R E hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalamet kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
566,18 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: R E (isikukood xxx), esindajad lepinguline esindaja MT Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913), volitatud esindaja N K Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913) R Ei (isikukood xxx) kasuks välja kahjuhüvitis 514 eurot. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913) R Ei (isikukood xxx) kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 4,08 eurot.
Jätta sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 6,96 eurot rahuldamata. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913) R Ei (isikukood xxx) kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kahju hüvitiselt (summalt 514 eurot) alates 15. novembrist 2018 kuni kahju hüvitise tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 509,92 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta kostja kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 773 eurot. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood
2-18-17243
75014913) R Ei (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulu 773 eurot. Kohustada Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 6.3 väljamõistetud menetluskuludelt R Ei (isikukood xxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulud tasuda ERGO Insurance SE arvelduskontole nr xxx.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.R E (hageja) esitas 14.11.2018 hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hagejale tekitatud kahju 190,00 eurot, kahju hüvitis 324,00 eurot (s.o hageja kohtueelsed menetluskulud), kokku 514,00 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks väljasissenõutavaks muutunud viivis summas 11,04 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahju hüvitiselt (summalt 514,00 eurot) alates 15. november 2018 kuni kahju hüvitise tasumiseni. 2. Hageja väitel sõitis hageja elukaaslane B P 15.04.2018 Tallinnas, Merivälja teel ulatuslikku löökauku, mille tagajärjel purunesid hageja sõiduki XXX xxx registreerimismärgiga xxx parempoolsed rehvid ja vigastada said ka sõiduki veljed. Sõiduki remondi korraldas AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal nõustudes taastamiskuludega summas 320,40 eurot. Hageja oli kohustatud ise tasuma omavastutuse summas 190,00 eurot. Ohtlik teelõik oli tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, kuid see ei vabasta kostjat vastutusest. Löökaugu juures ei olnud ühtegi hoiatavat ega kohustavat liiklusmärki. Sõiduki kiirus oli maksimaalselt 15-20 km/h.
3.Kostjale kohtuväliselt nõudekirja esitamisega tekkisid hagejal kohtueelsed menetluskulud 324,00 eurot. Kokku nõuab hageja 514,00 euro hüvitamist. Samuti nõuab hageja antud summalt viivist.
2 (6)
2-18-17243
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on kõnealune kahjujuhtum tingitud hageja sõiduki juhi süül liiklusseaduse nõuete rikkumisest ning seega ei pea kahju hüvitamist põhjendatuks. Sündmus leidis aset teelõigul, kus 15.04.2018 toimus teeremont olemasoleva asfaltkatte freesimise ja uuesti paigaldamise meetodil ning maksimaalne lubatud kiirus oli vähendatud kuni 30 km/h, mille kohta oli välja pandud vastavad liikluskorraldusvahendid. Sõit toimus päevasel ajal hea nähtavuse tingimustes. Ohtlik teelõik oli kogu pikkuses korduvalt märgistatud liiklusmärgiga nr 686a „ Ohtlik koht või teeäär“. Piisava hoole väljendamisel (st kui sõiduki juht järgiks õiget kiiruserežiimi ja liiklusmärke nende kogumis) oleks kahju tekkimine olnud välditav. Ka sõiduki kahjustuste iseloom (kahjustatud on mõlemad parempoolsed rattad) viitab sellele, et sõiduki juht ei suutnud õigeaegselt reageerida teel asunud nähtavuse piires asunud takistusele.
5.Kostja on seisukohal, et kohtueelsed õigusabikulud hagiavalduses märgitud ulatuses ei kuulu antud juhul otsese varalise kahju hulka. Tallinna Kommunaalameti seisukoht kahju hüvitamise kohta oli hagejal teada 04.06.2018. Vaatamata sellele jätkas hageja esindaja Tallinna Kommunaalametile kirjutamist, suurendades kunstlikult kohtueelseid õigusabikulusid.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Tallinnas, Merivälja teel sattus hagejale kuuluv sõiduk 15.04.2018 ulatuslikku löökauku, mille tagajärjel purunesid sõiduki parempoolsed rehvid ja vigastada said ka sõiduki veljed. Vaidlust ei ole selles, et teelõik oli varustatud liiklusmärgiga nr 686a „Ohtlik koht või teeäär“ ja liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Samuti ei ole vaidlust selles, et sõiduki kahju suuruseks hinnati 320,40 eurot ning hageja pidi tasuma kindlustusandjale omavastutuse summas 190 eurot.
8.Vaidlus on selles, kas teelõik, kus asus löökauk, oli nõuetekohaselt tähistatud ja kas eraldi oleks pidanud olema tähistatud ka löökauk. Samuti on vaidluse all, kas sõiduki juht täitis antud teelõigul liiklusseaduse nõudeid.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 alusel tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt tuleb omavalitsusüksusel korraldada omavalitsusüksuse hallatavate teede korrashoidu.
10.VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Seega on vajalik käesolevas asjas hagejal tõendada, et kostja on jätnud nõuetekohaselt löökaugu tähistamata ning selle tõttu on hagejal tekkinud kahju. Kohus peab asja lahendamisel hindama, kas liiklusmärgile nr 686a „Ohtlik koht või teeäär“ ja liiklusmärgile
3 (6)
2-18-17243 nr 152 „Ebatasane tee“ lisaks oleks kostja pidanud antud löökauku kuidagi täiendavalt tähistama.
11.Kostja väitel ei olnud sõiduki sõidukiirus antud teelõigule sobiv. Kostja peab tõendama, et juhi poolt valitud sõiduki kiirus enne õnnetust oli ebasobiv. Kostja ei ole kohtule ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks esitanud, mistõttu jääb kostja väide tõendamata ja kohus saab lähtuda üksnes sellest, et hageja sõiduk liikus antud teelõigul lubatud sõidukiirusega.
12.Liiklusseaduse (LS) § 2 p 30 kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. LS § 2 p 83 2.lause kohaselt on teekattemärgis teekattele kantud joon, nool, kirje või kujutis, millega kehtestatakse teatav liikluskord, aidatakse liikluses orienteeruda ja juhitakse tähelepanu erinevatele ohuallikatele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (Määrus) § 17 p 23 kohaselt tähistab märk 686 „Ohtlik koht või teeäär” tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt ja liikumissuunast kõrvalekallet ning eraldab suunavööndeid ja pärisuunavööndi sõiduradasid. Märgiga 686 võib olla näidatud hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu või ohtliku koha algus. Määruse § 5 p 17 kohaselt hoiatavad märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. B Pa seletuse kohaselt sõitis ta paremal sõidurajal ja pärast seda kui möödus vasakul olevast takistusest, natuke enne kurvi sõitis ta läbi sellest löökaugust, mis lõhkus auto. “See löökauk oli siis paremal sõidurajal. Kohas, kus oli laiaulatuslik ja sügav löökauk, ei olnud mingisugust hoiatavat ega kohustavat liiklusmärki.” (tl 74-75). B Pa sündmuse kirjelduse kohaselt kõlas äkitselt pauk ning auto parempoosed rehvid purunesid ning vigastada said ka veljed. „Tee peal oli 10cm sügavune teravate servadega auk, millest mööda sõit oli vältimatu kuna ka kõrval real oli auto.“ (tl 23-24). Kohtu hinnangul ei ole kostja antud juhul täitnud liiklusmärgi nr 152 „ebatasane tee“ ja liiklusmärgi nr 686a „Ohtlik koht või teeäär“ paigaldamisega oma hoolsuskohustust tee korrashoiuks. Kohtule esitatud seisukohtadest ja vaidlusalusest teelõigust tehtud fotodelt (tl 1113) nähtub, et liiklusmärk nr 152 asetseb enne kaherealisel teel asuvat kohustusmärki nr 421 (Määruse § 13 p 2 kohaselt „Ümberpõike suund”), mis suunas liikluse ühele (parempoolsele) sõidureale. Fotodelt nähtub Selveri reklaampost, enne mida muutub tee uuesti kaherealiseks. Samas nähtub fotodelt, et vaidlusalune löökauk asetseb parempoolsel sõidureal ja tee kaherealiseks muutumise alas. Seega enne sõidurea üherealiseks muutumist paigutatud hoiatusmärgi mõju ulatus jääb antud juhul selgusetuks. Kohtu hinnangul ei saa antud olukorras sõiduki juht järeldada, et liiklusmärk nr 152 hoiataks löökaugu eest, mis järgneb sõidureal paiknenud takistusest ümbersõidu järgses alas. Fotodelt nähtuvalt on liiklusmärgid nr 686a „Ohtlik koht või teeäär“ paigutatud vasakule poole tee serva, mistõttu kohtu hinnangul need mingit täiendavat informatsiooni teel paikneva löökaugu osas ei anna. Sõiduki juhi seletuse kohaselt tuli löökauku sõitmine tee kaherealiseks muutumise järgselt talle ootamatult. Lisaks tuleb arvestada, et fotodelt nähtuvalt on teekatte puhul tegemist nn kooritud asfaldiga, mille pind on suhteliselt sile. Sellisel teelõigul sõites ei pea sõiduki juht eeldama, et antud teelõigul asuvad ohtlikud sõidukit kahjustada võivad löökaugud. Tee kasutaja ei saa eeldada, et viide ebatasasele teelõigule, kus määruse nr 12 selgituse kohaselt ebatasasused järgnevad üksteisele, hõlmab ka löökauke ja kraave, mis liiklemiskiirust jalakäija liiklemistemponi alandamata viiks sõiduautole remonti vajavate kahjustuste tekkimiseni. (vt Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-5023, p 11). Teekatte seisundi tõttu oleks kostja pidanud seega vaidlusaluse
4 (6)
2-18-17243 löökaugu täiendavalt tähistama. Sõidukijuhil oli antud juhul alust eeldada, et tee on läbitav kiirusega 30 km/h ilma sõidukile kahjustuste tekkimiseta. 13. Hageja märgib, et löökaugust ei saanud mööda sõita kuna kõrvalreas liikus samuti auto. Kostja märgib, et hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu hinnangul ei saa antud asjaolu käesolevas asjas erilist tähtsust omada. Kui tegemist on löökauguga, mis asub sõidureas, siis asjaolu, kas kõrvalreas on sõidukeid või mitte ning kas kõrvalrida üldse olemas on, ei muudaks teeomaniku kohustust tee korras hoida ja tee nõuetekohaselt tähistada.
14.Kostja on seega rikkunud oma kohustust tee korrashoiu osas, rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos, mistõttu eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue sõidukile löökaugust tekkinud kahjustuste hüvitamiseks VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 ja EhS § 97 lg 1 alusel rahuldamisele.
15.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. (vt Riigikohtu 03. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11 ja 12). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hagejale on osutatud kohtueelset õigusabi kostjale nõudekirja koostamise ja edastamisega summas 324 eurot. Vaidlus on selles, kas kulud olid põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ka selles osas. Asjakohatu on kostja väide selle kohta, et hageja suurendas endale tekkivat kahju pärast 04.06.2018 kostjalt vastuse saamist. Kohus juhib tähelepanu, et kõigepealt esitas hageja isiklikult 17.05.2018 kostjale nõudeavalduse, mille kostja jättis oma 04.06.2018 kirjaga rahuldamata. Seejärel pöördus hageja DEAX Õigusbüroo OÜ poole õigusabiteenuse saamiseks ning hageja lepinguline esindaja esitas 25.07.2018 kostjale uuesti nõudekirja (tl 26-27). Hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on seotud just 25.07.2018 nõudekirja koostamise ja esitamisega (tl 32). Kostja keeldus hagejale kahju hüvitamisest alusetult, mistõttu on kohtu hinnangul hageja poolt õigusteenuse kohtueelne kasutamine antud juhul põhjendatud.
16.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kogu kahjunõue summas 514 eurot rahuldamisele ja kostja poolt hüvitamisele.
17.Hageja esitas kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 11,04 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud osaliselt. Hageja viivise arvestuse alguseks on 09.08.2018. Selleks kuupäevaks oli möödunud hageja poolt kostjale 27.05.2018 nõudekirjaga antud tähtaeg kahju hüvitise tasumiseks, mistõttu oli hageja kahjuhüvitise nõue summas 190 eurot muutunud sissenõutavaks. Küll aga ei ole selleks kuupäevaks sissenõutavaks muutunud hageja kohtueelse õigusabi kulude hüvitamise nõue. 25.07.2018 nõudekirjas ei ole hageja kostjale esitanud nõuet õigusabikulude hüvitamiseks, vaid üksnes sõidukile tekkinud kahju hüvitamiseks omavastutuse ulatuses (tl 26-27). Hageja esitas kostja vastu kohtueelsete
5 (6)
2-18-17243 õigusabikulude hüvitamise nõude alles hagiavalduses. Seega kuulub selles osas hageja nõue rahuldamata jätmisele. Põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise summa on kohtu hinnangul alates 09.08.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni (98 päeva) 4,08 eurot.
18.TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele hageja viivise nõue alates 15.11.2018. Üldjuhul ei ole põhjendatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suurema viivise väljamõistmine. Käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud asjaolusid selle kohta, et tal oleks tekkinud kahju põhivõlga ületavas viivise osas, mistõttu kohus piirab tulevikku sunnatud viivisenõuet põhivõla suurusega, arvestades seejuures sissenõutavaks muutunud viivisesummat. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kohus leiab, et ehkki hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata väga väikeses ulatuses, mis ei tingi menetluskulude jaotamist võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
20.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on märkinud enda menetluskuludena riigilõivu summas 125 eurot ja kulutused õigusabile summas 648 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
21.Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja kulutused õigusabile põhjendatud. Tegemist on vajalike menetlustoimingutega ja põhjendatud on ka nende teostamiseks kulunud aeg kokku 6 tundi. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu õigusabikulude näol summas 540 eurot (koos käibemaksuga 648 eurot). Koos riigilõivuga moodustab hageja põhjendatud menetluskulu kokku 773 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.