2-15-12153/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

OÜ XXX (edaspidi võlgnik) esitas 14.08.2015 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik on registrisse kantud 16.03.1998 (ettevõtteregistris alates 15.10.1993). Põhitegevusala mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük. Osakapital 80 000 krooni. Võlgniku omanikeks/osanikeks on alates 09.10.1999 XXX ja alates 19.12.2002 XXX. Nõukogu liikmed on alates 01.07.1997 XXX, XXX ja XXX. Juhatuse liige on alates 06.03.1998 XXX. Võlgnik tegeles: autoklaaside müügi ja paigaldusega; Itaalia tootja XXX mootorrataste ja motorollerite impordiga; autokeemia müügiga Eestis. Pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik kujunenud olukorda järgmiselt: majandustegevust mõjutasid majanduskriis ja juhatuse liikme tervise halvenemine; samal ajal teravnes konkurents ja ei suudetud leida uut oskuslikku klaasipaigaldajat; lattu varutud kaupa ei õnnestunud realiseerida, see vananes ja tuli maha kanda; ei ole õnnestunud leida laojääkide ostjat ega investoreid ega leida uusi tegevussuundi; ei ole olnud võimalik tasuda maksuvõlga, mis tänase seisuga on 6607 eurot, sellest 2574,44 on käibemaksu võlg ja 4033,35 intressivõlg; kassas olnud 1044 on tasutud kohtutäituri kontole juulis 2015; alates 2008 ei ole ühtegi töötajat palgatud; 2014-2015 ei ole toimunud mitte ühtegi tehingut; laojääk on alla hinnatud 500 eurole, muu vara puudub; avaldusele lisatud võlgade nimekirjas on ainus kohustus maksuvõlg 6607,79 eurot. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitab võlgnik muu hulgas järgmist: majandustegevus peatus 2013; püsiv maksejõuetuse sai selgeks augustis 2015, kui selgus varude müügikõlbmatus; laojääk (autoklaasid) asuvad Keilas Jõe 65; tegevjuht oli juhatuse liige; ettevõttes töötasid lisaks autokeemia müügiesindaja ning mootorrataste müügijuht; puuduvad kehtivad töölepinguid ja kohustused endiste töötajate ees; puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud; raamatupidamisteenus telliti: OÜ XXX, tel. XXX, XXX; raamatupidamisdokumentatsioon on juhataja valduses; 2014 ja 2015 juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku bilansis on real „varud“ näidatud vara 500 euro väärtuses vara, mis on realiseerimata laojääk – autoklaasid. Võlgniku puudub muu vara, sealhulgas puuduvad osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid ja on tühi pangakonto. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest arvestatav vara puudub. Võlgniku pankrotiavalduses ja esitatud bilansis seisuga 25.08.15 võlgade suuruseks märgitud 12 490 eurot. Täpsustatud võlg Maksu ja Tolliameti ees on 6609,45 eurot, sellest põhivõlg 2574,44 + intressid 4035. Krediidiinfo andmetel tekkis võlgniku esimesed maksehäired krediidiasutustele augustis 2009. Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 6609,45 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Finantsandmete analüüs. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta ning hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevusele. Aasta Äritulud (käive) Kasum/kahjum Omakapital

juhtkonnale olema ilmne 2015 alguses ja juhtkond oleks pidanud juba mitu kuud varem kasutusele võtma Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed - esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Ajutise halduri hinnangul majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: kohustusi on 6609,45 eurot; vara jääk on väärtusetu; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetlust või kompromissi; majandustegevuse jätkamiseks puudub äriplaan ja kavatsus; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutine halduri hinnangul viis maksejõuetuseni võlgniku nõrk äriplaan, mis ei osanud arvestada muutusi turul ja ärikeskkonnas. Samuti liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit. Kahjum muutis omakapitali negatiivseks. Kohanemis- ja konkurentsivõimet kahandas ka juhatuse liikme halvenenud tervis. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme(te) vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 2500 eurot. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palun määrata juhatuse liige. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 6609,45 eurot. Vara jääk on väärtusetu. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud

Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 15.09.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 05.10.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik