2-13-56263/42 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

Hagiavaldus ja hageja nõuded (k 1, tl 3-12) G B esitas 27. novembril 2013 Viru Maakohtule hagi Narva linna vastu. Hagiavalduse kohaselt töötas G B 1.09.1999 sõlmitud töölepingu nr 244 alusel Narva Kreenholmi Gümnassiumis (edaspidi NKG) erinevatel perioodidel erinevatel töökohtadel (k 1, tl 14-18). Hageja tööstaaž kostja juures on üle kümne aasta. 31.10.2013 sai Hageja kätte Narva Linnavalitsuse 30.10.2013 töölepingu ülesütlemisavalduses (k 1, tl 19-20) , millega kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel ning hageja viimaseks tööpäevaks oli märgitud 30.10.2013. Ülesütlemisavalduses heidetakse hagejale ette, et hageja on rikkunud erinevaid kohustusi, mh eiranud kollektiivlepingut, mille tõttu kostja on kaotanud usalduse hageja vastu. Samuti hageja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töölepingu ülesütlemise õigusliku alusena on kostja viidanud töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-dele 5 ja 6. Hageja hinnangul ei anna ülesütlemisavalduses toodud motiivid alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja arvab, et töölepingu ülesütlemine on õigusvastane ja õigustühine. Isegi kui hageja on rikkunud oma kohustusi, siis rikkumised ei olnud kindlasti sellise raskusastmega, et kostja võiks töölepingut üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. Kostja ei saanud kaotada usaldust hageja suhtes. Samuti ei põhjustanud hageja oma käitumisega kolmanda isiku usaldamatust kostja suhtes. Hageja ei ole rikkunud kollektiivlepingut ega informeerimise ja konsulteerimise kohustust. Kui rikkumised on aset leidnud, siis ei olnud need nii tõsised, et tööleping üles öelda. 19.06.2012 sõlmis kostja Narva Haridustöötajate Liiduga kollektiivlepingu (k 1, tl 25-27), mille koostamisel ega allkirjastamisel NKG oma juhi kaudu ei osalenud. Kostja ei ole teavitanud hagejat kollektiivlepingu sõlmimisest ega edastanud hagejale kollektiivlepingut. Samuti ei ole kostja andnud hagejale juhiseid kollektiivlepingu täitmiseks. Hageja sai 2(22)

kollektiivlepingust teada juhuslikult interneti vahendusel. Kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi ei ole kostja hagejale otsesteks kohustusteks pannud ning seega võis hageja eeldada, et kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi täidab Narva linn iseseisvalt. Ühtegi konkreetset kollektiivlepingu rikkumist ei ole ülesütlemisavalduses toodud, kostja ei viidanud kollektiivlepingu sättele, mida hageja ei ole täitnud või mida hageja on rikkunud. Hagejale jääb arusaamatuks etteheide, et hageja ei täitnud informeerimis- ja konsulteerimiskohustust. NKG-s osalesid õpetajad õppenõukogudel ja viidi läbi koosolekuid, kus töö- ja palgakorralduse ning töötajate koosseisu küsimused ja sellest tingitud muudatused on olnud arutelu teemaks. Õpetajad olid muudatustest teadlikud. Usaldusisikute olemasolus ja volitustes valitses suur ebaselgus ning seega süüdistada hagejat informeerimise ja konsulteerimise kohustuste rikkumises on ilmselgelt liialdatud ja ebaõiglane. Vaatamata sellele, et ei olnud selge ja arusaadav, kes on usaldusisikuks, püüdis hageja siiski hoida koolirahu ja mõistlikku töökeskkonda. Kostja on korraldanud ja läbi viinud NKG-s teenistuslikku järelevalvet (k 1, tl 44), mille käigus tuvastatud rikkumised (k 1, tl 96) olid ka aluseks töölepingu ülesütlemiseks . Hageja leiab, et teenistusliku järelevalve käigus tuvastatud puudused on otsitud ja kantud eesmärgist hagejast lahti saada. Järelevalve käigus tuvastatud „puudused“ (dokumentide ebaõige vormistamine ja EHIS-sse andmete kandmata jätmine) oli võimalik kõrvaldada ilma erilise vaevata ning ajakuluta. Hagejale ette heidetud puudused on ebaolulised ega seostu hageja sisuliste tööülesannetega. Nt asjaolu, et kooli õppekava ei olnud veebilehel ei tähenda, et õppekava üldse polnud olemas, see oli ka paberkandjal kättesaadav. Teine etteheide hagejale seisnes selles, et mõned õppeained puudusid veebilehel avalikustatud tunniplaanis. Tegemist ei ole olulise rikkumisega, mida polnud võimalik koheselt parandada. EHIS-sse andmete sisestamine on õppealajuhataja ülesandeks, nende andmete ebaõigsuse eest ei saa hageja vastutada. Igal juhul ei ole tegemist puudusega, mis õigustaks töölepingu lõpetamist. Kolmandaks etteheiteks, mis oli tuvastatud järelevalve käigus, on see, et NKG-s ei peeta dokumendiregistrit või see ei ole avalik. Kuna kostja ei andnud raha dokumendiregistri soetamiseks, siis liitus kool Eesti koolide haldamise infosüsteemiga ning antud süsteem on kasutusel tänase päevani. Sinna kantakse kõik toimingud igapäevaselt ning see on avalik ja avalikele dokumentidele ei ole piiranguid seatud. Avaliku teabe seaduse kohaselt on dokumendiregistri pidajaks kohalik omavalitsus, mitte aga selle hallatav asutus. Kui kostja oleks andnud hagejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning selle aja jooksul ei oleks puudusi kõrvaldatud, siis tõepoolest võiks rääkida lepingu olulisest rikkumisest ning tööleping üles öelda. Samuti ei ole kostja ülesütlemisavaldust esitanud mõistliku aja jooksul pärast puuduste tuvastamist, mistõttu on ülesütlemine tühine. Kui rikkumisele ei järgne hoiatust või rikkumisele ei juhita tähelepanu, siis töötaja võibki arvata, et käitub õigesti ning sellisel juhul on töölepingu ülesütlemine tühine. Lähtudes eeltoodust palub hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisust, lõpetada tööleping kohtu otsusega alates 31.10.2013, mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ning hüvitis hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, samuti välja mõista viivist hüvitisnõudelt. Kostja vastus hagiavaldusele ja kostja seisukohad (k 1, tl 75-81) Kostja ei tunnistanud hagi ning palus jätta hagi rahuldamata. 3(22)

Kostja ei eita, et hageja töötas NKG direktorina, kuid leiab, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja poole pöördus Narva Haridustöötajate Liit (NHL) märgukirjadega (k 1, tl 8385), milles viitas hagejapoolsetele kollektiivlepingu rikkumistele ning vaatamata NHL palvetele, jätkas hageja õigusvastast käitumist. Eesmärgiga saada selgust, kas NHL etteheited hageja suhtes on põhjendatud või mitte, pöördus kostja hageja poole kirjaga, kostja palus hagejal vastata, kuidas NKG-s mh täidetakse kollektiivlepingut. Samuti korraldas kostja teenistusliku järelevalve selgitamaks, kas direktori tegevus on seaduslik või mitte. 17.09.2013 tuvastas töövaidluskomisjon otsuses nr 4.1-1/1496 ja 4.1-1/1497 (k 1, tl 86-88, 9093), et NKG on rikkunud usaldusisiku informeerimise kohustust. 16.10.2013 tegi Töövaidluskomisjon otsuse trahvida hagejat selle eest, et tema takistas ametiühinguorganisatsiooni tegevust koolis, ei edastanud neile informatsiooni, ei konsulteerinud esindajatega ega vastanud ühingu arupärimistele. Kostja on pöördunud ka riikliku lepitaja poole NHL ja NKG lahkarvamuste lahendamiseks. Riiklik lepitaja leidis, et NHL ja NKG vahelistes suhetes on aset leidnud kollektiivlepingu rikkumised NKG juhtkonna poolt, eelkõige informeerimise, konsulteerimise kohustusi ja garantiisid ametiühingule (k 1, tl 95). Kultuuriosakonna poolt läbiviidud järelevalve tulemusena tuvastati NKG-s mitmed olulised puudused ja rikkumised. Teenistusliku järelevalve 29.10.2013 akti nr 1.1-8/9508-2 (k 1, tl 9697) kohaselt tuvastati NKG-s järgmised puudused: - Järelevalve käigus 07.10.2013.a toimunud külastuse hetkel ei olnud koolis õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ajakava. - Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 69 näeb ette, et kool avalikustab kooli õppekava oma veebilehel. Kreenholmi gümnaasiumi õppekava ei olnud perioodil 07.10.2013 - 17.10.2013 kooli veebilehelt saadav. Direktor põhjendas 07.10.2013 õppekava veebilehel puudumist sellega, et kooli õppekava on hetkel muutmisel. Vastavalt põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõikele 1 on kooli õppekava õpingute alusdokument. - Kooli õppekavas esitatud tunnijaotusplaani tunniplaanile vastavuse kontrollimisel selgus direktori kommentaari alusel, et kooli õppekavas esitatud plaan ei kehti ning õppealajuhataja käes on olemas täpsem (õppeperioodide) tunnijaotusplaan. Kuna õppealajuhataja järelevalve hetkel puudus töökohalt, jäi (õppeperioodide) kehtiv tunnijaotusplaan esitamata. Kultuuriosakonna haridusteenistuse igakuisele tegevuskavale vastavalt paluti koolidel esitada tunnijaotusplaanid haldusteenistuse peaspetsialistile kontrollimiseks käesoleva aasta 9.septembriks. Kreenholmi gümnaasium ei esitanud tunnijaotusplaani ei tegevuskavas määratud tähtajaks ega 07.10.2013.a järelevalve käigus. Tunnijaotusplaan esitati alles pärast Kultuuriosakonna haridusteenistuse peaspetsialisti I T korduvat pöördumist 15.10.2013.a. - 15.10.2013.a esitatud tunnijaotusplaanis puudusid andmed valikkursuste kohta. - Järelevalve käigus 07.10.2013.a selgus, et mõned õppeained, mis on kantud õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse, puuduvad Narva Kreenholmi Gümnaasiumi veebilehel avalikustatud tunniplaanis, mis tähendab, et EHISesse kantud andmed ei vasta tegelikule olukorrale.

- Narva Kreenholmi Gümnaasiumis ei peeta dokumendiregistrit alates 23.12.2012. a või ei ole dokumendiregister avalik. Ka ei ole loogiline dokumendiregistri asukoht asutuse veebilehel. - Teenistusliku järelevalve käigus paluti 17.10.2013.a õppealajuhataja I J esitada Narva Kreenholmi Gümnaasiumi mõnede töötajate töölepingud ja haridust tõendavad dokumendid. Õppealajuhataja keeldus küsitud dokumentide andmisest, põhjendades keeldumist asjaoluga, et direktor jäi haigeks ja ei viibi hetkel koolis, dokumendid asuvad tema kabinetis ja kabinetivõtmed on vaid direktori käsutuses. Antud juhul ei olnud juurdepääs dokumentidele tagatud, millega takistas kooli juhtkond teenistusliku järelevalve teostamist. 29.11.2013.a kirjaga nr 3.2-2/200342-2 informeeris Politsei- ja Piirivalveamet Korruptsioonidekuritegude büroo NKG-d, et kontrollib kriminaalasja nr 13221000070 raames võimalikke ametialaseid kuritarvitusi hageja poolt (k 1, tl 98). Pärast ülalmärgitud asjaoludega tutvumist ja analüüsi oli kostjale üheselt selge, et hageja poolt esitatud selgitused ja antud kinnitused tema tegevuse seaduslikkuse kohta ei vasta tegelikkusele. NHL-i poolt esitatud märgukirjad ja avalikud protestid, Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsustes tuvastatud rikkumised, Tööinspektsiooni otsus trahvida hagejat seetõttu, et ta takistas ametiühinguorganisatsiooni tegevust koolis ning riikliku lepitaja poolt tuvastatud rikkumised kinnitasid tõsiasja, et hageja tegevus ei ole kooskõlas Kollektiivlepingu ega seadusega. Samas diskrediteerisid hageja poolt toime pandud rikkumised kostjat nii Haritlaste Ametiühingu, NHL-i kui ka avalikkuse ees. Enamgi veel, järelevalve aktis märgitud rikkumised ja tehtud ettekirjutused näitasid, et hageja tegevus NKG juhina ei ole olnud seaduspärane. Vastuses esitatud väited hageja käitumise õigustamiseks aga kinnitas kostjale, et hoolimata toime pandud rikkumistest, ei ole hageja valmis enda eksimusi tunnistama ega neid kostjale ka olukorra lahendamiseks avaldama. Hageja eelpoolkirjeldatud käitumise tulemusena kaotas kostja hageja suhtes usalduse. Samuti põhjustas hageja ülalmärgitud tegevus kolmanda isiku (so NHL-i ja Haritlaste Ametiühingu) usaldamatuse kostja, kui tööandja suhtes. Töösuhte jätkamine hagejaga ei olnud kostja poolt enam võimalik ega mõistlikult eeldatav. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TLS § 88 lg 1 punktidest 5 ja 6 ütles kostja 30.10.2013.a avaldusega hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles. Hageja rikkumised ja hageja käitumine tõi kaasa kostja usalduse kaotuse hageja suhtes. Samuti põhjustas hageja tegevus kolmandate isikute usaldamatuse kostja vastu. Kostja leidis ka, et temal ei olnud kohustust hagejat eelnevalt hoiatada. Seega töölepingu lõpetamine oli õiguspärane ja põhjendatud. Hageja seisukohad kostja vastuse suhtes (k 1, tl 111-121) Hageja leidis, et kostja poolt esitatud tõendina riikliku lepitaja arvamus rikkumiste kohta (k 1, tl 95) ei saa olla tõendiks, kuna lepitaja ei ole ametlikku menetlust algatanud ning ei saa seetõttu anda õiguslikku hinnangut. Samuti esitatud Töövaidluskomisjoni otsused (k 1, tl 8688, 90-93) ei tõenda lepingu rikkumist, kuna Töövaidluskomisjon kohaldas ebaõigesti seadust. Arusaamatuks jääb mida jättis hageja tegemata või mida ta pidi teisiti tegema, st milles väljendub informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumine. Tööandja ei saa hiljem töölepingu ülesütlemise põhjendusi töövaidluses täiendada põhjendustega, mida ülesütlemisavalduses ei avaldatud ega esitatud. Ülesütlemisavalduses esitamata väidetavad

rikkumised ei saa olla usalduse kaotamise põhjuseks. Igal juhul pidi kostja järgima ülesütlemisel mõistlikku tähtaega alates rikkumisest teadasaamisest, mida kostja ei teinud. Kostja täiendavad seisukohad 6.02.2014 (k 1, tl 130-133) Ülesütlemisavalduses esitatud hageja poolt toime pandud rikkumised on tõendatud ja hagejale omistatavad. Hagejal oli kohustus täita informeerimise ja konsulteerimise nõuet, mida hageja aga ei teinud. Töötajate usaldusisik Katrin Look on palunud kirjas S V ja S T informeerimist ja konsulteerimist, vastavasisuline kohustus tuleneb nii kollektiivlepingust kui ka seadusest ning on selge ja arusaadav. Seega ei saa hageja väita, et usaldusisiku päring jäi hagejale arusaamatuks. Isegi kui hageja ei saanud sellest aru, oli tal võimalus pöörduda selgituste saamiseks NHL poole, hageja ei püüdnud aga arusaamatusi lahendada. Kostja leiab, et hageja vastav kohustus tuleneb TUIS § 20 lg 1 p-st 3, kuna hagejalt nõuti informeerimist ja konsulteerimist mitme töötajaga töösuhte lõpetamisega seonduvalt. Kostja ei laienda ülesütlemise põhjusi, kõiki põhjused on üheselt ja ammendavalt välja toodud ülesütlemisavalduses. Teenistuslik järelevalve oli korraldatud selleks, et selgitada välja, kas direktori peale esitatud kaebused vastavad tõele või mitte. Teenistusliku järelevalve käigus olidki tuvastatud rikkumised ning need on ülesütlemisavalduses toodud. Kostja leiab, et ülesütlemine on õiguspärane ja põhjendatud, samuti ütles kostja töölepingu üles mõistliku aja jooksul. Kostja selgitas, et usaldamatuse hageja vastu põhjustasid järjepidevad rikkumised ja probleemid hageja vastutusalas, mis diskrediteerisid kostjat nii NHL-i, Haritlaste Ametiühingu kui ka avalikkuse ees. Toime pandud arvukad rikkumised, tekkinud arusaamatused ja nende eitamine tõi kaasa pingete tekkimise ning põhjustas kostja usaldamatuse hagejasse. Kostja oli aktiivne probleemide lahendamisel ning tema sooviks ei olnud töölepingu kiirem ülesütlemine, kostja pidas vajalikuks selgitada välja rikkumiste põhjused ning leida võimalusi koostöö jätkamiseks hagejaga. Kostja leiab, et tema on ülesütlemisavalduse esitanud õigeaegselt, so mõistliku aja jooksul pärast hageja poolt toime pandud rikkumistest teadasaamist. Hageja täiendavad seisukohad 22.07.2014 (k 1, tl 188-191) H P 17.10.2013 kirjal (k 1, tl 95) puudub õiguslik tähendus, kuna tegemist on tema isikliku arvamusega, mis ei ole kuidagi seotud riikliku lepitaja institutsiooniga ja sellest tulenevate pädevustega. H P ei ole alustanud riikliku lepitajana ühtegi menetlust seoses tekkinud olukorraga ega teinud ametlikult ühtegi toimingut. Hageja on pöördunud H P poole (k 1, tl 193-194, 198) ning 12.02.2014 vastuses kinnitas H. P, et viibis Narvas üksnes „vaatlejana“ (k 1, tl 196, 200). Seega, H P 17.10.2013 kirja tuleb vaadelda kui tema isiklikku subjektiivset arvamust, millel puudub tõenduslik tähendus. Tööinspektsiooni 16.10.2013 kiirmenetluse otsus (k 1, tl 159) hagejale trahvi määramise kohta TUIS § 24 lg 1 alusel informeerimis- ja konsulteerimiskohustuse rikkumise eest on asjakohatu tõend, kuna Viru Maakohus tühistas selle kiirmenetluse otsuse 27.03.2014 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-13-6882 täies ulatuses (k 1, tl 202-205). Kohtuotsus jõustus 29.05.2014 (k 1, tl 206). Seega ei saa kostja tugineda ega 16.10.2013 kiirmenetluse otsusele ega vastavale Delfi uudisteportaali väljatrükile (k 1, tl 94).

TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamisel kuulub rahuldamisele hageja nõue 3 kuu keskmise palga hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 ls 1 alusel summas 6589,50 eurot (3*2196,50=6589,50). Samuti TLS § 109 lg 1 alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kogusummas 13179 eurot (6*2196,50). Need nõuded on kooskõlas TLS § 109 lg 1 ls 1 ja 2, VÕS § 127 lg 6 ja § 128 lg 4, samuti Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-79-13 märgitud seisukohtadega. Hageja töötas 18.11.2014 kuni 17.04.2014 Sillamäe Vanalinna koolis õpetajana (k 1, tl 207). Alates 1.05.2014 asus tööle Londonis asuvas DAR Õppekeskuses vene keele ja kirjanduse õpetaja kohal (k 1, tl 208). Hageja lõplikud nõuded olid järgmised: - Tuvastada töölepingu nr 244 ülesütlemise tühisus - Lõpetada nimetatud tööleping kohtuotsusega alates 31.10.2013 - Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest summas 1706,34 eurot ning hüvitis hageja 6 keskmise töötasu ulatuses summas 13179 eurot - Mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras 1706,34 eurolt ja 13179 eurolt alates 31.10.2013 kuni põhinõuete täitmiseni (1706,34 ja 13179 euro tasumiseni) - Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kui kohus jätab hagi rahuldamata jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja täiendavad seisukohad 1.08.2014 (k 2, tl 2-4) H P 17.10.2013 arvamuses esitatu on lepitaja kui eksperdi sõltumatu hinnang olukorrale. Tegemist on eksperdiarvamusega. Tegemist ei ole H P isikliku seisukohaga. Isegi juhul kui kohus peaks lõpetama töölepingu poolte vahel TLS § 107 lg 2 alusel, oleks hagejal õigus hüvitisele, mis ei ole suurem, kui tema 3 kuu keskmise töötasu suurus. TLS § 109 lg 2 kohaselt TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul töölepingu lõpetamisel maksab tööandja töötajale hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurust võib muuta arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Töötaja võib nõuda ka suuremas ulatuses kahju hüvitamist, kui 3 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis ei kompenseeri töötajale töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega tekitatud kogu varalist kahju. Hageja ei esitanud asjaolusid ega tõendanud, et hüvitis 3 kuu keskmise töötasu suuruses ei kompenseeriks temale töölepingu lõpetamisega tekitatud kogu varalist kahju. Kostjale etteheidetava teo (töölepingu ülesütlemine) ja tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Kostja ei nõustu seisukohaga, et kui hagejaga poleks töölepingut üles öeldud, oleks hageja käesoleva ajani teeninud töölepingujärgset töötasu. Pärast töölepingu ülesütlemist peeti hageja kinni politsei poolt kahtlustatavana kooli raha omastamises. See asjaolu oleks toonud kaasa hagejaga töösuhte peatamise või lõpetamise. Kui kohus leiab, et ülesütlemine on tühine tuleb hagejale makstavat hüvitist vähendada miinimumini. Hageja täiendavad seisukohad 7.08.2014 (k 2, tl 10-11) Hüvitise vähendamiseks miinimumini ei ole alust. Hageja teenis pärast töölepingu ülesütlemist oluliselt vähem. Kostja viited hageja suhtes algatatud kriminaalmenetlusele on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega. Hagejale ei ole süüdistust esitatud ega milleski süüdi mõistetud. 07.08.2014-08.08.2014 kohtuistungil 7(22)

I. Ülesütlemisavaldusest (k 1, tl 19-20) nähtub, et tööleping hagejaga oli lõpetatud TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel. TLS § 88 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu või on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 88 lg-te 3 ja 4 alusel tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 95 lg-te 1-3 järgi töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS 95 lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 alusel seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Antud juhul ei ole vaidlust, et ülesütlemisavaldus oli tehtud kirjalikus vormis ja hagejale kätte toimetatud. Hageja aga leiab, et ülesütlemine oli tehtud seadusliku aluseta, kuna ülesütlemisavalduses viidatud TLS § 88 lg 1 p-d 5 ja 5 ei ole asjakohased – hageja ei ole lepingut rikkunud ja seega ei saanud põhjustada kostja usalduse kaotust või kolmandate isikute usalduse kaotust kostja vastu. Hageja on seisukohal, et ei esine TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 6 nimetatud asjaolusid ning seega ülesütlemine on tühine. Eeltoodu alusel tuleb kohtul järgmiselt kontrollida, kas ülesütlemine oli tehtud seaduslikul alusel ehk kas esinesid ülesütlemise materiaalsed eeldused. II. Selleks, et kontrollida, kas ülesütlemine oli ka formaalselt kehtiv, tuleb tuvastada, kas hageja on rikkunud töölepingut, kollektiivlepingut või seaduse nõudeid või pani toime sellise teo, mis võis põhjustada kostja usalduse kaotust või kolmandate isikute usalduse kaotust kostja vastu. Kõigepealt analüüsib kohus, millised rikkumised olid hagejale ülesütlemisavalduses ehk kohus analüüsib ülesütlemisavalduse sisu.

sätestatud kohustust. Sama rikkumist on tuvastanud ka riiklik lepitaja, kes märkis, et NKG-s rikutakse kollektiivlepingut eeskätt punktides, mis puudutavad informeerimist, konsulteerimist ja garantiisid ametiühingule (k 1, tl 95). Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumise puhul ei ole märgitud, kas see oli rikutud konkreetse töötaja suhtes, millal oli rikutud või muid täpsemaid asjaolusid. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et hageja rikkus ka kollektiivlepingut, kuid ei ole viidatud lepingu konkreetsele punktile. Seega enne rikkumiste tuvastamist, tuleb kohtul tõlgendada, mida konkreetselt hagejale ülesütlemisavalduses ette heidetakse. TLS § 95 lg 3 lähtuvalt ei ole ülesütlemine kehtetu ainult selle tõttu, et ülesütlemine ei olnud põhjendatud. Seega ei ole välistatud, et tööandja põhjendab ülesütlemist täiendavalt hiljem nt kohtumenetluses ning teeb usutavaks, et just nimetatud põhjustel oligi tööleping lõpetatud. Tööandja ehk kostja selgitas oma vastuses hagile, milliseid punkte kollektiivlepingus (k 1, tl 25-27) hageja rikkus (k 1, tl 78 – p 4.1.3.). Kostja viitas kollektiivlepingu p-dele 6.3, 13.1 ja lisaks TLS § 89 lg-le 4. Informeerimise ja konsulteerimise kohta selgub kostja vastusest täiendavalt, et hageja ei vastanud ka usaldusisiku päringutele. Kohtu seisukohalt ülesütlemisavalduse puhul on tegemist tahteavaldusega, mille tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 75. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Nagu kohus on eelnevalt märkinud, ei ole ülesütlemisavalduses viidatud konkreetselt, millal ja kelle suhtes (kas kõikide töötajate suhtes) rikkus hageja informeerimise ja konsulteerimise kohustust ning millist konkreetselt infot ei ole hageja edastanud ametiühingule. Kuid ülesütlemisavalduses on välja toodud kaks Töövaidluskomisjoni otsust nr 4.1-1/496 ja 4.11/497, millest selgub, et hageja ei täitnud nimetatud kohustust kahe töötaja - S T ja S V koondamisel. Hageja vastusest selgub, et kokku oli perioodil mai lõpust 2013 kuni 31.08.2013 koondatud kuus töötajat. Kohtule on esitatud ka K L päringud (k 1, tl 123-124), milles ta palub just kahe töötaja S T ja S V koondamise kohta informeerimist ja konsulteerimist. Kuna viidatud on ainult kahele juhtumile, leiab kohus, et kostja käsitluse järgi oli usalduse kaotus tingitud just nende töötajate koondamisega seotud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumisest. Seega analüüsib kohus ainult nende kahe töötajaga lepingu lõpetamisel informeerimis- ja konsulteerimiskohustuse rikkumist. Ülesütlemisavalduse p-s 1.1. heidetakse hagejale ette informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumist (punkti pealkiri). Seega leiab kohus, et kostja ka kollektiivlepingu rikkumise puhul mõtles punkte, mis puudutavad informeerimist. Asjakohasteks punktideks kollektiivlepingus võivad olla p-d 2.1 ja 2.4., mille kohaselt tööandja esitab ametiühingule viimase soovil töötajate huvide kaitseks vajalikke andmeid ning ametiühingu järelpärimisel annab tööandja teavet linna õppeasutuste põhifinantsnäitajate, töökorralduse muudatuste, tähtajaliste töölepingute sõlmimise ning mittetäieliku tööpäevaga töölepingute kohta. Narva Haridustöötajate Liidu märgukirjas (k 1, tl 83) on viidatud ka kollektiivlepingu p-dele 6.3, 13.1 ja TLS § 89 lg-le 4, nendele viitas ka kostja vastuses hagile (t.l. ). Kohus, tõlgendades ülesütlemisavaldust, jõuab aga järeldusele, et tööandja ei ole hagejale ette heitnud nimetatud sätete rikkumist ehk need sätted ei olnud ülesütlemise põhjusteks. Seega piirdub kohus 10(22)

2.1.ja 2.4. töötajate S V ja S T koondamisel. Teenistusliku järelevalve aktis (k 1, tl 96-97) on toodud rohkem tuvastatud rikkumisi kui ülesütlemisavalduses. Seega leiab kohus, et ülesütlemisavalduses on märgitud ainult need puudused, mis tõid kaasa usalduse kaotuse. Teisi järelevalveaktis märgitud rikkumisi ei pea kohus vajalikuks analüüsida ning kontrollib ainult ülesütlemisavalduses toodud rikkumisi nagu need on selles sõnastatud. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama ning kuna kostja pole ülesütlemisavalduses rohkem rikkumisi välja toonud, siis eeldab kohus, et teised rikkumised ei mõjutanud töölepingu ülesütlemise üle otsustamist. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja rikkus TUIS § 20 ja kollektiivlepingu p 2.1. ja 2.4 töötajate S T ja S V koondamisel. Kõigepealt hindab kohus TUIS § 20 tuleneva informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumist. Kollektiivlepingu p-st 1.2.6 (k 1, tl 25) tuleneb, et linna õppeasutust esindab asutuse (kooli) juht (direktor) ning p-st 1.7. tuleneb, et lepingus sätestatud õiguste teostamist ja kohustuste täitmist ning teiste funktsioonide teostamist võib tööandja teostada vastava õppeasutuse esindaja kaudu. Seega hagejale olid antud volitused nii õpetajate töölevõtmiseks kui ka koondamiseks. Oma ülesannete täitmisel pidi kooli direktor juhinduma kollektiivlepingust ja seadustest (kollektiivlepingu p 1.5.). Kostja ei ole hagejale ette heitnud oma pädevuse ületamist, leides aga, et oma ülesannete täitmisel ei järginud hageja TUIS § 20. Kohus peab vajalikuks märkida, et ülesütlemisavalduses ei ole hagejale ette heidetud koondamine kui fakt, vaid koondamise käigus informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine. Koondamiste kohta on olemas ka jõustunud Töövaidluskomisjoni otsused, et koondamine oli seaduslik (k 1, tl 86-88, 90-93). Seega ei hakka kohus veel kord analüüsima koondamise, kui sellise, seaduslikkust. Kostja ei ole ka märkinud, et tema polnud koondamistega nõus. Seega loeb kohus, et selles osas tegutses hageja seaduspäraselt ja oma pädevuse piires, ning ebaseaduslike koondamiste läbiviimist ei olnud hagejale ette heidetud kui usalduse kaotuse põhjust. TUIS § 19 lg-te 1 ja 2 kohaselt informeerimine tähendab usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele asjakohasel tasandil teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. Konsulteerimine 11(22)

tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele TUIS § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas. TUIS § 20 lg 1 kohaselt tööandja informeerib ja konsulteerib vähemalt järgmistest töötajaid puudutavatest asjaoludest: 1) tööandja struktuur, töötajate, sealhulgas tööülesandeid renditööna täitvate töötajate koosseis, nende muudatused ja kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule; 2) kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses; 3) kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine. Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et 2013. aastal oli koondatud 6 töötajat, töötajate normatiivkoormus suurenes, samas kui eelarve oli vähendatud. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et need otsustused tõid kaasa olulised muudatused nii töökorralduses, töötajate koosseisus kui ka töölepingulistes suhetes (6 töötajaga olid töölepingud lõpetatud). Seega leiab kohus, et hagejal oli kohustus töötajaid vastavatest muudatustest (sh tulevatest koondamistest) informeerida ja konsulteerida lähtuvalt TUIS §-st 20. Kohus märgib, et informeerimise kohustus ei tähenda formaalset info edasiandmist, vaid selline nõue tuleneb seadusest selleks, et enne muudatusi asutuse töös töötajatel oleks reaalne võimalus arutada seda tööandjaga koos ja jõuda võimalusel variandile, mis vastab mõlema poole huvidele kõige paremini. Hageja on märkinud hagiavalduses, et töötajatele oli muudatustest teatatud koosolekutel. Tunnistaja I J kinnitas oma ütlustes, et töötajatega seotud korralduslikest küsimustest räägiti 2013.a esimesel poolaastal NKG juhtkonna ja õpetajate koosolekutel, kus hageja esines ja rääkis, mis muudatused tulevad koolis ning koormuse arutati iga töötajaga isiklikult. Kuid milline info konkreetselt oli töötajatele edastatud ja millisel viisil ei ole selge, kohtule ei ole esitatud selle kohta tõendeid. Tööandja peab täitma informeerimise kohustust sellisel viisil, et hiljem töökorralduse muudatused (nt ka koondamised) ei tuleks töötajatele üllatusena ette. Hageja ei ole tõendanud, et tema on vastaval viisil töötajaid informeerinud. Informeerida ja konsulteerida töötajaid tuleb enne muudatuste tegemist. Pärast muudatusi võib töötajaid konsulteerida, kui see on lähtuvalt olukorrast võimalik ja mõistlik. Hageja märkis hagiavalduses, et koondamised olid tehtud selle tõttu, et kostja suurendas õpetajatel normatiivkoormust 21-lt tunnilt 24-le ning sättis selle tingimuse kooli rahastamise eelduseks. Vastav teade oli NKG-le edastatud 7.05.2013 (k 1, tl 24) ning hagejal tuli töötajaid tekkinud olukorrast informeerida. TUIS § 21 lg-te 1 ja 2 alusel tööandja annab teavet viisil, mis võimaldab teabega põhjalikult tutvuda ja vajaduse korral valmistuda tööandjaga peetavateks konsultatsioonideks. Tööandja annab teavet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel on õigus esitada kirjalik arvamus või teha ettepanek tööandjalt saadud teabe kohta või teatada soovist alustada konsulteerimist 15 tööpäeva jooksul teabe kättesaamisest arvates. Kui tööandja ei arvesta tehtud ettepanekuid, põhjendab ta seda esimesel võimalusel kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Eeltoodu, sh tunnistaja I J ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja on rääkinud (sh kooli juhtkonna ja töötajatega peetud koosolekutel) tulevatest muudatustest, kuid TUIS § 21 lg 1 ls 2 nõuab, et teave oleks antud kirjalikus vormis, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja ja kooli töötajate vahel ei olnud teistsugust kokkulepet. Kusjuures kollektiivilepingust tuleneb veel täiendav tingimus (nt p 6.3. ja 6.4.), et muudatuste tegemise üle otsustamisel teeb tööandja koostööd ametiühinguga. Sellest järeldab kohus, et muudatustest oli vaja teavitada täiendavalt ka ametiühingut. Selline kohustus tuleneb ka ametiühingute seaduse (AÜS) §-st 22 lg 1. Seega ei piisanud informatsiooni jagamist ainult õpetajate ja juhtkonna koosolekutel. Hagejal oli kohustus informeerida töötajaid enne muudatuste tegemist kirjalikult ja info tuli edastada ka ametiühingule. Hageja ei ole seda teinud. Samas loeb kohus tõendatuks, et töötajad olid teadlikud võimalikest muudatustest personalikoosseisus ja koondamistest. Seda kinnitavad oma ütlustes tunnistajad Mati Talvik, A B ja I J. Vastavalt TUIS §-le 21 oli töötajatel võimalik nõuda konsulteerimist, enne seda oli võimalik ka arutada teemat usaldusisikuga. Seda aga töötajad pole teinud. Hageja on küll rikkunud TUIS § 20 ja 21, kui ei informeerinud töötajaid kirjalikult, kuid vormi järgimata jätmise tõttu ei saa öelda, et koondamised tulid NKG töötajatele üllatusena ning kirjaliku vormi järgimata jätmine tõi kaasa kostja usalduse kaotust hageja vastu või kolmanda isiku (NHL) usalduse kaotuse kostja vastu. Hagejale heidetakse ka ette, et tema pole vastanud K L päringutele seoses S T ja S V koondamisega. K L edastas 14.06.2013 hagejale päringu, milles nõudis töötajate usaldusisikuna konsulteerimist töölepingu ülesütlemise küsimuses (k 1, tl 123, 124). Päringule hageja sisuliselt ei vastanud, leides, et tal puudub volitus sellise info jagamiseks (k 1, tl 124). Kohus leiab, et kuna mõlema töötajaga öeldi tööleping üles enne selle päringu esitamist 14.06.2013 (S. T 7.06.2013 ning S. V 27.05.2013 – vt Tööinspektsiooni otsuste kirjeldav osa – k 1, tl 86p, 90p) antud juhul ei olnud enam tegemist informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumisega, kuna ei pea informeerima töötajat, kellele on juba edastatud ülesütlemisavaldus. TsÜS § 72 alusel tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Seega tehtud tahteavaldust ei saa enam tagasi võtta ning pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist töötajate poolt puudus kohustus töötajaid informeerida ja konsulteerida. TUIS § 20 eesmärki on kohus juba eelnevalt seletanud ning pärast ülesütlemise tegemist ei ole võimalik seda eesmärki enam saavutada. Küll aga tuleneb usaldusisiku õigus saada oma küsimustele vastuseid TUIS §-st 9, mille p-de 2 ja 1 kohaselt on usaldusisikul õigus 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga. See tähendab ühtlasi, et tööandjal on ka vastav kohustus küsimustele vastata. Asjas ei ole tuvastatud, et usaldusisik oleks nõudnud infot enda või teiste töötajate (kellega olid päringute tegemise ajal töösuhted ja kellele ei olnud veel ülesütlemisavaldusi edastatud) töölepingute kohta. Päringutes on selgelt öeldud, et usaldusisik soovis informeerimist seoses S T ja S V, kellele olid juba ülesütlemisavaldused edastatud. Ülesütlemisavalduses ei ole aga hagejale ette heidetud, et tema rikkus oma töökohustusi selliselt, et pole täitnud TUIS §-st 9 tulenevat kohustust. Kohus leiab siinkohal, et kohtul puudub vajadus analüüsida, kas Katrin Look oli ka tegelikult valitud töötajate usaldusisikuks, kuna pärast töösuhete lõppemist S V ja S T ei olnud igal juhul võimalik nõuda nende konsulteerimist ja informeerimist.

Järgmiselt analüüsib kohus, kas hageja on rikkunud kollektiivlepingu p 2.1. ja 2.4. K L päringutes on viidanud kollektiivlepingu p-dele 2.1. ja 2.4., mis annavad ametiühingule õiguse saada teavet. Päringus on ka kirjas, et Katrin Look on NHL Narva Kreenholmi Gümnassiumi osakonna usaldusisik. AÜS § 1 lg 2 tulenevalt ametiühing on mittetulundusühing ehk juriidiline isik. Juriidiliste isikute esindamist reguleerib TsÜS § 34. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et K L oleks ametiühingu juhtorgani liige. AÜS § 8 lg 1 p 5 ja lg 2 kohaselt võib ametiühingu põhikirjas ette näha, kes võib olla ühingu esindajaks. TUIS § 2 lg 1 alusel usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Kohus selgitab, et ametiühingul peavad olema esindajad, ametiühingul ei saa aga olla usaldusisikut, kuna ametiühingus ei ole tööandjat. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et K L oleks ametiühingu esindajana või ametiühingu juhtorgani liikmena pöördunud hageja poole teabe saamiseks. Seega ei saanud hageja rikkuda kollektiivlepingu p 2.1. ja 2.4., kui ei vastanud K L päringutele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole kollektiivlepingu nimetatud sätteid rikkunud. Kostja viitab Töövaidluskomisjoni otsustele, milles oli tuvastatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumist. Kohus on eelnevalt ka jõudnud seisukohale, et TUIS § 20 oli hageja poolt rikutud. Kohus märgib siinkohal, et ei saa võtta tõendina Töövaidluskomisjoni otsuste õiguslikke järeldusi, küll aga saab tugineda komisjoni poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele, nt millal olid töötajatele (S. V, S. T) edastatud ülesütlemisavaldused. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, et riikliku lepitaja 17.10.2013 arvamus (k 1, tl 95) ei tõenda, et hageja ei täitnud informeerimise kohustust. H P 12.02.2014 kirjast (k 1, tl 200) nähtub, et ta osales Narva Linnavalitsuse ja NHL vahelise eriarvamuse lahendamisel „üksnes vaatlejana“. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et oleks algatatud ametlik lepitusmenetlus, millest kohus järeldab, et tegemist on H P isikliku arvamusega. Arvamusest ei selgu, kuidas lepitaja on sellele jõudnud ja millistele faktilistele asjaoludele tema tugines. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 17.10.2013 arvamuse puhul on tegemist eksperdi arvamusega. Kuna riiklik lepitaja ei olnud kohtus tunnistajana üle kuulatud, käsitleb kohus seda arvamust dokumentaalse tõendina. Kohus selgitab, et tegemist ei saa olla eksperdi arvamusega ka TsMS § 293 lg-test 1 ja 2 tulenevalt. Kuigi kohtul ei ole kahtlust, et riiklik lepitaja on tööõiguse asjatundja, siiski õigust mõistab kohus ning kohus annab olukorrale õiguslikku hinnangut. TsMS § 293 lg 1 ls 2 sätestab millal kohtul on võimalik küsida eksperdi arvamust õigusküsimuses ning antud juhul ei ole tegemist sellise juhtumiga. Nimetatud arvamuse kui dokumentaalse tõendi hindamisel aga võtab kohus arvesse, et sellest ei selgu, millistest asjaoludest tulenevalt leidis H P, et hageja on informeerimise kohustuse rikkunud. Kokkuvõtteks annab kohus hinnangu, kas hageja toime pandud rikkumine võis kaasa tuua usalduse kaotuse kostja poolt või kolmanda isiku usalduse kaotuse kostja vastu. Ülesütlemisavaldusest ei selgu, millal hageja on informeerimise kohustuse rikkunud. S T ja S V koondamised toimusid 2013 mai lõpus-juuni alguses, millele järgnesid suvised piketid ja meeleavaldused meedias. Ülesütlemine hagejaga aga oli tehtud 30. oktoobril 2013. Seega ei ole kostja põhjendanud, milline rikkumine oli nii tõsine, et tõi kaasa kostja usalduse kaotuse. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kostja oli töösuhetes õpetajatega tööandjaks ning TUISis 14(22)

sätestatud informeerimise kohustus on ka kostja kohustus ja ka temal oli võimalik seda kohustust täita alates maist 2013, seda enam, et kostja poole on pöördunud NHL märgukirjadega. Kohus leiab, et kostjal oli piisavalt aega, et olukorda lahendada. Kuna kostja ei ole ette võtnud olulisi samme alates maikuust, järeldab kohus sellest, et kostja kiitis direktori tegevust heaks. Kuid teatud ajahetkel (sügisel 2013 ja avalikkuse mõju all) otsustas kostja oma seisukoha muuta. Ei ole usutav, et ca kuue kuu möödumisel kaotas kostja usalduse hageja suhtes. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostja kui kooli töötajate tööandja oleks hagejale andnud juhiseid muudatuste läbiviimiseks. Kohus leiab, et informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumisel ei saa olla tegemist niivõrd olulise rikkumisega, mis võiks põhjendada usalduse kaotust. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et Töövaidluskomisjon leidis, et koondamised olid seaduslikud sõltumata sellest, et hageja pole täitnud informeerimise kohustust. Järelikult selle kohustuse täitmata jätmine ei saanud mitte kuidagi koondamist mõjutada või muuta selle tulemust. Järgmiselt analüüsib kohus teenistusliku järelevalve aktis märgitud asjaolusid. Hagejale heidetakse ette, et õppekava ei olnud kättesaadav gümnaasiumi veebilehel. PGS § 69 alusel tuleb õppekava avalikustada kooli veebilehel. PGS § 17 tulenevalt on õppekava kooli tegevuse alusdokumendiks. Hageja ei vaidlustanud fakti, et õppekava puudus kooli veebilehel. Hageja selgitas, et õppekava oli muutmisel ning pidi olema valmis 01.12.2013. Õppekava oli paberkandjal koolis kättesaadav ning selle puudumine veebilehelt ei tähenda, et seda polnud üldse. Tunnistaja M T kinnitas hageja sõnu, et õppekava oli paberkandjal olemas. Kuna õppekava fail oli väga mahukas, otsustas kool seda muuta kasutajasõbralikumaks ning siis avalikustada veebilehel. Selleks, et teada saada, kas koolis on üldse õppekava, tuleb kontrollida, kas õppekava oli koolidirektori käskkirjaga kinnitatud. Kui veebilehel õppekava ei ole, ei tähenda see, et koolis puudub õppekava üldse. Tunnistaja V I, kes ise viis läbi teenistusliku järelevalve, ei osanud vastata küsimusele, kas koolis toimus õppetegevus õppekava järgi või mitte. Kohus leiab, et õppekava osas oli järelevalve pealiskaudne ega kajasta tegelikku olukorda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et koolis puudus õppekava või kooli õppetegevus ei toimuks kooskõlas riikliku õppekavaga. Asjaolu, et õppekava ei olnud mingil ajahetkel veebilehel kättesaadav, ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks. Tegemist ei ole, kohtu arvates, ka lepingu olulise rikkumisega. Menetluse käigus ei olnud ümber lükatud hageja väide, et õppekava oli muutmisel ning sellepärast ei olnud ka veebilehel kättesaadav. PGS kohaselt on koolil kohustus õppekava avalikustada ning antud asjas on leidnud tõendamist, et õppekava NKG-s ei olnud avalikustatud. Seega tegemist on seaduse nõude rikkumisega. Kuid kostjal oli vaja selgitada välja põhjustusi, miks pole avalikustatud, kas see on olemas ning kas seda täidetakse. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et õppekava oli ja selle alusel toimuski õppetegevus koolis. Õppekava puudumine veebilehel ei ole oluline rikkumine. PGS §-s 71 on sätestatud direktori ülesanded ning kooli dokumentide avalikustamine veebilehel ei ole direktori otseseks ametikohustuseks. Vastavat kohustust ei tulene ka hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust. Kohus leiab, et ei ole võimalik, et kõiki ülesandeid, mis on 15(22)

kooli tegevusega seotud, täidaks isiklikult kooli direktor. Küll aga kooli direktor peaks ülesannete täitmist korraldama. Antud juhul korraldaski direktor õppekava muutmist. Muudatuste tegemist kinnitas ka tunnistaja I J, selgitades, et õppekava oli ilma muudatusteta ning muudatusi tehti jooksvalt juba õppeaasta algusel (tavaliselt tehakse muudatusi suvel, et õppekava oleks 1. septembriks valmis). Seadus ei keela muudatuste tegemist jooksvalt. Kohus leiab, et direktor ei ole oma kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et veebilehel avalikustamise nõue on põhjendatud sellega, et igaühel oleks võimalik takistuseta sellega tutvuda. Sellel perioodil ei olnud küll võimalik veebilehel õppekavaga tutvuda, kuid igaühel oli selleks võimalus koolis, kus oli õppekava paberkandjal. PGS § 17 lg 2 alusel õppekava kehtestab kooli direktor. Antud asjas ei tuvastanud kohus, et kooli direktor jättis õppekava kehtestamata, mis oleks direktoripoolne rikkumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja pole selles osas töölepingut rikkunud. Teiseks rikkumiseks, mis oli tuvastatud teenistusliku järelevalve käigus, on see, et alamregistrisse kantud õppeained ei olnud veebilehel avalikustatud. Seega EHISesse kantud andmed ei vasta tegelikkusele. Hageja põhjendas olukorda järgmiselt: tunniplaanis on andmed lühikese perioodi kohta, nt õppeveerandiks, NKG puhul on tsükliteks, EHIS-es on aga õppeained kogu õppeaastale. Samuti registril on abistav funktsioon, kui sinna ka kantakse ebaõiged andmed, siis seda on võimalik koheselt parandada. Selles osas leiab kohus ka, et tegemist ei ole olulise rikkumisega. Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamise ja põhimääruse (Määrus) § 2 kohasel registri asutamise eesmärk on koguda informatsiooni haridussüsteemi korraldamiseks ning sihipärasemaks juhtimiseks. Registri andmeid kasutatakse riikliku haridusstatistika koostamiseks. Määruse § 18 lg 1 p 14 alusel õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide kohta kantakse petajate ja õppejõudude alamregistrisse järgmised andmed: 14) õppekava, mille raames ta õpetab, õpetatavad õppeained, huvialad või juhitavad ringid. Seega registri eesmärgiks on koguda infot statistika eesmärkidel ja selleks, et koole juhtida. Määruse § 15 kohaselt õpetajate ja õppejõudude alamregistri andmed võimaldavad: 1) tagada õpetajate kutse-, eri- ja ametialase ettevalmistuse ja täiendamise võimaluste sihipärasemaks muutmist, õpetajate koolitusvajaduse prognoosimist ning õpetajate kvalifikatsiooni ja järelkasvu vajaduse prognoosimist; 2) toetada kõrgharidustasemel välishindamise läbiviimist, analüüsida õppejõudude arvu piisavust ning hinnata rahvusvahelistumise eesmärkide täitmist. On üldteada, et tunniplaani puhul on tegemist osaga õppekavast, tunniplaani koostatakse konkreetseks õppeperioodiks (nt veerandiks). Kohus leiab, et määruse § 18 lg 1 p 14 alusel tuleb alamregistrisse kanda üldised andmed õpetaja ja tema õpetatavate ainete kohta, mitte andmeid konkreetse perioodi kohta. Vastasel juhul - andmete sisestamisel perioodide kaupa ei oleks võimalik täita § 15 eesmärki, kuna sel juhul ei annaks andmed EHISes täielikku ülevaadet õpetajate ja nende tegevuste kohta. Tunnistaja M T kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et andmed veebilehel ja EHISes ei saagi olla samad. EHISesse tuleb sisestada andmed terve aasta jaoks. NKG-s oli tsükliõpe ning sellise õppeviisi puhul ei saanud olla tunniplaanis kõike aineid, mida õpetatakse selles klassis. Seda ei saanud ka parandada, kuna vastasel juhul ei oleks andmed õiged EHISes. Kui EHISes on mingi viga, siis seda saab väga kiiresti parandada, kuid antud juhul ei olnud tegemist veaga. Ka tunnistajad Vladislav Iljin ja I J kinnitasid, et andmed EHISes on võimalik parandada ning see pole keeruline. Tunnistajate ütlused ühtivad omavahel ega ole vastuolus. 16(22)

Kohtule esitatud dokumentidega ei ole tõendatud, et EHISesse oleks olnud sisestatud valed andmed. Ainuüksi asjaolu, et veebilehel tunniplaanis kajastatud õppeainetes ei olnud kajastatud kõiki õppeaineid, mis olid kantud EHISesse ei saa kohus järeldada, et tegemist on rikkumisega ja valede andmete esitamisega. Kui EHISes olid andmed õppeainete kohta, mida üldse koolis ei õpetata, siis võiks öelda, et andmed ei vasta tegelikkusele. Kuid kohtule ei ole esitatud selle kohta tõendeid. Tunnistajate ütlustest selgub, et andmeid oli võimalik väga lihtsalt muuta ehk isegi kui EHISes olid valed andmed, oli kostjal vaja sellele tähelepanu juhtida. Kohus märgib veel kord, et EHISe eesmärgiks on kooli juhtimine ja see on abiks riigile ja ka kohalikule omavalitsusele õppetegevuse korraldamisel. Valede andmete sisestamine registrisse ei saa olla oluliseks rikkumiseks. Seda enam, et andmete sisestamine ei ole direktori kohustus ja ei ole mõeldav, et direktor hakkaks ka iga päeva kontrollima sisestatud andmete õigsust. Samuti ebaõigete andmete sisestamine registrisse ei saa olla kahjulik kostjale. Kostja peaks kontrollima tegelikku olukorda ehk kuidas toimub õppetegevus koolis ning selle alusel veenduda, et ka EHISes on andmed õiged. Kohus märgib, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 2 alusel omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Seega Narva linn peaks hoolitsema selle eest, et gümnaasiumis toimuks õppetegevus vastavalt seadustele. Antud asjas ei olnud tuvastatud, et NKG-s ei vastaks õppetegevus seaduse nõuetele, mis võiks kaasa tuua usalduse kaotuse kooli direktori vastu. Kui tegelikkuses toimib õppetegevus korralikult ja seaduse kohaselt, siis isegi valede andmete sisestamise puhul EHISesse ei saa olla tegemist töölepingu olulise rikkumisega kohtu direktori poolt. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendatud, et hageja on sisestanud EHISesse valed andmed. Kolmandaks etteheiteks oli see, et koolis ei olnud peetud dokumendiregistrit. Hageja selgitas, et dokumendisregister oli olemas ning sinna olid kantud kõik dokumendid. Hageja ei saa vastutada selle eest, et dokumendid ei olnud registris mingil põhjusel avalikult nähtavad. Tunnistaja M T kinnitas, et dokumendiregister toimis ning see, et mingil põhjusel ei olnud dokumendid registris avalikult nähtavad, ei tähenda, et dokumendiregistrit ei olnud või dokumente ei registreerita. Tunnistaja selgitas ka, et moodulit haldab Haridus- ja Teadusministeerium. Tunnistaja ka ütles, et praegu on võimalik registrist näha dokumente, mis olid 2013. aastal registreeritud. Ka tunnistaja I J kinnitas, et koolis oli dokumendiregister. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 p-de 1-2 kohaselt teabevaldajaks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ja avalik-õiguslik juriidiline isik. AvTS § 11 lg 1 alusel asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. 17(22)

Seega dokumendiregistrit peab kohalik omavalitsus, kes võib küll panna andmete sisestamist kohustuseks kooli direktorile või teisele töötajale. Andmete sisestamine ei ole kooli direktori kohustuseks lähtuvalt seadusest ega ka poolte vahel sõlmitud töölepingust. Tunnistajad kinnitasid, et dokumendiregister oli olemas. Kui kostja leidis, et mõned dokumendid ei olnud avalikud või ei olnud üldse registrisse kantud, oli vaja kostjal välja selgitada selle põhjusi. Kui registrit haldab Haridus- ja Teadusministeerium. Teenistusliku järelevalve aktis on puudus välja toodud alternatiivselt: dokumendiregisrit ei peeta või dokumendiregister ei ole avalik, samuti viite dokumendiregistrile veebilehel ei ole loogilises kohas. Kostja ei ole tõendanud ühtegi nendest puudustest, viite asukoht ei saa üldse olla mingiks rikkumiseks. Tunnistajate ütlustega on ümber lükatud kostja väite, et dokumendiregistrit ei olnud. Kohus leiab, et ka seda rikkumist ei ole hageja toime pannud. KOKS § 661 lg-te 1-3 kohaselt teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. Seega pidi kostja, kui teenistusliku järelevalve käigus olid tuvastatud seaduse rikkumised, tegema kooli direktorile ettekirjutuse viia tegevust kookõlla seadustega. Teenistusliku järelevalve aktis ongi ettekirjutus tehtud. Teenistuslik järelevalve oli läbi viidud 29.10.2013 ning ülesütlemine oli tehtud 30.10.2013. Kohus leiab, et üks päev puuduste kõrvaldamiseks on ilmselgelt liiga lühike tähtaeg. Seega on kostja tegevus selles osas ebamõistlik. Alguseks otsustab kostja anda hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning järgmisel päeval saab aru, et hageja rikkumised on niivõrd olulised, et kostja kaotas usalduse hageja vastu. Kohus leidis omakorda, et ülesütlemisavalduses toodud rikkumised (mis olid tuvastatud teenistusliku järelevalve käigus) ei ole aset leidnud või nende rikkumiste eest ei saa hageja vastutada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on küll rikkunud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse, kuid need rikkumised ei olnud sellise iseloomuga ega raskusega, mis tõid kaasa kostja usalduse kaotuse hageja vastu või kolmandate isikute usalduse kaotuse kostja suhtes. Hageja rikkumiste puhul ei saa öelda, et need rikkumised olid pahatahtlikud ja eesmärgiga kostjat või kostja mainet kahjustada. Samuti ei leidnud tõendamist, et kostja oleks tekkinud hageja tegevuse tagajärjel mingi kahju. Keegi tunnistajatest ei kinnitanud kostja väiteid (ning kohus ei tuvasta seda ka teistest kohtuasja materjalidest), et hageja tegevuse tulemusena kaotas kolmas isik (nt Narva Haridustöötajate Liit) usalduse kostja vastu, mis aga oli märgitud üheks ülesütlemisavalduse õiguslikuks aluseks. III. Kohus nõustub hagejaga ka selles osas, et kostja ei öelnud töölepingu üles mõistliku tähtaja jooksul. Kohus nõustub hagejaga, et kostja oleks pidanud eelnevalt hagejat hoiatama ning kui vaatamata hoiatusele, hageja jätkaks rikkumiste toimepanemist, oleks võimalik lepingut 18(22)

lõpetada. Kostja leidis, et hoiatamine on TLS § 88 lg 3 alusel on kohustuslik ainult töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu töölepingu ülesütlemise korral. Kohus selgitab, et töölepingule laienevad võlaõigusseaduse (VÕS) sätted ning VÕS kohaselt on üldjuhul lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine on võimalik ainult lepingu olulise rikkumise puhul. TLS § 88 lg-s 1 ongi loetelu olulistest rikkumistest, s.h ka usalduse kaotus on oluline asjaolu, mille puhul on võimalik töölepingut üles öelda ka eelnevalt hoiatamata. Kostjal oli võimalik anda hagejale tähtaja rikkumiste kõrvaldamiseks ning kõrvaldamata jätmisel tööleping üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Antud juhul tööandja aga otsustas lõpetada tööleping usalduse kaotuse tõttu. Kohus leiab, et tuvastatud rikkumiste puhul ei saa eeldada, et tööandja võiks kaotada usaldust töötaja (hageja) suhtes või kolmas isik kaotada usaldust kostja suhtes.. Siinkohal ei nõustu kohus kostja vastuväidetega, et kostja ei saanud tegutseda varem, kuna tegemist oli suvise ajaga, paljud töötajad olid puhkusel ning info ei liikunud õigete inimesteni õigel ajal. 2013 maist kuni 2.10.2013 teenistuslikku järelevalve korraldamiseni (k 1, tl 44) on möödunud ca 4 kuud, mis on kohtu seisukohalt ebamõistlikult pikk aeg reageerimiseks. Kostja on küll esitanud hagejale 2.10.2013 kirjalikud küsimused (k 1, tl 45), millele hageja on 7.10.2013 põhjalikult vastanud (k 1, tl 48-53), kuid kohtu seisukohalt ei nähtu sellest kuidas kostja on püüdnud olukorda lahendada. Hagejalt nõuti vastused teatud küsimustele (kas ja kuidas täidetakse kollektiivlepingut, miks on NKG-st lahkunud õpilased, miks osa kollektiivist ei ole rahul tööõhkkonna ja töötingimustega jne), kuid ei toonud välja konkreetseid probleeme ega pakutud välja lahendusi. Asja materjalidest ja poolte seletustest nähtub, et sellele ei järgnenud ka mingit sisulist arutelu, vaid jätkati teenistusliku järelevalve menetlusega, mis lõppes 29.10.2013 järelevalve akti koostamisega (k 1, tl 96), millele järgnes järgmisel päeval ehk 30.10.2013 ülesütlemisavalduse esitamine. Kohus on juba eelnevalt pööranud tähelepanu kostja käitumise ebamõistlikkusele, kui teenistusliku järelevalve tulemusena tehti hagejale ettekirjutused tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, kuid järgmisel päeval ütles kostja töölepingu üles. Kostja väidete kohaselt ei tekkinud usaldamatus hageja suhtes järsult, vaid kasvas üles n.ö. kumulatiivselt ning varasemad asjaolud koos teenistusliku järelevalve käigus tuvastatuga tõid kaasa selle, et kostja on kaotanud usalduse hageja vastu. Kohus ei nõustu kostja sellise käsitlusega. Teenistusliku järelevalve aktis märgitud asjaolud ja rikkumised iseenesest ei ole nii rasked ja on kõrvaldatavad, mille kohta tehti ka vastavaid ettekirjutusi. Seega, ei saa antud juhul rääkida TLS § 88 lg 1 p-s 5 märgitud asjaoludega (vargus, pettus – s.o. kuriteod) samastatavatest rikkumistest, mis ei saanud nii kardinaalselt mõjutada kostja suhtumist hagejasse ehk põhjustada usaldamatust tema suhtes. Kohus märgib siinkohal, et ametikohustuste täitmata jätmine ei saa automaatselt kaasa tuua usalduse kaotust. Seepärast on ka TLS §-s 88 on välja toodud eraldi punktid usalduse kaotus ja kohustuste rikkumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingust ülesütlemine on kehtetu, kuna puudus seaduslik alus lepingu lõpetamiseks TLS § 104 lg 1 mõttes. IV. Kohus leiab, et hageja nõuded hüvitise saamiseks tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja palus välja mõista kostjalt hüvitist etteteatamistähtaega järgimata jätmise ees summas 1706,34 eurot ja hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-79-13, et TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitis on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, millele kohaldatakse VÕS sätteid. Nimetatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike, s.o nii varaline kahju, tulevikus saamata jääv tasu ja moraalne kahju. Kohtul on võimalik nimetatud hüvitist nii vähendada kui ka suurendada, arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid. Kohus nõustub kostja põhjendustega, et hageja kuue kuu keskmise töötasu väljamõistmise nõue ei ole sellises suuruses põhjendatud ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja hüvitis, mis vastab hageja kolme kuu keskmise töötasu suurusele. VÕS § 127 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 alusel kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus arvestab sellega, et hageja on osaliselt rikkunud oma kohustusi ning pika aja jooksul ei võtnud ise ühendust töötajate usaldusisikuga või tööandjaga. Kohus leiab, et hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses on piisav, et katta kahjulikke tagajärgi, mis on tekkinud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud kahju tekkimist suuremas ulatuses kui TLS § 107 lg-s 1 on ette nähtud. Hagejal oli kõrge ametikoht (kooli direktor) ning on mõistetav, et sama töökoha leidmine oleks raskendatud. Kostja ei saa aga 20(22)

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Lahendi andmed

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBAMISE KORD

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU PÕHJENDUSED

VIIVIS