Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-31614
Tsiviilasi
AS-i XXX hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks 3 599,45 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja Kaspar Vahtre (V&K Konsultatsioonid OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom (OÜ Catrex Õigusbüroo, Turu 5-6, 51004 Tartu, e-post [email protected]) 09.09.2015 Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja lepinguline esindaja Kaspar Vahtre Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja Maia Ploom
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i XXX hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista AS-ilt XXX menetluskulud 1 120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot XXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.30.04.2012 kella 07.36 paiku toimus Tallinnas Sõpruse pst 169 juures liiklusõnnetus, mille käigus alkoholijoobes kostja poolt juhitud sõiduautolt Opel Astra reg märgiga XXXsaid löögi
2-14-31614 valgusfoori punase tulega jalakäijate ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijad XXX ja XXX(edaspidi nimetatud ka kui kannatanud, tl 28, 91-100).
2.Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki Opel Astra reg märgiga XXX valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures (tl 29).
3.19.05.2014 otsusega nr I00121802 otsustas hageja vähendada XXX osas liiklusõnnetuse tagajärjel Eesti Haigekassale makstavat hüvitist 50% võrra (tl 40-41). 21.05.2014 ja 09.10.2014 kinnitatud otsuste kohaselt hüvitas hageja XXX ravikulud XXXSA-le 1 791,34 euro ulatuses ja Eesti Haigekassale 186,75 euro ulatuses (tl 30-34). 27.05.2014 ja 28.05.2014 kinnitatud otsuste kohaselt hüvitas hageja XXX ravikulud XXXSA-le 882,60 euro eest ja Eesti Haigekassale 147,49 euro eest (tl 36-39). Lisaks hüvitas hageja 30.05.2014 XXX tekkinud varakahju 124,26 euro ulatuses, mis moodustasid XXX poolt soetatud ravimitest ja liiklusõnnetuses hävinenud jopest (tl 42-45).
4.23.07.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude (tl 47), millega kostja ei nõustunud (tl 48).
5.13.10.2014 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 3 599,45 euro saamiseks. Kohus tegi 15.10.2014 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 12.11.2014 vastuväite. 08.12.2014 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
6.29.12.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. 12.01.2015 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 3 599,45 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS § 48 lg 2 p 2, § 48 lg 3.
8.Hageja märgib, et: • politsei poolt edastatud õiendiga on tuvastatud, et kostja oli liiklusõnnetuse hetkel alkoholijoobes, mistõttu tekkis hagejal tagasinõude õigus kannatanutele hüvitatud kahju osas; • kostja ei ole tõendanud, et kannatanutel oli tahtlus enesevigastamiseks; • hageja vähendas XXX osas kahju hüvitist 50% võrra, kuna kannatanu ületas ülekäigurada punase tulega; • alaealise kannatanu XXX osas hageja hüvitist ei vähendanud; • hagejale tekkis kahjujuhtumi käsitlemisel kulusid 467 euro ulatuses. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märgib, et: • kostja ei vastuta liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuna kannatanud jooksid ise punase tulega ülekäigurajale ja põrkusid vastu kostja poolt juhitud auto külge; • kostja ei saanud liiklusõnnetust vältida; • liiklusõnnetus ei olnud seotud kostja alkoholijoobega; • liiklusõnnetuse põhjustas kannatanute tahtlik tegu; • juhul kui kostja vastutab, tuleks kahjuhüvitist vähendada kannatanute osaluse tõttu nullini; • hageja ei ole esitanud XXX raviarveid, mistõttu on XXX osas kahju tõendamata. Kohtuotsuse põhjendus
2-14-31614
11.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 30.04.2012 kella 07.36 paiku toimus Tallinnas Sõpruse pst 169 juures liiklusõnnetus, mille käigus alkoholijoobes kostja poolt juhitud sõiduautolt Opel Astra reg märgiga XXX said löögi valgusfoori punase tulega jalakäijate ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijad XXX ja XXX(tl 28, 91-100). Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki Opel Astra reg märgiga XXX valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures (tl 29). 19.05.2014 otsusega nr I00121802 otsustas hageja vähendada XXX osas liiklusõnnetuse tagajärjel Eesti Haigekassale makstavat hüvitist 50% võrra (tl 40-41). 21.05.2014 ja 09.10.2014 kinnitatud otsuste kohaselt hüvitas hageja XXX ravikulud XXXSA-le 1 791,34 euro ulatuses ja Eesti Haigekassale 186,75 euro ulatuses (tl 30-34). 27.05.2014 ja 28.05.2014 kinnitatud otsuste kohaselt hüvitas hageja XXX ravikulud XXXSA-le 882,60 euro eest ja Eesti Haigekassale 147,49 euro eest (tl 36-39). Lisaks hüvitas hageja 30.05.2014 XXX tekkinud varakahju 124,26 euro ulatuses, mis moodustasid XXX poolt soetatud ravimitest ja liiklusõnnetuses hävinenud jopest (tl 42-45). 23.07.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude (tl 47), millega kostja ei nõustunud (tl 48).
15.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on tagasinõude õigus kostja vastu.
16.Kohus juhindub asja lahendamisel liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-st 2, mille kohaselt liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKindlS § 7 lg 1 alusel kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vastavalt LKindlS § 48 lg 2 p 2 kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.Hageja nõue tugineb VÕS §-le 1059, so riskivastutusele (VÕS 53. ptk 2. jagu) ja LKindlS § 48 lg 2 p-s 2 sätestatud tagasinõudeõigusele. Kohus märgib, et riskivastutuse kohaldamise eeldused on järgmised: 1) isiku surm, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine või tema asja hävitamine või kahjustamine (VÕS § 1056 lg 1 lause 2); 2) suurema ohu allika valitsemine; 3) suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus; 4) põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ning
2-14-31614 kahju vahel; ja 5) vastutust välistavate asjaolude puudumine. Esmalt kontrollib kohus, kas kostja suhtes on riskivastutuse kohaldamise eeldused täidetud.
18.Puudub vaidlus, et XXX ja XXX said kokkupõrkest kostja juhitud autoga kehavigastusi ja vajasid haiglaravi. Lisaks hävines kannatanu XXX jope. Auto kui mootorsõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga ning kostja oli selle valitseja. Samuti realiseerus suurema ohu allikale iseloomulik risk suurema ohu allika valitsemise käigus, so mootorsõiduki kokkupõrge jalakäijatega. Põhjuslik seos riski realiseerumise ja kannatanutele tekkinud kahju vahel on olemas. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb vastutust välistavaid asjaolusid ehk kas kohaldub VÕS § 1057 p 3, mille kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu. Kostja leiab, et kostja ei vastuta, kuna kannatanud jooksid tahtlikult punase tulega ülekäigurajale. Kohus märgib, et Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. 8. ja
10.osa (§§ 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, 2009, § 1057 komm. p 3.4) kohaselt kannatanu tahtlus selle punkti mõttes on enesekahjustamise tahtlus, mitte üksnes tahtliku teo toimepanemine, mis põhjustas kahju (vt RKTKo 3-2-1-111-05, p 28). Seega tuleb kannatanu tahtliku teo all mõista enesekahjustamise tahtlust. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et kannatanutel oli tahtlus enesekahjustamisele, kui nad ületasid ülekäigurada punase tulega. Vastutuse välistamiseks oleks vajalik kannatanute tahtlus enesekahjustamisele, kuid seda ei ole asjas tõendatud. Seega vastutab kostja riskivastutuse sätete alusel kannatanutele põhjustatud kahju eest.
19.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§§ 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, 2009, § 1056 komm. p 3.1.1) kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise korral kuulub eelduslikult hüvitamisele §-s 130 ning § 134 lg-s 3 nimetatud kahju ning võõra asja kahjustamise korral kuulub hüvitamisele §-s 132 ning § 134 lg-s 4 nimetatud kahju. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
20.Hageja nõuab kostjalt kannatanute ravikulude hüvitamist, so XXX osas 1 978,10 eurot ja XXX osas 1 090,52 eurot (tl 24). Lisaks nõuab hageja XXX hävinenud jope väärtuse hüvitamist summas 63,83 eurot (tl 42) ja juhtumi käsitluskulusid 467 eurot. Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleks vähendada kannatanutest tulenevate asjaolude tõttu nullini. Lisaks leiab kostja, et XXX ravikulud ei ole tõendatud, kuna hageja ei ole esitanud XXX osas raviarveid.
21.Kohus märgib, et VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 3 kohaselt isiku tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne, 2006, § 1394 komm. p 4.6) kohaselt peab kohus otsuse tegemisel hindama tõenäosust, kui suures ulatuses kannatanust tulenevad asjaolud või temast lähtuv risk kahju tekkimist soodustas. Sõltuvalt kahjustatud isiku osaluse laadist või ohust, mille eest ta vastutab, võib kahjuhüvitise suurus jääda muutumatuks või teatud tingimustel vähendada miinimumini.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et kannatanud ületasid ülekäigurada punase tulega, saades löögi neile paremalt lähenenud, teises sõidureas valgusfoori rohelise tulega liikunud ja kostja poolt juhitud sõiduautolt. Vastavad asjaolud nähtuvad ka Politsei- ja Piirvalveameti 12.05.2014 õiendist väärteomenetluse osalise lõpetamise kohta (tl 28). Kohus leiab, et jalakäia poolt sõidutee
2-14-31614 ületamine keelava punase fooritulega on raskelt hooletu käitumine. Hageja on oma 19.05.2014 kahju hüvitamise otsuses nr I00121802 leidnud sama (tl 40-41). Toimikus olevatelt sündmuskoha piltidelt nähtub, et vigastada on saanud vaidlusaluse sõiduki Opel Astra XXX vasak esiporitiib, vasak külje peegel ning esiklaas (tl 94-99). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asub ülekäigu raja läheduses ühissõidukite peatumiskoht taskuga (tl 93). Kostja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli nähtavus hea ning kui kostja oli jõudnud üle jalakäijate raja, märkas ta silmanurgast liikumist ning seejärel lendas laps ja siis vanaema vastu autot, viga said poritiib ja küljepeegel ning esiklaasi purustas vanema proua käekott (tl 140). Kostja leiab, et ta ei oleks saanud kokkupõrget vältida, kuna kannatanud jooksid ise küljelt autole otsa. Kohus leiab, et arvestades toimikus olevaid pilte ning kostja selgitusi liiklusõnnetuse kohta, on tõendatud, et kannatanud jooksid ise vaidlusalusele kostja sõidukile otsa. Fotodelt nähtuvatest sõiduki vigastustest on järeldatav, et kokkupõrge kannatanute ja sõidukiga toimus auto küljega, mitte esiotsaga. Kokkupõrge toimus teises sõidureas, so jalakäijate ohutussaare poolsel sõidurajal. Kui auto sõidab kannatanutele otsa esiotsaga, peaksid jalakäijad olema juba sõiduteel ning see autojuhile nähtav. Kohus leiab, et kui jalakäijad jooksevad autole kirjeldatud liiklustingimustes külje pealt otsa, st jalakäijad ei ole sisuliselt sõiduteele jõudnud, et autojuhil oleks võimalus reageerida, on autojuhil võimatu kokkupõrget vältida. Lisaks põles kostja sõidusuunas roheline tuli, millest kostja võis eeldada, et jalakäijad teele ei astu. Olukord oleks teine, kui tegemist oleks olnud reguleerimata ülekäigurajaga. Lisaks ei tuvastatud väärteomenetluse käigus, et kostja oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises või et liiklusõnnetus oli põhjustatud kostja alkoholijoobest. Kostja alkoholijoove suuruse kohta tõendid puuduvad. Kostja poolt istungil antud selgituste kohaselt oli joove 0,22 promilli ehk jääknähud (tl 140). Eeltoodut kogumis arvestades on kohus seisukohal, et kahju põhjustas täielikult kannatanute raskelt hooletu käitumine, mistõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini.
23.Kohus märgib lisaks, et tulenevalt LKindlS § 48 lg 2 p-st 2 on kindlustusandjal tagasinõude õigus, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja oli alkoholi mõju all. Kohus leiab, et nimetatud säte on kohaldatav juhul, kui liiklusõnnetus oli põhjustatud juhi joobeseisundi tõttu. Käesoleval juhul põhjustas liiklusõnnetuse kannatanute raskelt hooletu käitumine. Kohtu hinnangul ei ole seega hagejal ka LKindlS § 48 lg 2 p 2-st tulenevat tagasinõude õigust. Lisaks märgib kohus, et hageja kahjunõue on XXX ravikulude osas tõendamata.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tagasinõue ei ole põhjendatud, mistõttu ei ole põhjendatud ka käsitluskulude nõue. Hagi jääb kogu ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
25.Tulenevalt TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud ja menetlusosaliste sõidukulud. Kostja palub menetluskuludena välja mõista 1 120 eurot, millest 1 080 eurot on kulud õigusabile ja 40 eurot esindaja sõidukulud Tartust Tallinnasse ja tagasi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal käesolevas asjas menetlusdokumentide koostamisele, kohtuistungiks ettevalmistusele ja istungil osalemisele 9 tundi tunnitasuga 120 eurot. Hageja ei ole
2-14-31614 kostja kulude osas vastuväiteid esitanud. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, selles esitatud dokumente ja peetud kohtuistungit peab kohus kostja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikuks. Kohus leiab, et kostja esindaja sõidukulud summas 40 eurot on samuti põhjendatud ja vajalikud kulud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 1 120 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.