Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

kliimaradiaator, kliimatoru, esipaneel, esistange, spoiler, esi parem logar ning põhjakate. Škoda kahjustuste fotod lisati hagiavaldusele. Moller Auto Viru OÜ esitas hagejale Škoda remondiarve nr 6710818, summas 2425,85 eurot ilma käibemaksuta. Kahju toimumise ajal oli Škoda kindlustatud Codan Forsikring A/S Eesti filiaalis, kindlustuspoliisiga nr 601504785. Hageja AB „Lietuvos draudimas“ on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane. Hageja hüvitas sõiduki Škoda remondimaksumuse summas 2225,85 eurot ilma käibemaksuta, Škoda pukseerimise kulu remondiettevõttesse summas 158,34 eurot. Sõidukikindlustuse omavastutus summas 200,00 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hagejale läks seoses kindlustushüvitise maksmisega üle kindlustusvõtjale kostja vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Võla sissenõudmiskuluna nõudis hageja VÕS § 128 lg 3 alusel 25,00 eurot. Hageja kahju hüvitamise nõue kokku moodustas 2409,19 eurot. Hageja esitas kostjale 11.03.2015 VÕS § 492 lg 1 alusel tagasinõude nr 1722 ja palus kahju hüvitada hiljemalt 28.03.2015. Kostja ei nõustunud kahju hüvitama ega ole olnud huvitatud kompromissi sõlmimisest. Hageja leidis, et kahju on sissenõutav alates 29.03.2015. Viivis hagi esitamise seisuga 01.04.2015 (periood 29.03.2015 – 01.04.2015 ehk 4 päeva eest) oli 2,13 eurot. Viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale, oli 193,94 eurot. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 (edaspidi määrus nr 45). Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Sama määruse § 15 kohaselt on kruusatee seisundinõuded esitatud tabelina määruse lisas 5. Tabelist selgub, et teel seisunditasemega 1 ei tohi olla roopaid ja ebatasasusi sügavusega üle 10 cm. Undla – Kihlevere teel oli kraav sügavusega 16 cm. Määruse nr 45 (tee seisundinõuded) § 3 lg 1 esimese lause kohaselt teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Kuna Undla – Kihlevere tee ei vastanud minimaalsetele teeseisundi nõuetele ning teel oli kraav sügavusega 16 cm, siis oleks kostja pidanud kehtestama ohtlikus kohas liikluspiirangu ja ohtliku teelõigu vastavate märkidega tähistama. Liikluspiiranguid kehtestavaid keelumärke Undla – Kihlevere teel ei olnud. Selle asemel oli ohtliku teelõigu ette paigaldatud selleks mittesobiv liiklusmärk 152 „ebatasane tee“. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Arvestades, et tee seisundinõuete kohaselt ei oleks tohtinud Undla – Kihlevere teel olla roopaid või ebatasasusi sügavusega üle 10 cm ja keelumärkidega kehtestatud liikluspiiranguid ei olnud kehtestatud, siis ei saanud Škoda juht ette näha, et teel võib olla kraav sügavusega üle 10 cm. Liikluspiirangu puudumise tõttu sõitis Škoda juht ca 16 cm sügavusse kraavi, mille tulemusena sai sõiduk kahjustada. TeeS § 37 lg-st 6 tuleneb, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Seega on üheselt määratletud subjekt, kes peab liiklejate tekkinud kahju hüvitama.

ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Nimetatud kohustuse jättis sõidukijuht käesoleval juhul täitmata ning lahkus sündmuskohalt. Seetõttu ei ole tõendatav, kas ja millistel asjaoludel sõidukile kahju tekkis. Tõendatud on üksnes see, et Moller Autos pildistamise ajal olid autol vastavad vigastused ning ka see, et teel oli 16 cm sügavusega kraav, kuid mitte põhjuslikku seost nende kahe asjaolu vahel. Kostja oli teadlik, et teel on kraav ning paigaldas ohtliku teelõigu ette liiklusmärgi 152 „ebatasane tee“. Kostja hinnangul oli ta sellega oma hoolsuskohustuse täitnud, viidates üheselt teel liiklevatele isikutele eesolevast ohust. Vastavalt ohu iseloomule pidanuks juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et kuna Undla – Kihlevere tee ei vastanud minimaalsetele teeseisundi nõuetele, teel oli kraav sügavusega 16 cm, siis oleks kostja pidanud kehtestama ohtlikus kohas liikluspiirangu ja ohtliku teelõigu vastavate märkidega tähistama. Omapoolsed kohustused on kostja 21.01.2015. a märgi nr 152 paigaldamisega täitnud ning liikluses tuleb eeldada, et ka liiklejad on ise liikluses hoolikad. Lisaks on kostja tellinud ka tööd rööbaste silumiseks ja liivatamiseks mis teostati enne sündmust 21.01.2015.a. Selle kohta esitas kostja OÜ Kadrina Kommunaal arve nr 9 summas 77,36 eurot. Teeseaduse § 37 lg 1 p 4 kohaselt liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras on tee omanik kohustatud paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid. Tee kasutajaid hoiatav liiklusmärk oli teele paigutatud. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kostjal lasus kohustus tee sulgeda. Määrusest nr 45 § 3 lg 1 tuleneb, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Ka nimetatud sättest tuleneb, et tee sulgemine on viimaseks abinõuks ning juhul, kui ohust on teavitatud, võib liigelda ka teel, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase. Ühtlasi kinnitab ka 24.03.2015.a. Politsei - ja Piirivalveameti kiri, et ohtlik koht oli nõuetekohaselt märkidega teavitatud. Hageja ei ole viidanud oma hagis, millise liiklusmärgi pidanuks kostja teelõigule paigaldama, et lugeda teda omapoolse hoolsuskohustuse täitnuks. Seetõttu ei ole võimalik hageja õiguslikke väiteid ka kontrollida. Kostja hinnangul tuleb kohtul kahjuhüvitist olulisel määral vähendada. K.K. seletuskirjast nähtub, et ta oli varem osundatud teed kasutanud, teadis ebatasasustest ja märkas ka liiklusmärki. Samas ei olnud tema sõidukiirus selline, et ta suutnuks sõiduautot enne ohtu täielikult peatada. Arvestades asjaoluga, et sündmus toimus talvisel ajal, kus meie kliimatingimustes tuleb libeduse võimalikkust teedel eeldada, saab teha järelduse, et ta ei täitnud liikluses osaledes ise piisavalt hoolsuskohustust ega kohandanud liikluskiirust vastavalt ilmastikuoludele. Paljasõnaline on hageja väide, et Škoda juht ei saanud ette näha, et teel võib olla kraav sügavusega üle 10 cm. Nimetatud potentsiaalsest ohust teavitas liiklejat teele paigaldatud liiklusmärk. Võlaõigusseaduse § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. On üldteada, et sõidukite esinduste remonditöökodade hinnad on oluliselt kõrgemad, kui tavapäraste remonditöökodade hinnad. Seetõttu peab hageja põhjendama, miks oli käesoleval juhul vajalik sõiduauto remontimine just Moller Auto Virus, samas kui eelduslikult oleks võinud seda remontida ka mõnes teises remonditöökojas odavama hinna eest. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks võtnud hinnapakkumisi erinevatest remonditöökodadest ning valinud odavaima pakkumise. Esitatud ei ole ka andmeid, et Lääne - Virumaal puudus pädev remonditöökoda ning selleks oli vajalik sõiduauto pukseerida Ida - Virumaale. Seetõttu tuleb lugeda asja parandamisel tehtud kulutusi juba iseenesest osaliselt ebamõistlikeks. Põhjendamatu oli võla sissenõudmiskulu 25,00 eurot, sest see ei seondunud VÕS § 132 lg 3 tähenduses asja parandamise kuludega.

MAAKOHTU LAHEND

Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Vaidlusaluse tee (kohalik kruusatee) seisunditase 1 (määruse lisa 4) peab määruse § 15 järgi vastama määruse lisas 5 toodud nõuetele, mis näeb ette, et teel seisunditasemega 1 ei tohi olla roopaid ja ebatasasusi sügavusega üle 10 cm. Puudub vaidlus, et kahju tekitanud löökauk oli sügavusega üle 10 cm. Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“ (edaspidi määrus nr 12). Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus nõustus hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest seetõttu, et enne löökauku oli paigaldatud märk 152. Tulenevalt Ida Prefektuuri 24.03.2015 patrullitalituse teatest (tlk 15) tuvastas politseipatrull, et 26.01.2015 kella 15.30 paiku Kadrinas vallas Kihlevere teel toimunud liiklusõnnetuses sõitis sõiduauto Škoda läbi teel vee poolt ära uhutud kraavi. Politsei teatises märgitu kohaselt oli küll ohtlik koht nõuetekohaselt märkidega teavitatud, kuid kohus leidis et antud juhul ei saa hoiatusmärgi asetamist lugeda piisavaks. Kostja poolt paigaldatud märk ei andnud piisavalt infot, kui kaugel on ohtlik koht, kuna puudus aukudega teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Hageja ei saanud paigaldatud liiklusmärgist järeldada, et märgistatud „Ebatasane tee“ tähendab u 300 meetrit eemal asuvat löökauku, mida tuleb vältida. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Kohus möönis, et kostja selgituse kohaselt ei pidanud teel olnud oht automaatselt kaasa tooma vajaduse liikluse täielikuks sulgemiseks nimetatud teelõigul. See aga ei vabasta kostjat

kohustusest tagada võimalust teel ohutult liigelda ja selleks ei piisa hoiatusmärgi asetamisest. Kostja väide, et ta oli tellinud enne sündmuse toimumist ka tööd rööbaste silumiseks ja liivatamiseks (tlk 88, 124) ei ole antud juhtumil osutunud piisavaks, st ei kõrvaldanud teel olnud ebatasasusi. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitse-eesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Hageja on sõiduautol lasknud kõrvaldada kahjustada saanud esiosa vigastused. Kostja ei ole ühtegi arves esitatud kuluartiklit (va kliimapump) eraldi vaidlustanud, seega põhimõtteliselt ei vaidlusta kostja seda, et autol olnud kahjustused tulenevad nimetatud liiklusõnnetusest. Asjaolu, et tehtud kulutused on sõiduauto parandamiseks vajalikud, on tõendatud kostja poolt asjaolu omaksvõtuga (TsMS § 231 lg 2 ja lg 4) ja ei vaja täiendavalt tõendamist. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja väide, et hageja saanuks autot remontida odavamalt. Kostja ei ole nimetatud väite kinnitamiseks esitanud ühegi remonditöökoja analoogsete tööde hinnapakkumist. Kindlustusvõtjal oli kaskokindlustuse poliisi nr 601504785 (tlk 17) osiseks oleva kaskokindlustuse tingimuste (tlk 19-26) p.10.3 kohaselt õigus valida auto taastamise viis ja koht. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist olnuks ebamõistlike, ebavajalike ja mittepõhjendatud kuludega. Arvestades, et tegemist on 2014 esmakordselt registreeritud sõidukiga, siis kaskokindlustuse tingimuste järgimiseks saab sõiduki garantiiajal remonditöid teostada vaid margiesindustes. Škoda puhul on sündmuskohale lähim margiesindus Jõhvis asuv Moller Auto Viru OÜ. Kohus leidis, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel, va kliimapumba osas. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tema valdusesse jäänud kliimapump on utiliseeritud, seega kohtu hinnangul on endiselt hageja valduses (s.t hageja ei ole selles ulatuses kahju saanud) kliimapump vähemalt selles väärtuses, mis on näidatud hageja poolt esitatud Moller Auto Viru OÜ teeninduse arvel ehk suuruses 701,14 eurot, millises summas jättis kohus kahjuhüvitise kostjalt välja mõistmata. Kuivõrd liiklusõnnetus ei leidnud aset asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest oleks kahjustatud isik olnud vastutav, ei kuulu ülejäänud väljamõistetav kahjuhüvitis VÕS § 139 alusel vähendamisele. Kohus möönis, et kannatanu ei oleks tohtinud enne politsei saabumist või tunnistajate abil sündmuskoha fikseerimist sealt lahkuda, kuid auto eemaldamine sõiduteelt lähima hoonestuseni ei põhjustanud antud juhul juba tekkinud kahju suurenemist. Puudub alus VÕS § 139 lg 3 alusel väita, et kannatanu ei järginud temalt käibes eeldatavat hoolt, mille tulemina saaks leida, et suurenes kahju tekkimise risk või saabunud tagajärgede raskus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole tõendatud, et käsitletav sõiduk oleks sõitnud läbi teel olnud sügava kraavi. Kostja on kirjalikes vastustes üheselt nimetatud asjaolu tuvastatusele vastu vaielnud. Hageja ei ole tõendanud, kas ja millistel asjaoludel sõidukile kahju tekkis. Tõendatud on auto vigastuste olemasolu ja 16 cm sügav kraav teel, aga mitte põhjuslik seos nende asjaolude vahel. Maakohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite alusel ta osundatud sündmuse tuvastatuks luges. Politsei teatisega on tuvastatud üksnes, et teel oli 16 cm kraav, kuid mitte asjaolu, et sõiduauto oleks seda kraavi ka läbinud. Kannatada saanud isiku seletuskirjas on väidetavalt tajutud asjaolusid väljendanud isikuline tõendiallikas. Hageja ei ole taotlenud nimetatud isiku kohtus tunnistajana ülekuulamist. Tunnistaja kui iskuline tõendiallikas omandab tõendi väärtuse üldjuhul üksnes kohtus ülekuulamisega. Kohus on jaganud vääralt pooltevahelist tõendamiskoormust leides, et kostja ei ole ka soovinud tõendada, et autol olnud vigastused ei saanud tekkida sellisest teel olnud august läbisõitmisel. Hageja poolt on tõendamata asjaolu, et auto teel olnud august läbi sõitis. Liiklusseaduse § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei jõudmist liiklusõnnetuse kohale liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Selle kohustuse jättis sõidukijuht täitmata ning lahkus sündmuskohalt. See välistas hageja poolt asjakohaste tõendite esitamise. Kahjuhüvitis kuulub eelduslikult vähendamisele vähemalt 50% võrra ainuüksi põhjusel, et sõiduauto juht K.K. valitses suurema ohu allikat. Ei oma tähendust, kas temal lasus süü sõiduautole tekitatud kahju osas. Kahju tekitamise eest vastutab VÕS § 1056 lg 1 ja § 1057 alusel ohu allikat valitsenud isik K.K. . Kostja on täitnud liiklusmärgi 152 „ebatasane tee“ paigaldamisega oma hoolsuskohustuse. Seevastu ei täitnud sõiduauto juht K.K. sõidukit juhtides hoolsuskohustust ega kohandanud liikumiskiirust vastavalt ilmastikuoludele. Hageja väide, et autojuht ei saanud ette näha, et teel võib olla kraav sügavusega üle 10 cm, on paljasõnaline. Potentsiaalsest ohust teavitas liiklejat teele paigaldatud liiklusmärk. Ka autojuhile peab olema ettenähtav, et teeolud võivad meie kliimatingimustes olla muutlikud ja ta pidi ette aimama võimalikku ohtu.

nõuetele, sh teel ei ole sügavamaid auke kui 10 cm. Sõidukijuht vähendas sõidukiirust ja eeldas õigustatult, et näilikust lombist on võimalik ohutult läbi sõita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Põhjendatud ei ole ka kostja väide, justkui oleks K.K. olnud asjas huvitatud isikuks ning tema ütlustesse tuleks juba eelduslikult suhtuda kriitiliselt. Asja materjalide kohaselt ei olnud K.K. kindlustussuhtes soodustatud isikuks ning esile ei ole toodud asjaolusid, mis sunniksid suhtuma tema kirjalikult antud seletusse reservatsioonidega.

Politsei- ja Piirivalveameti 24.03.2015.a kirjas märgitu, et ohtlik koht oli nõuetekohaselt märkidega tähistatud, ei anna käesoleval juhul alust asuda seisukohale, et kostja järgis teekatte seisundi tähistamisel hoolsuskohustust. Küsimus sellest, kas konkreetne paigaldatud liiklusmärgistus vastas tegelikele oludele ning teavitas liiklejaid eelolevast ohust (ohtlik kraav) piisava selgusega, on hinnanguline. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, missugune hoiatusmärk ja kuhu oli paigutatud. Seega on kohtul endal võimalik võtta seisukoht, kas niisuguse märgi paigaldamine oli piisav või mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juht ei pidanud nägema ette teekattes olevat kraavi, mille sügavus ületab määrusega nr 45 seatud lubatud piiri.

Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja (29.09.2016) seisuga on eelmärgitud hüvitise summalt sissenõutavaks muutunud (nõue muutus sissenõutavaks alates 29.03.2015) viivise suurus 186,03 eurot. Alates 30. septembrist 2016.a tuleb kostjal tasuda lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.