Gennadi Bõkovi hagi Narva linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 05. augusti 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gennadi Bõkovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Gennadi Bõkov (isikukood: xxx); esindaja vandeadvokaat Madis Vinni; Vastustaja: Narva linn (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu) (registrikood: 75024260); esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 05. augusti 2015 määrus Narva linnalt väljamõistetud menetluskulude suuruse ja tasaarvestuse tegemata jätmise osas.
2.Lugeda Viru Maakohtu 05. augusti 2015 kohtumääruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Narva linnalt välja Gennadi Bõkovi kasuks menetluskulud 6 706,65 (kuus tuhat seitsesada kuus eurot ja kuuskümmend viis senti) eurot.
2.3.Rahuldada Narva linna avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Gennadi Bõkovilt välja Narva linna kasuks menetluskulud 1 420,23 eurot (üks tuhat nelisada kakskümmend eurot ja kakskümmend kolm senti).
2.5.Tasaarvestada Gennadi Bõkovi ja Narva linna vastastikused kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulud (resolutsiooni punktid 2.2. ja 2.4.) ning tasaarvestuse tulemusena mõista Narva linnalt Gennadi Bõkovi kasuks välja menetluskulud 5 286,42 (viis tuhat kakssada kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend kaks senti) eurot. Välja mõista Narva linnalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Gennadi Bõkovi määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Gennadi Bõkov (hageja) esitas Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas 18. septembri 2014 otsusega hagi osaliselt, tuvastas G. Bõkovi ja Narva linna vahel sõlmitud töölepingu nr 244 ülesütlemise tühisuse, lõpetas G. Bõkovi ja Narva linna vahel sõlmitud töölepingu nr 244 alates 31. oktoobrist 2013 ning mõistis Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6 589,50 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise väljamõistetud hüvitiselt alates 31. oktoobrist 2013 kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. G. Bõkov esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus lahendas
30.märtsi 2015 otsusega. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 18. septembri 2014 otsuse osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse osas (otsuse resolutsiooni punkt 4) ja mõistis Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise töötasu
ulatuses summas 13 179 eurot. Muus osas jättis ringkonnakohus Viru Maakohtu 18. septembri 2014 otsuse muutmata. Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ning jättis menetluskulud maakohtus 67% ulatuses Narva linna kanda ja 33% ulatuses G. Bõkovi kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus Narva linna kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 20. mail 2015 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus jättis Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme kulud Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) kanda.
2.Hageja esitas 03. juunil 2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulud maakohtus 7 348,50 eurot ning lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus 3 289 eurot, kokku 10 637,50 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõusutmisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja hinnangul ei ole kõik hageja poolt maakohtu menetluses kantud kulud mõistlikud ja põhjendatud. Ei saa nõustuda ka apellatsiooniastme menetluses dokumentide koostamise ajakuluga.
3.Kostja esitas 09. juunil 2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostja menetluskulud maakohtus 18 135,82 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõusutmisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja vastuväite kohaselt on kostja menetluskulud ülepaisutatud ning sisaldavad kulusid, mis hüvitamisele ei kuulu. Kogu menetluse kestel on kostjal olnud menetlusdokumentidest nähtuvalt üks lepinguline esindaja, kuid kostja on palunud menetluskulu rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestada kolme esindaja toimingutega. Esindaja toimingute spetsifikatsioonides märgitud
10.veebruari 2014 ja 08. augusti 2014 istungid olid protokollide kohaselt ajaliselt lühemad, kui on kostja välja toonud. Lepingulise esindaja sõiduaeg ei kuulu senise kohtupraktika kohaselt hüvitamisele. Hüvitamisele ei kuulu 19. septembri 2014 toiminguga seotud kulu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 05. augusti 2015 määrusega G. Bõkovi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse kaudu) välja 6 061,73 eurot G. Bõkovi kasuks menetluskulude katteks ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus rahuldas Narva linna avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis G. Bõkovilt välja 1 420,23 eurot Narva linna kasuks menetluskulude katteks ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindas nii hagejat kui ka kostjat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Maakohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Maakohus leidis, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudega, mistõttu arvestas maakohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Maakohus jättis põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis poolte esindajatel on kulunud asja materjalidega tutvumisele ning õiguslikule analüüsile, kliendiga suhtlemisele ning talle õigusliku
olukorra selgitamisele. Kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, seega ei ole istungi protokollidega tutvumise ja protokolli parandamiseks taotluse koostamise ajakulu põhjendatud ega vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõistes, mille vastaspool peaks hüvitama.
4.2.Maakohus leidis, et hageja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust mõjutab asjaolu, et hageja ja tema esindaja on koostanud ning esitanud seoses käesoleva tööõigusliku vaidlusega dokumente ka mõnes muus tsiviil ja/või väärteoasjas. Kokku on hageja esindaja esitanud maakohtule 6 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 38,5 lk. Lisaks on hageja esindaja esitanud maakohtule väikesemahulisi menetlusdokumente. Hageja esindaja viibis ka kolmel kohtuistungil Viru Maakohtus. Hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja maakohtule esitamisel on 25,68 tundi (38,5 lk x 0,667 t). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 12 tundi ning igaks istungiks ettevalmistumise aeg 1 tund, s.o kokku 3 tundi. Seega on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtule menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 40,68 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot ilma käibemaksuta ehk 138 eurot koos käibemaksuga on senist Riigikohtu praktikat arvestades mõistliku suurusega. Seega olid hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud maakohtus 5 613,84 eurot (40,68 x 138) koos käibemaksuga, millest kostja peab hagejale hüvitama 67% ehk 3 761,27 eurot.
4.3.Hageja esindaja on esitanud ringkonnakohtule 2 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 22 lk ning viibis kohtuistungil ringkonnakohtus. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 2 024,46 [(22 x 0,667) x 138] eurot menetlusdokumentide koostamise eest, millele lisandub kohtuistungist osavõtu kulu 1 tund ja istungiks ettevalmistamise kulu 1 tund. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 2 300,46 eurot. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kostjalt hagejale hüvitamiseks menetluskulu kokku 6 061,73 eurot (3 761,27 eurot kulud maakohtus + 2 300,46 eurot kulud ringkonnakohtus), mis on kohane kahe läbitud kohtuastme kohta arvestades menetluskulude jaotust jõustunud kohtulahendis ning hageja esindaja poolt kohtutele esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungitest osavõttu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.4.Kostja esindaja on esitanud maakohtule 5 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 25 lk. Lisaks on kostja esindaja esitanud maakohtule väikesemahulisi menetlusdokumente ning viibis kolmel istungil maakohtus. Kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja maakohtule esitamisel on 16,68 tundi (25 x 0,667), millele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 12 tundi ning kohtuistungiteks ettevalmistamise aeg 1 tund iga istungi kohta, seega kokku 3 tundi. Seega on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtule menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 31,68 tundi. Kostja esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta ehk 132 eurot koos käibemaksuga on mõistliku suurusega. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on seega kokku 4 181,76 (31,68 x 132) eurot (koos käibemaksuga).
4.5.Maakohus leidis, et kostja esindaja ei ole tõendanud otsest sõidukulu, mis võib olla hüvitatav, mistõttu jättis maakohus kostja esindaja sõidukulu arvestamata. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-65-13 jättis maakohus kostja esindaja sõidu ajakulu menetluskuluna arvestamata. Kuna Eesti riigikeel on eesti keel, siis muus keeles koostatud dokumendid on menetlusosaliste oma risk ja maakohtu hinnangul nende tõlkimise kulud ei ole asja läbivaatamise kulud TsMS § 143 lg 1 mõistes. TsMS § 143 ei sätesta asja läbivaatamise kuluna tõendite tõlkimise kulu, mistõttu jättis maakohus tõendite tõlkimisega seotud kulu 27,35 eurot kostja põhjendatud ning vajaliku menetluskuluna arvestamata.
4.6.Maakohus arvestas 08. augusti 2014 istungil viibinud tõlgi N. Kabanova kulu summas 54 eurot (45 eurot + käibemaks) põhjendatud asja läbivaatamise kuluna TsMS § 143 p 1 mõistes. Kostja on tasunud tunnistajatasu kokku summas 67,98 eurot (I kd tl 162), mis tuleb TsMS § 143 p 1 kohaselt arvata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hulka. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus on 4 303,74 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 33% ehk 1 420,23 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.G. Bõkov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
05.augusti 2015 määrus osas, millega maakohus jättis osaliselt rahuldamata G. Bõkovi avalduse menetluskulude summas 10 637,50 eurot rahaliseks kindlaksmääramiseks, jättis Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja mõistmata menetluskulud summas, mis ületasid 6 061,73 eurot ning mõistis G. Bõkovilt välja menetluskulud Narva linna kasuks summas 1 420,23 eurot ning kohustas antud summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest. Määruskaebuse esitaja palub teha uus määrus, millega määrata G. Bõkovi menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 637,50 eurot, tasaarvestada kohtumääruse resolutsioonis kattuvas ulatuses poolte menetluskulud ning mõista vahe välja Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja ning kohustada Narva linna alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus määruskaebuse esitaja menetluskulude kindlaksmääramisel väljunud diskretsiooni piiridest ning on ilma selgete motiivideta vähendanud oluliselt määruskaebuse esitaja menetluskulusid. Antud asjas toimus neli kohtuistungit, tsiviilasja asjaoludega seonduvalt toimus ka väärteomenetlus väärteoasjas nr 3.1-2/9769, samuti kuulati istungitel üle mitmeid tunnistajaid ning menetlusosalised esitasid kohtule ka arvukalt dokumentaalseid tõendeid ning menetlusdokumente, mistõttu tegemist oli tavapärasest keerukama tööõigusliku vaidlusega. Materjalide analüüsimise ning tõendite asjakohasuse hindamisel ei pruugi kogu töö päädida menetlusdokumendiga; 2) ei ole dokumendi mahukus selliseks kriteeriumiks, mille pinnalt on võimalik ammendavalt hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust; 3) tuleb kohtul TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt otsuse resolutsioonis märkida, millised on poolte vastastikused tasaarvestavad nõuded ning poolte nõuded rahuldatud osas tasaarvestada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Narva linn vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata osas, millega G. Bõkov on palunud määrata tema menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 637,50 eurot. Vastuse kohaselt: 1) ei ole maakohus väljunud diskretsiooni piiridest. Kohtumääruses on selgelt jälgitav, mis põhjustel on maakohus otsustanud rahuldada määruskaebuse esitaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Maakohus on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestanud mh määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja ajakuluga asja materjalidega tutvumisele, õigusliku analüüsi koostamisele, kliendiga suhtlemisele jms toimingutele. Seega ei ole kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtunud üksnes menetlusdokumentide mahukusest, vaid arvestatud on kõigi G. Bõkovi esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtud toimingutega; 2) ei ole määruskaebuse esitaja toonud välja asjaolusid ega selgitusi, millest tulenevalt võiks järeldada, et vaidlus oli keskmisest keerukam. Antud asjas ei toimunud tavalisest enam või
aeganõudvamaid toiminguid, sh kohtuistungeid või määruskaebuste menetlemist. Samuti ei saa väita, et määruskaebuse esitaja poolt esitatud ning käsitletud asjaolude ja tõendite maht oleks olnud tavalisest suurem. Vastupidi, suuremat selgitus- ning tõendamiskoormust kandis vastustaja; 3) ei ole vastustajal vastuväited selle kohta, et poolte menetluskulud kattuvas ulatuses kohtumääruse resolutsioonis tasaarvestatakse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse Narva linnalt G. Bõkovi kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab G. Bõkovi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja menetluskuluna 6 706,65 eurot. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu määruse Narva linna kasuks G. Bõkovilt väljamõistetud menetluskulude suuruse, s.o 1 420,23 eurot, osas. Ringkonnakohus tasaarvestab menetlusosaliste vastastikku kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusel mõistab Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja menetluskuludena 5 286,42 eurot. Ringkonnakohus mõistab välja viivise Narva linnalt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
8.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et üksnes dokumendi mahukus ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on rahuldada õigusabikulu taotlust lähtudes pelgalt oletuslikust ajakulust ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Maakohus on sellisel viisil toimides väljunud diskretsiooni piiridest.
9.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et tegemist oli tavapärasest keerukama töövaidlusega. Kuivõrd ringkonnakohus ei pea põhjendatuks lähtuda üksnes dokumendi koostamisele kulunud oletuslikust ajakulust, tuleb menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja keerukust hinnata konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt.
9.1.Ringkonnakohus analüüsib esmalt menetluskulusid maakohtus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvestusega seoses kohtuistungitel esindamisega ning istungiteks ettevalmistumisega ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulu iga istungi kestvuse ulatuses ning istungiteks ettevalmistus 1 tunni ulatuses iga istungi kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nõupidamised kliendiga ning talle õigusliku olukorra selgitamine peaks olema hõlmatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluga ning selle toimingu eest kulu vastaspoolelt väljamõistmine ei ole põhjendatud.
9.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude analüüsi, õigusliku positsiooni kujundamise ning 20-leheküljelise hagiavalduse koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu 15 tundi. Tegemist on mahuka, esmase ning olulise dokumendiga kohtumenetluses. Ringkonnakohus loeb määruskaebuse esitaja 20. jaanuari 2014 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks taotletud 11 tundi. Tegemist on ligi 22-leheküljelise menetlusdokumendiga, mille koostamiseks tuli muuhulgas tutvuda mitme (16. detsembri 2013 kostja vastus, kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks) vastaspoole menetlusdokumendiga. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja ajakulu täiendava vastuse koostamisele seoses uute tõendite esitamise ning nõuete täpsustamisega taotletud 1 tunni 10 minuti ulatuses, määruskaebuse esitaja seisukohtade koostamisele seoses vastustaja 01. augusti 2014 menetlusdokumendiga taotletud 1 tunni ulatuses ning vastustaja 15. septembri 2014 seisukohaga tutvumisele ning vastuse koostamisele taotletud 30 minuti ulatuses, kokku 2 tundi 40 minutit.
Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et protokolli parandamise taotluse kulu ei ole põhjendatud ega kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Taotluse protokolli parandamiseks esitasid mõlemad pooled ning maakohus rahuldas mõlemad taotlused osaliselt (II kd tl 81–83). Maakohus leidis õigesti, et menetlusosaline ei vastuta protokolli võimalike ebatäpsuste eest. Sellele vaatamata mõistis maakohus määruskaebuse esitaja kasuks vastustaja protokolli parandamise taotlusele vastuse koostamise kulu välja. Kuivõrd tegemist on menetlusosalise protsessuaalse õigusega TsMS § 53 lg 2 mõistes, mida ei tohi kahjustada ega põhjendamatult piirata, saab protokolli parandamise taotluse koostamise kulu pidada vajalikuks TsMS § 175 lg 1 mõistes. Ringkonnakohus loeb protokolli parandamise taotluse koostamise vajalikuks kuluks 2 tundi. Eespoolöeldust tulenevalt on määruskaebuse esitaja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtu menetluses 45 tundi 40 minutit (12 tundi + 3 tundi + 15 tundi + 11 tundi + 2 tundi 40 minutit + 2 tundi), s.o rahaliselt 6 302,46 eurot (45,67 * 138), millest vastustajal tuleb hüvitada 67%, s.o 4 222,65 eurot.
9.3.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja esindaja menetluskulu ringkonnakohtu menetluses on põhjendatud ja vajalik 18 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 2 484 eurot. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud kulu on 6 tundi ning vastuapellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 10 tunni ulatuses. Vastuse koostamiseks tuli määruskaebuse esitaja esindajal tutvuda 14-leheküljelise vastuapellatsioonkaebusega ning kujundada oma positsioon, vastus on 10 lk pikk. Seega on määruskaebuse esitaja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtu menetluses 2 484 eurot 18 tunni eest, s.o 16 tundi kirjalike dokumentide koostamise kulu, 1 tund kohtuistungiks ettevalmistumise ning 1 tund kohtuistungil esindamise kulu. Määruskaebuse esitaja kasuks tuleb vastustajalt välja mõista põhjendatud ja vajalik kulu 6 706,65 eurot (4 222,65 + 2 484).
10.Määruskaebuse esitaja palub tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus mõistis G. Bõkovilt välja menetluskulud Narva linna kasuks summas 1 420,23 eurot ning kohustas antud summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei esita sisulisi vastuväiteid vastustaja menetluskuludele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kulusid analüüsida maakohtu poolt rahuldatud ulatuses ning nende vajalikkust ja põhjendatust uuesti hinnata. Ringkonnakohus loeb vastustaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks maakohtu menetluses, mis kuulub määruskaebuse esitajalt väljamõistmisele, 1 420,23 eurot.
11.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja taotluse ning TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus Narva linnalt G. Bõkovi kasuks välja menetluskulu 5 286,42 (6 706,65 – 1 420,23) eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.
12.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.