Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
06. oktoober 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-55689
Tsiviilasi
XXXja XXX hagi XXX tunnustamiseks XXX pankrotimenetluses kompromissi kinnitamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
S.A OÜ
vastu nõude (pankrotis)
Hageja I XXX(sündinud XXX a., elukoht XXX); Hageja II XXX (sündinud XXX a., elukoht XXX); Hagejate esindaja vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid; e-post: [email protected]); Kostja XXX S.A (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja esindaja advokaat Anto Variku (OÜ Advokaadibüroo Simson & Variku, e-post: [email protected])
I.
Kinnitada XXX, XXXhagi XXXS.A vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
Harju Maakohtu menetluses on XXXja XXXhagi XXXS.A vastu nõude tunnustamiseks XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Pooled on Harju Maakohtu 01.10.2015.a. istungil esitanud kompromissi ja paluvad selle kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hagejatele on antud 09.10.2013 kohtumäärusega menetlusabi, millega hagejad vabastati hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2-14-55689
TsMS § 190 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Antud juhul on menetlusosalised sõlminud kompromissi, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud menetlusosalised vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.