viimaseks abinõuks ning juhul, kui ohust on teavitatud, võib liigelda ka teel, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase. Ühtlasi kinnitab ka 24.03.2015.a. Politsei - ja Piirivalveameti kiri, et ohtlik koht oli nõuetekohaselt märkidega teavitatud. Hageja ei ole viidanud oma hagis, millise
liiklusmärgi pidanuks kostja teelõigule paigaldama, et lugeda teda omapoolse hoolsuskohustuse täitnuks. Seetõttu ei ole võimalik hageja õiguslikke väiteid ka kontrollida. 2.4.Riigikohus on varem leidnud, et VÕS § 139 tähenduses hüvitise suuruse määramisel saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Riskist lähtuvate asjaoludena tuleb esmalt arvestada igast avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis sõltub mh sõiduki massist, mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest jms. Selline oht lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata selle juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina. Hüvitise alandamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes erandina, eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et avarii põhjustas ainuüksi kannatanu raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, kes enne reegleid ei rikkunud, enam mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p-d 30–31, 33). Kolleegiumi arvates on ülaltoodud põhimõtted ülekantavad ka olukorrale, kus kahju ei ole tekkinud kahe või enama mootorsõiduki kokkupõrkel, vaid üksnes ühe mootorsõiduki käitamise tulemusena. Praegusel juhul võis hageja mootorsõidukile iseloomulik oht realiseeruda nt sellel teel, et hageja ei saanud mootorsõidukit hetkel, kui ta märkas killustikuvalli, kohe kinni pidada. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.märtsi 2015.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-14). 2.5.Osundatud seisukohtadest tulenevalt tuleb kostja hinnangul kohtul kahjuhüvitist vähemalt olulisel määral vähendada. Esitatud K K seletuskirjast nähtub, et ta oli varem osundatud teed kasutanud, teadis ebatasasustest ja märkas ka liiklusmärki. Samas ei olnud tema sõidukiirus selline, et ta suutnuks sõiduautot täielikult peatada enne ohtu. Arvestades asjaoluga, et sündmus toimus talvisel ajal, kus meie kliimatingimustes tuleb libeduse võimalikkust teedel eeldada, saab teha järelduse, et ta ei täitnud liikluses osaledes ise piisavalt hoolsuskohustust ega kohandanud liikluskiirust vastavalt ilmastikuoludele. Paljasõnaline on hageja väide, et Škoda juht ei saanud ette näha, et teel võib olla kraav sügavusega üle 10 cm. Nimetatud potentsiaalsest ohust teavitas liiklejat teele paigaldatud liiklusmärk. 2.6.Võlaõigusseaduse § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. On üldteadaolev, et sõidukite esinduste remonditöökodade hinnad on oluliselt kõrgemad, kui tavapäraste remonditöökodade hinnad. Seetõttu peab hageja põhjendama, miks oli käesoleval juhul vajalik sõiduauto remontimine just xxxx, samas kui eelduslikult oleks võinud seda remontida ka mõnes teises remonditöökojas odavama hinna eest. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks võtnud hinnapakkumisi erinevatest remonditöökodadest ning valinud odavaima pakkumise. Esitatud ei ole ka andmeid, et Lääne - Virumaal puudus pädev remonditöökoda ning selleks oli vajalik sõiduauto pukseerida Ida - Virumaale. Seetõttu tuleb lugeda asja parandamisel tehtud kulutusi juba iseenesest osaliselt ebamõistlikeks. Iseenesest põhjendamatu on ka võla sissenõudmiskulu 25,00 eurot juba ainuüksi seetõttu, et see ei seondu VÕS § 132 lg 3 tähenduses asja parandamise kuludega. 2.7.Ühtlasi jääb kostja ka hagejale 23.03.2015.a. saadetud kirjas nr 12-14/238-1 seisukohtade juurde ega hakka neid siinkohal kordama.
Kostja ei välista käesolevas menetluses kompromissi sõlmimist, kuid selle eelduseks on, et hageja olulisel määral oma nõuet vähendaks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus on vastu võtnud kostja tõenditena arve nr 9 (tlk 88) ja teostatud tööde vastuvõtu akti nr 1 (tlk 124), millega kostja väitel on tõendatud tema poolt tee hooldamine. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei lükka ümber hagis esitatud asjaolusid. Vaidlust ei ole selle üle, et xxxx teel oli aktis nr 1 nimetatud hoiatusmärk nr 152 paigaldatud. Põhimõtteliselt ei ole hageja vaidlustanud ka asjaolu, et kostja võis olla 22.01.2015 teinud aktis märgitud rööbaste silumise ja killustikuga täitmise töid, kuid 26.01.2015 toimunud sündmuste tagajärgi arvestades olid ilmselgelt need väidetavad tööd 4 päeva peale nende tegemist oma mõju kaotanud. Tuleb lugeda üldteadaolevaks asjaoluks, et Eesti klimaatilistes tingimustes ei pruugi rööbaste silumine talveperioodil avaldada mõju kauemaks kui üheks ööpäevaks, kui nn pehme talve korral päeval sulatab ja öösel külmetab ning ka väidetavalt killustikuga rööbaste täitmine võib osutuda ebapiisavaks, kui 4 päeva jooksul töö tegemisest kuni sündmuse toimumiseni on toimunud nt kas tugev lumesadu või vastupidi suur sula. Kuna hageja esitatud fotodest nähtuvalt on tee suures ulatuses kaetud veega, siis ilmselgelt oli 4 päeva jooksul toimunud teekatteseisundi sedavõrd intensiivne muudatus, et kostja tõendi kohaselt 22.01.2015 toimunud teetööd ei välistanud tee tegeliku seisundi muutumist selliseks, mis väljus tee seisundinõuete normidest ja oma olemuselt ületas ka hoiatusmärgi nr 152 tavatähenduse. Kohus on asjakohasteks hinnanud kõik hagi lisadeks olevad tõendid: kostja vastus hageja pretensioonile (tlk 10-11), maa-ameti plaan tee asukoha kohta (tlk 12), kannatada saanud isiku seletuskiri sündmustiku olemuse kohta (tlk 14), politsei teatis liiklusõnnetuse kohta koos fotodega ( tlk 15-16 ja 47-72), kaskokindlustuse poliis koos kindlustuse tingimustega (tlk 1726), hageja garantiikiri kannatanule (tlk 29), kus muuhulgas on hageja kinnitus kliimapumba ülevõtmise kohta, kannatanu autot remontinud xxxx arve (tlk 30-31), mis märgib autole pandud kliimapumba väärtuseks 701.14 eurot ja selle arve tasumise maksekorraldus (tlk 32), pukseerimiskulude nõuet põhistav xxxx nõudekiri hagejale koos maksekorraldusega summa tasumise kohta hageja poolt (tlk 33-34), hageja nõue kostjale (tlk 35-36) ning meeldetuletus kahju hüvitamiseks (tlk 38). Asja sisuliseks lahendamise jaoks ei ole vajalik hageja õigusjärglust ja esindusõigust kinnitavate tõendite esiletoomine.
3.1.Kohtu hinnangul puudub vaidlus, et 26.01.2015 umbes kl 15:30 sõitis K K xxxx valduses oleva sõidukiga xxxx xxxx teel läbi teel asunud sügava kraavi, mille tulemusena sõiduk sai kahjustada. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“. Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tlk 15, fotod lk 4952). Kostja on küll väitnud, et kuna K K lahkus sündmuskohalt, ei ole tõendatud, et kahju tekkis justnimelt teeaugust läbisõitmise tulemusena, kuid kohus peab seda vastuväidet nn otsituks. Kohus loeb eluliselt usutavaks, et teeaugust läbisõitnud auto paigaldamine võimaliku liikluse mittehäirimiseks lähima nn kindla pinnaseni kuni politsei sündmuskohale saabumiseni, ei elimineeri kuidagi hageja poolt esitatud asjaolu, et kahju tekkis justnimelt auto sõitmisel läbi teel olnud augu. Kostja ei ole ka soovinud tõendada (nt ekspertiisiga), et autol olnud vigastused ei saanud tekkida sellisest teel olnud august läbisõitmisel.
3.2.Pooled vaidlevad, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning milline on tekkinud kahju suurus. Asjas on tõendatud, et vaidlusaluse sõidutee äärde oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tlk 48) ning puudub vaidlus, et hageja sõitis sealt mööda. Seega on vaidlus selle üle, kas kostja on tee omaniku kohustused nõuetekohaselt täinud ning kas ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
3.3.Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud.
3.4.Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1.
3.5.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Vaidlusaluse tee (kohalik kruusatee) seisunditase 1 (määruse Lisa 4) peab määruse § 15 järgi vastama määruse lisas 5 toodud nõuetele, mis näeb ette, et teel seisunditasemega 1 ei tohi olla roopaid ja ebatasasusi sügavusega üle 10 cm. Puudub vaidlus, et kahju tekitanud löökauk oli sügavusega üle 10 cm.
3.6.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
3.7.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku
avalikult kasutataval teel olla. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest seetõttu, et enne löökauku oli paigaldatud märk 152. Tulenevalt Ida Prefektuuri 24.03.2015 patrullitalituse teatest (tlk 15) tuvastas politseipatrull, et 26.01.2015 kella 15.30 paiku xxxx teel toimunud liiklusõnnetuses sõitis sõiduauto xxxx läbi teel vee poolt ära uhutud kraavi. Politsei teatises märgitu kohaselt oli küll ohtlik koht nõuetekohaselt märkidega teavitatud, kuid kohus leiab et antud juhul ei saa hoiatusmärgi asetamist lugeda piisavaks.
3.8.Kostja poolt paigaldatud märk ei andnud piisavalt infot, kui kaugel on ohtlik koht, kuna puudus aukudega teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Hageja ei saanud paigaldatud liiklusmärgist järeldada, et märgistatud „Ebatasane tee“ tähendab u 300 meetrit eemal asuvat löökauku, mida tuleb vältida. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 3.9.17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Liikluspiirang on täna kehtiva normistiku - Liiklusseaduse § 12 lg 5 alusel majandus- ja taristuministri poolt 05.01.2015 vastuvõetud liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord, § 2 p 1 - alusel defineeritud kui kõikidele sõidukitele või mõnele sõidukiliigile kehtestatud täielik või tingimuslik territoriaalne liikluskeeld. Sündmuse toimumise ajal nimetatud säte veel ei kehtinud ja seega kohus möönab, et kostja selgituse kohaselt ei pidanud teel olnud oht automaatselt kaasa tooma vajaduse liikluse täielikuks sulgemiseks nimetatud teelõigul. See aga ei vabasta kostjat kohustusest tagada võimalust teel ohutult liigelda ja selleks ei piisa hoiatusmärgi asetamisest. Kostja väide, et ta oli tellinud enne sündmuse toimumist ka tööd rööbaste silumiseks ja liivatamiseks (tlk 88, 124) ei ole antud juhtumil osutunud piisavaks, st ei kõrvaldanud teel olnud ebatasasusi.
3.10.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
3.11.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikud kulud sh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
3.11.1.Hageja on sõiduautol lasknud teostada kahjustada saanud esiosa vigastuste kõrvaldamist. Hagis esitatu kohaselt sai kahjustada jahutusradiaator, turboradiaator, vasak tuulesuunaja, parem tuulesuunaja, kliimapump, kliimaradiaator, kliimatoru, esipaneel, esistange, spoiler, esi parem logar ning põhjakate, mille eest on hageja tasunud (tlk 32) arve nr xxxx (tlk 30-31) alusel xxxx-le 2225,85 eurot (käibemaksuta summa, millest on maha arvatud kliendi omavastutus 200 eurot). Kostja ei ole ühtegi arves esitatud kuluartiklit (va kliimapump) eraldi vaidlustanud, seega põhimõtteliselt ei vaidlusta kostja seda, et autol olnud kahjustused tulenevad nimetatud liiklusõnnetusest. Kostja leiab, et kuna pole välistatud, et hageja saanuks remonditööd teostada mõnes teises remonditöökojas odavama hinna eest, ehk puuduvad andmed, et hageja oleks küsinud erinevaid hinnapakkumisi Lääne-Virumaal asuvatest töökodadest, siis saab vähemalt osaliselt lugeda ebamõistlikeks auto pukseerimise kulusid Ida-Virumaal asuvasse remonditöökotta. Põhjendamatuks peab kostja ka võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot, kuna see ei seondu VÕS § 132 lg 3 tähenduses asja parandamise kuludega.
3.11.2.Asjaolu, et tehtud kulutused on sõiduauto parandamiseks vajalikud, on tõendatud seega kostja poolt asjaolu omaksvõtuga ( TsMS § 231 lg 2 ja lg 4) ja ei vaja täiendavalt tõendamist. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja väide, et hageja saanuks autot remontida odavamalt. Kostja ei ole nimetatud väite kinnitamiseks esitanud ühegi remonditöökoja analoogsete tööde hinnapakkumist. Kindlustusvõtjal oli kaskokindlustuse poliisi nr 601504785 (tlk 17) osiseks oleva kaskokindlustuse tingimuste (tlk 19-26) p.10.3 kohaselt õigus valida auto taastamise viisi ja kohta. Kindlustusandja mittenõustumise korral saanuks samade tingimuste p 10.5 kohaselt nõustuda hüvitada vaid vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud kulud. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist olnuks ebamõistlike, ebavajalike ja mittepõhjendatud kuludega. Arvestades, et tegemist on 2014 esmakordselt registreeritud sõidukiga, siis kaskokindlustuse tingimuste järgimiseks saab sõiduki garantiiajal remonditöid teostada vaid margiesindustes. Škoda puhul on sündmuskohale lähim margiesindus Jõhvis asuv xxxx.
3.11.3.Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel, va kliimapumba osas.
3.11.4.Sissenõudekulusse, summas 25 eurot, puutuvalt on kostja leidnud, et kuna see ei seondu VÕS § 132 lg 3 tähenduses asja parandamise kuludega, ei saa seda kostjalt ka nõuda. Hageja on sissnõudekulu õigusliku alusena märkinud VÕS § 113-1 lg 1 ning kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub viidatud sätte alusel ka rahuldamisele.
3.11.5.Tõendamata tegelik kahju on seotud kliimapumbaga, mille kohta on hageja garantiikirjas märkinud, et selle hageja võtab üle, mis selgituse kohaselt tähendab seda, et kui auto remonditakse, siis need osad, mis ei ole katki, aga vajavad siiski vahetamist ehk asendust, siis need on kindlustusel õigus endale võtta. Seega, kui hageja on saanud endale autoosa, mis ei ole katki, siis kohtu hinnangul on sellel tarbimisväärtus ja seda on võimalik hinnata. Hageja on endale saanud endise kliimapumba mingis väärtuses ja hüvitanud remonditud autol asendatud kliimapumba väärtuse, kuid ei ole teada, kui suur oli kliimapumbasse puutuvalt hageja tegelik kahju, mis tuleks leida asendatud kliimapumba väärtuse ja hagejale jäänud kliimapumba väärtuste vahena. Kuna hageja ei ole tõendanud talle jäänud kliimapumba väärtust, ei pea kohus võimalikuks kostjalt kliimapumba katteks mingiski suuruses
kahjuhüvitust välja nõuda. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tema valdusesse jäänud kliimapump on utiliseeritud, seega kohtu hinnangul on endiselt hageja valduses (s.t hageja ei ole selles ulatuses kahju saanud) kliimapump vähemalt selles väärtuses, mis on näidatud hageja poolt esitatud xxxx teeninduse arvel ehk suuruses 701.14 eurot, millises summas jätab kohus kahjuhüvitise kostjalt välja mõistmata.
3.12.Kuivõrd liiklusõnnetus ei leidnud aset asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest oleks kahjustatud isik olnud vastutav, ei kuulu ülejäänud väljamõistetav kahjuhüvitis VÕS § 139 alusel vähendamisele. Kohus möönab, et kannatanu ei oleks tohtinud enne politsei saabumist või tunnistajate abil sündmuskoha fikseerimist sealt lahkuda, kuid auto eemaldamine sõiduteelt lähima hoonestuni ei põhjustanud antud juhul juba tekkinud kahju suurenemist. Auto vigastusi auto eemaldamine ei suurendanud ja ka pukseerimiskulud sündmuskohalt remonditöökotta kaasnesid antud menetlusega nii ehk nii. Puudub alus VÕS § 139 lg 3 alusel väita, et kannatanu ei järginud temalt käibes eeldatavat hoolt, mille tulemina saaks leida, et suurenes kahju tekkimise risk või saabunud tagajärgede raskus.
3.13.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgseks viivisemääraks on alates 01.01.2015 8, 05 % aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 29.03.2015, ehk kohtuväliselt kostjale kahju hüvitamise nõudes märgitud tasumise tähtajale järgnevast päevast (tlk 35). Hagi esitamise seisuga 01.04.2015 on sissenõutavaks muutunud viivisenõue (so 4 päeva) 2.13 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
4.1.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita
menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
4.2.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas esitatud hagi osaliselt, s.o. 70,9% ulatuses, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud 70,9 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetlusabikulud 29,1% ulatuses hageja kanda.
4.3.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 punktidest 1 ja 2 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
4.4.Hageja on esitatud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 275 eurot ja ja õigusabikulu kokku summas 534,67 eurot (käibemaksuta), seega menetluskulud moodustavad kokku 809,67 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigusabi kokku 6,33 tunni ulatuses, tunnihinnaga 80 eurot, samuti küsitakse transpordikulu kahele istungile sõiduks kokku summas 28 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on mõistlik, põhjendatud ja vastab menetluses tuvastatud töö mahule. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 80 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samuti peab kohus põhjendatuks esitatud sõidukulusid marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn kahel korral.
4.5.Lähtudes eeltoodust ning arvestades kulude jaotust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 70,9 % menetluskuludest, s.o. 574.06 eurot (809,67 x 70,9%).
4.6.Kostja esitas 02.09.2015 menetlusdokumendis taotluse mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna õigusabi tasu 840 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on esindatavaga kokku lepitud koondtasu ning kuna Kadrina Vallavalitsusel puudub võimalus käibemaksu tagasi saada, palub esindaja menetluskulu välja mõista tervikuna. Kuigi lisatud 18.05.2015 arvest ei nähtu advokaadi poolt osutatud õigusabi eest küsitavat tunnitasu ja ajakulu peab kohus, arvestades riigikohtu praktikat, märgitud käibemaksuta koondtasu jagamisel 120 euroga saada ajakuluks 5,83 tundi (700:120=5,83) või käibemaksuga summa jagamisel 120 euroga ajakuluks 7 tundi (840:120=7). Kohus leiab, et mõlemad eelmärgitud ajakulud on käesolevas menetluses mõistlikud ning proportsioonis hageja ajakuluga, mistõttu peab kohus esitatud menetluskulu põhjendatuks. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu
03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on sellekohase kinnituse andnud, mistõttu arvestab kohus kostja menetluskuludeks 840 eurot.
4.7.Lähtudes eeltoodust ning arvestades kulude jaotust mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 29,1 % menetluskuludest, s.o. 244,44 eurot (840 x 29,1%).
4.8.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 329,62 eurot (574,06 eurot – 244,44eurot = 329,62 eurot). 4.9 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse (tlk 157). Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 mõistab kohus kostjal välja viivise menetluskuludelt (329,62 eurolt) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.10.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Kadrina valla apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 6. oktoobri 2015. a otsus osaliselt, s.o hagi rahuldamise ulatuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kadrina vallalt AB „Lietuvos draudimas“ kasuks välja kahjuhüvitis 1537,25 eurot.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ hagi Kadrina valla vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
3.2.Mõista Kadrina vallalt välja AB „Lietuvos draudimas“ kasuks kahjuhüvitis 1537,25 eurot,
29.septembri 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 186,03 eurot ja alates 30. septembrist 2016 viivis põhinõudelt (1537,25 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.“
4.Jätta menetluskulud 64 % ulatuses Kadrina valla kanda ja 36 % ulatuses AB „Lietuvos draudimas“ kanda.
5.Lugeda AB „Lietuvos draudimas“ põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kahes kohtuastmes 969,67 eurot ja Kadrina valla põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kahes kohtuastmes 1065 eurot.
6.Tasaarvestada poolte vastastikused nõuded menetluskulude hüvitamise osas ning mõista Kadrina vallalt välja AB „Lietuvos draudimas“ kasuks 383,40 eurot menetluskulude katteks. Riigikohtu 12.12.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Kadrina valla kanda. 06.10.2015 kohtuotsus 2-15-5023 jõustus 12.12.2016 Riigikohtu kohtumäärusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.