AS Ober-Hausi Kinnisvara hagi Algis Laane vastu võla nõudes
2 076,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Ober-Hausi Kinnisvara, registrikood 10145053, asukoht Narva mnt 53 Tallinn 1015 Hageja lepinguline esindaja Olga Vijard, isikukood *, Creditreform Eesti OÜ, registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20 Tallinn 10127, e-post [email protected] Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa Kostja Algis Laane, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja lepinguline esindaja Siiri Verrev, e-post:* 15. september 2015 Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Algis Laane’lt (isikukood *) hageja AS Ober-Haus Kinnisvara (registrikood 10145053) kasuks põhivõlgnevus summas 1 908 (üks tuhat üheksasada kaheksa) eurot.
3.Välja mõista kostjalt Algis Laane’lt hageja AS Ober-Haus Kinnisvara kasuks viivis alates 31.01.2015 kuni 16.04.2015 summas 29 (kakskümmend üheksa) eurot.
4.Välja mõista kostjalt Algis Laane’lt hageja AS Ober-Haus Kinnisvara kasuks viivis alates 17.04.2015 põhinõudelt so 1908 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lausas ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni.
5.Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud kostja Algis Laane kanda.
2.Välja mõista kostjalt Algis Laane’lt hageja AS Ober-Haus Kinnisvara kasuks menetluskulud summas 1 455,60 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.16.04.2015. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja AS Ober-Hausi Kinnisvara hagiavaldus kostja Algis Laane vastu, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1908 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis summas 29 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 20.04.2015 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 06.05.2015 esitas kostja kirjalikud seisukohad. 16.06.2015 toimus kohtueelistung. 15.09.2015 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõuded
2.Kostjale kuulus korteriomand asukohaga *. 2013 märtsis pöördus kostja hageja poole korteriomandi müügi vahendamise sooviga. Korteriomand jäi müümata. 27.10.2014 pöördus kostja uuesti hageja poole sooviga uuendada koostööd ning kinnitas maakleri vahendustasu 3%, millele lisandub käibemaks. Korter pandi müüki hinnaga 55 000 eurot. Maakleri tegevuse tulemusena leiti korterile ostja, kes nõustus korteri ostma hinnaga 53 000 eurot ning tasuma notari tasud. Maakler teavitas sellest kostjat 09.12.2014. 02.01.2015 võttis hageja kostjaga ühendust, et kooskõlastada notariaalse tehingu aega. Kostjale sobis ajaks 16.01.2015.
16.01.2015 tehingut ei toimunud. Tehing tehti hiljem. Tehingu tulemusena kanti kinnistusraamatusse maakleri leitud ostja 30.01.2015. Kostjal on tasumata maakleritasu summas 1 908 eurot so ostuhinnast 53 000 eurost 3%, millele lisandub käibemaks. 3.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 685 lg 1 järgi oli kostjal kohustus tasuda maakleritasu, mida kostja ei teinud. Hagejal on õigus vahendustasule VÕS § 664 lg 1 kohaselt. Hageja on oma kohustused täitnud, vahendades kostjale korteriomandi müügilepingu sõlmimist kolmanda isikuga, kuid kostja on jätnud oma kohustused täitmata. Tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. Hageja nõuab kohustuse täitmist summas 1 908 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 sätetel. VÕS § 94 lg 1 ja 2 ning 113 lg 1 kohaselt esitab hageja ka viivise nõude alates 31.01.2015 kuni hagi esitamiseni so 16.04.2015 summas 29 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited 4.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Märtsis 2013 pöördus kostja hageja poole sooviga sõlmida kostjale kuuluva korteri müümiseks maaklerileping. Pooled leppisid kokku, et müügi korral on vahendustasuks 3%, millele lisandub käibemaks. Müügitehingut ei toimunud. Kostja pöördus uuesti hageja poole 27.10.2014. Hageja maakler tegi ettepaneku, et korteri müügihinnaks kujuneb 55 000 eurot ning maakleritasu sellest on 3% , millele lisandub käibemaks. Lisaks pidid pooled sõlmima „eksklusiivse lepingu“. Kirjalikku lepingut poolte vahel ei sõlmitud. Teenuse osutamisel tekkisid erinevad probleemid. Ostja ei saanud mitme nädala jooksul korterit vaatama tulla. Kostja hinnangul oli tegemist eelkõige maaklerist tulenevate põhjustega. Peale seda, kui ostja korterit vaatamas käis, oli ostja nõus korteri ära ostma. Maakler saatis ostjale üle vaatamiseks broneerimislepingu, mis jäi aga poolte vahel sõlmimata. Broneerimisleping sisaldas endas ka kinnisasja võõrandamise kokkulepet. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud teadma, et tulevikus kinnisasja võõrandamisele suunatud leping peab olema sõlmitud notariaalselt. Seega soovis hageja sõlmida lepingut, mis oleks olnud tühine ning hagejale broneerimistasu maksmine oleks olnud alusetu rikastumine. Kuna ostjale oli vajalik korteri ostmiseks panga finantseering, siis pöördusid ostja ja müüja maakleri poole, et vormistada pangale hindamisakt. Maakler hindamisakti ei vormistanud, väites, et seda teenust maaklerleping ei sisalda. Lisaks tegi maakler oluliselt kallima hinnapakkumise hindamisaktile võrreldes teiste sarnaste teenusepakkujatega. Ostja ja müüja oleks vajanud maakleri abi nii juriidilisel nõustamisel kui muul asjaajamisel, kuid kahjuks maakler seda ei pakkunud. 5.Kostja on aktsepteerinud vahendustasu, kuid tegemist ei pruugi siiski olla maaklerilepinguga. On eeldatav, et pooled soovisid astuda käsunduslepingusse, kuid ei ole tuvastatav millisesse lepingusse. Siiski on kostja seisukohal, et tuleb lähtuda asjaolust, et hageja on maakleriteenuseid osutav ettevõte. Kostja hinnangul ei vastanud hageja käitumine VÕS § 620 lg 2 sätetele. Hageja ei täitnud käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele kostja jaoks parima kasuga, samuti ei toiminud hageja üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja poolt osutatud teenus ei vastanud standardile EVS-EN 15733:2010, mis reguleerib maaklerteenuste osutamist.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. 6.Pooled ei vaidle, et sõlmisid omavahel suulise lepingu. Hageja väidetel maakler kohustus vahendama kostjale kuuluva korteri müüki ja selle tulemusel tekkis tal õigus saada maakleritasu 3% ostuhinnast, millele lisandub käibemaks. Kostja võttis eelistungil õigeks hageja väited, et hageja maakler pidi vahendama kostja korteri müüki ja kui korter müüakse maakleri poolt leitud ostjale, siis on hagejal õigus saada 3% ostuhinnast, millele lisandub käibemaks /I kd tl 175175/. Kostja võttis eelistungil õigeks, et hageja on täitnud nõuetekohaselt poolte vahel suuliselt sõlmitud maaklerlepingus korteri müügi vahenduse. Hageja tegeles ostjate otsimisega ning korter müüdi ostjale, kelle maakler leidis /I kd tl 176/. Eeltoodud hageja väidete ja kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et maaklerlepinguga kohustus hageja vahendama kostjale kuuluva korteri müüki. Kui korter saab müüdud ostjale, kelle maakler on leidnud, on hagejal õigus saada kostjalt tasuna 3% korteriomandi müügihinnast, millele lisandub käibemaks. 7.Poolte vahel sõlmitud suuline leping on kvalifitseeritav maaklerilepinguna VÕS § 658 lg 1 järgi, millele kohalduvad nii maaklerilepingu kui käsunduslepingu sätted vastavalt VÕS § 658 lg 2. Maaklerilepingule ei ole sätestatud kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võisid pooled sõlmida suulise lepingu. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et sõlmiti suuline leping. Hageja väidetel selleks, et vahendada kostjale kuuluva korteri müüki, pidi ta panema portaalidesse kuulutused ja näitama korterit potentsiaalsetele ostjatele. Kostja võttis eelistungil õigeks, et hageja väited poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu eseme kohta on õiged. Eeltoodud hageja väidete ja kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et maaklerilepingu esemeks oli kostjale kuuluva korteri müügi vahendamine ning selle kohustuse täitmiseks pidi hageja panema kuulutused kinnisvara portaalidesse ja näitama potentsiaalsetele ostjatele korterit. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu esemeks oleks olnud veel teisi teenuseid lisaks eelpool nimetatule. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 on poolel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, milliste tõenditega ta oma väiteid tõendab. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks olid veel juriidilised teenused ning hindamisakti koostamine. Lisaks kostja omaksvõtule kinnitab maakleri vahendustasu suurust poolte vahel peetud elektronkirjavahetus, milles kostja kinnitab, et soovib minna tehingusse hinnaga 55 000 eurot. Maakleri poolt pakutud vahendustasule kostja vastuväiteid ei esitanud. 28.10.2014 kostja kinnitab, et talle sobivad hageja poolt pakutud tingimused ning palub alustada müügiprotsessi ettevalmistamisega /I kd tl 8-21, 31/. 8.Kohus leiab, et hageja on täitnud oma kohustuse korteri müügi vahendusel nõuetekohaselt. Elektronkirjavahetusega on tõendatud, et maakler tundis huvi korteri ümberehituse ning sellega kaasneva dokumentatsiooni vastu. Samuti selgitas maakler kostjale, et kui korter on ostetud laenuga, siis tuleb panka müügist teavitada / I kd tl 25-31/. Eeltoodust järeldab kohus, et hageja täitis käsundit vajaliku hoolsusega. Kirjavahetus novembris ja detsembris 2014 kinnitab, et maakler kontakteerus kostjaga mitmel korral, leppimaks kokku erinevatele potentsiaalsetele ostjatele korteri näitamise aega / I kd tl 35,39/. Ka nendest asjaoludest järeldab kohus, et
maakler täitis oma kohustusi lepingus nõuetekohaselt. Kostja väited, et maakleri tõttu venis korteri tutvustamine ostjatele, ei ole tõendamist leidnud. 15.11.2014 ja 16.11.2014 elektronkirjaga on tõendatud, et eelkõige viibis korteri tutvustamine ostjatele just kostjast tulenevatel põhjustel, kuna kostjat ei olnud kodus / I kd tl 35/. Elektronkirjad novembrist ja detsembrist 2014 lükkavad ümber kostja kohtuistungil esitatud väited, et kohtumised ostjatega toimusid kooskõlastamiseta, kostja ei teadnud, kes ja millal tuleb korterit vaatama ning kirjavahetust sel teemal ei olnud. Tunnistaja Signet Krüger ütlustega on tõendatud, et temal maaklerile pretensioone ei olnud.
9.Kostja on seisukohal, et maakler ei kooskõlastanud nõuetekohaselt notaris tehingu tegemise aega, ei aidanud ostjat hindamisakti koostamisel, mida pank aktsepteeriks ning maakler jättis tegemata teavitustöö, et notaris saaks sõlmida kinnistu müügilepingu. 09.12.2014 teatas maakler kostjale, et ostjad on nõus hinnaga 53 000 eurot ja ostjad maksavad notaritasu. Maakler palus edastada kostjal oma laenuhalduri nimi ja teatas, et hakkab tehinguks dokumente ette valmistama /I kd tl 43/. 11.12.2014, 12.12.2014 ning 16.12.2014 kirjavahetusega /I kd tl 145-149/ on tõendatud, et maakler teavitas ostjat tehingu tegemise ajast 29.12.2014. Samuti andis maakler nii notarile kui tehingu pooltele teada, et ta läheb ise puhkusele, kuid on Eestis tagasi 27.12.2014 ning vahepealsel ajal on kättesaadav elektronposti teel. Kohus on seisukohal, et maakler on notari aegade kooskõlastamisel 29.12.2014 tehinguks käitunud vajaliku hoolsusega. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et maakler juhib eraldi tähelepanu asjaolule, et ostja pool ei ole 16.12.2014 sisuga veel panka valinud. See tähendab, et selgusetu on tehingut finantseerimine. Tehingu infost selguvad ostja ja müüja andmed, müügiobjekt ja selle hind ning viited Swedbanki kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. Lisainfos andmed pangalaenuga ostmise kohta.
10.Pooled ei vaidle, et 29.12.2014 määratud ajal tehingut ei toimudud seetõttu, et ostja, tunnistajana üle kuulatud Singet Krüger, ei saanud õigeaegselt esitada pangale hindamisakti. See on tõendatud ka tunnistaja S. Krüger ütlustega /II kd tl 47/. Elektronkirjadega 02.-07.01.2015 /I kd tl 47-52, 156-173/ on tõendatud, et maakler leppis kokku notari aja 16.01.2015, suhtles notaribürooga vajaminevate dokumentide ja müügilepingu poolte isikuandmete pinnalt ning korterisse jääva mööbli osas. Kohus on seisukohal, et maakler on vahendanud andmeid vajaliku hoolsusega. Kinnisasja omandamise tehing ja asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks peab vastavalt Asjaõigusseaduse § 119 lg 1 ja 120 lg 1 olema notariaalselt tõestatud. Seega on tegemist notariaalse tehinguga, mille tegemist maakler ei saa sisuliselt mõjutada. Notar on isikuks, kes vastutab tehingu seaduslikkuse eest ning otsustab tehingus osalejate ringi vastavalt seadusele. Notar kontrollib, kas tehingus on vajalik lisaks ostjale ja müüjale ka teiste isikute osalemine, näiteks panga esindaja osavõtt, kaaskoormatud kinnistu omaniku osavõtt jne. Kostja poolt esitatud tõend - hageja elektronkiri 22.01.2016 kinnitab, et hageja informeeris Swedbanga juhtkonda asjaolust, et haldur ei ilmunud tehingu tegemise ajal notarisse. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et maakleri kohustuseks oli tagada kõigi tehingust osavõtvalt isikute ilmumine notarisse, siis ei saa maaklerit süüstada selles, et panga esindaja ei ilmunud 16.01.2015 tehingu tegemise ajal notarisse.
11.Kostja seisukoht, et hageja kohustuseks oli ostjale hindamisakti koostamine, ei ole kooskõlas maaklerilepingu sätetega. On loomulik, et maakler teeb endast oleneva, et leida korterile ostja, kuid maakleri kohustuseks ei ole ostjale hindamisakti koostamine. Samuti ei saa maakler anda garantiid, mida kostja nõudis, et juhul kui maakler teeb hindamisakti, siis pank selle alusel finantseerib ostja poolt tehingut. Kohus on juba eelnevalt otsuse punktis 7 märkinud, milles seisnes poolte vahel sõlmitud maaklerileping. Tunnistaja S. Küger ja D. Verjovkina ütlustega on tõendatud, et maakler ei pidanud korraldama korteri hindamist ostja jaoks. Tunnistaja D. Verjovkina ütluste kohaselt andis ta info ja telefoni numbri hindaja kohta ostjale. S. Krügri ütluste kohaselt selgitas maakler, et kinnisvara hindamisega tegeleb hageja teine osakond. Kuna tunnistaja ise ei usaldanud hageja bürood, siis pöördus ta oma tuttava poole hindamisakti saamiseks. Esitatud tõendite alusel on kohus seisukohal, et maakler, selgitades ostjale, et tema osakond ei tegele hindamisega ning edastades teise osakonna kontaktandmed sobiva hindaja leidmiseks, täitis käsundit vajaliku hoolsusega. Kui maakleril puudub kinnisvara hindaja pädevus, siis ei saa temalt eeldada, et ta koostaks hindamisakti. Maakleri poolt kontaktinfo edastamine ostjale hindajate kohta on kohane käitumine antud situatsioonis ning rohkemat ei saa temalt eeldada. Ostja S. Krüger on kinnitanud, et nad soovisid täit kindlust, et hindamisakti alusel, mille kinnisvara büroo teeb, saaks ta pangast laenu. Kohus on seisukohal, et kinnisvara büroo ei saa kanda vastutust selle eest, et hindamisakt tagab ostjale pangast laenu saamise.
12.Kinnistusraamatust nähtub, et Signet Krüger on 26.01.2015 kinnistamisavalduse alusel * korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 30.01.2015. Vaidlust ei ole, et kostja korter on müüdud S. Krügerile, so ostjale, kelle leidis maakler. VÕS § 664 lg 1 sätestab, et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kinnistusraamatu kandest selgub, et notariaalne võõrandamisleping on sõlmitud 26.01.2015. Seega on alates 27.01.2015 hageja õigustatud nõudma maakleritasu. AS Ober-Hausi Kinnisvara on esitanud 27.01.2015 arve nr * summas 1 908 eurot, maksetähtajaga 30.01.2015. Kostja väited, et ta ei ole arvet kätte saanud ning seetõttu ka viivise arvestamine alates 31.01.2015 on põhjendamatu, ei vasta tsiviilasjas kogutud tõenditele. Kostja enda poolt on esitatud elektronkiri 30.01.2015, milles kostja esindaja Priit Pungas kinnitab, et on hageja nõude arvena summas 1 908 eurot kätte saanud / I kd tl 98/. Seega oli kostja hageja nõudest teadlik maksetähtaja jooksul. Eeltoodud tuleneb, et korter müüdi maakleri poolt vahendatud ostjale ning kostja sai arve kätte maksetähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on kooskõlas VÕS § 664 lg 1.
13.Kostja esitas esmakordselt kohtuistungil väited, et poolte vahel sõlmitud maaklerileping lõppes 16.01.2015. Eelmenetluses kostja sellele asjaolule ei tuginenud. Kostja väidetel lõppesid
16.jaanuaril 2015 maaklerilepingust tekkinud poolte õigused ja kohustused sh kostja kohustus tasuda maakleritasu, kuna leping on lõppenud. Kostja on seisukohal, et tegemist oli lepingu erakorralise ülesütlemisega /II kd tl 38/. VÕS § 196 lg 1-3 sätestavad, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta
lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kostja ei ole tõendanud poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu erakorralist ülesütlemist 16.01.2015. Tunnistaja D. Verjovkina ütlustega on tõendatud, et kostja ei öelnud talle 16.01.2015 maaklerilepingut üles. Tunnistaja S. Krüger ütlustega on tõendatud, et 16.01.2015 toimus konflikt maakleri ja müüja abikaasa vahel. Konflikti käigus ütles müüja, et nende tehing jääb katki st tehing müüja ja maakleri vahel. Konkreetset soovi lõpetada koostöö maakleriga tunnistaja S. Krüger ei kinnitanud. Kohus on seisukohal, et ülesütlemisavaldus on kindla sisuga tahteavaldus, mis kinnitab üheselt lepingu erakorralist ülesütlemist. Tunnistajate ütlused kostja väiteid lepingu erakorralise ülesütlemise kohta ei kinnita. Kostja poolt kohtule esitatud elektronkirjad 22.01.2015, 23.01.2015, 29.01.2015 ja 30.01.2015 /I kd tl 91-98/ ei kinnita samuti kostja väiteid lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Kohus on seisukohal, et kostjal puudusid ka erakorralise ülesütlemise alused vastavalt VÕS § 196 lg 2 ja 3. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et pretensioone ta maaklerile ei esitanud, sest tal oli nii kiire, et sellele ei olnud võimalik aega kulutada /II kd tl 38/. Esimesed pretensioonid on kostja esitanud alles 23.01.2015 pärast seda kui hageja 22.01.2015 pöördus kostja poole. Seega, kostja ei andnud maaklerile enne lepingu väidetavat erakorralist ülesütlemist so enne 16.01.2015 kordagi teada, et ta on seisukohal, et maakler ei täida poolte vahel sõlmitud lepingut nõuetekohaselt. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu erakorralist ülesütlemist, mistõttu ei loe kohus lepingut ülesöelduks alates 16.01.2015. Põhjendustel, mis on esitatud kohtuotsuse punktides 6-13, rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1 908 eurot.
14.Viivisnõuet on hageja õigustatud esitama VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, mis sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1. Hagi kohaselt on viivise määraks 0,02% päevas võlgu olevalt summalt 1908 eurolt ning viivitatud päevi on 76 alates 31.01.2015 kuni hagi esitamiseni so 16.04.2015. Kostja ei ole vaidlustanud viivise määra ega arvestuse käiku. Kostja on esitanud vastuväited, et talle ei ole arvet õigeaegselt kätte toimetatud, mistõttu ei saa arvestada viivist alates 31.01.2015. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus on tuvastanud, et hiljemalt 30.01.2015 oli kostjal olemas hageja poolt esitatud arve ning on viivise arvestamine alates 31.01.2015 põhjendatud. Viivisnõue tuleb rahuldada. Kohus rahuldab viivisnõude summas 29 eurot perioodi 31.01.2015 kuni 16.04.2015 (k.a.) eest. Viivise nõue alates 17.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni tuleb rahuldada TsMS § 367 esimese lause alusel, mis sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 17.04.2015 põhinõudelt so 1908 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 sätetel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja on palunud välja mõista kostjalt menetluskuluna kokku erinevate taotluste alusel 2 176 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on alljärgnevad kulud. Riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ning kulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Põhjendatud on õigusabi kulud tõendite kogumisele, hagiavalduse koostamisele ja kohtule edastamise eest kokku 4,66 tunni ulatuses. Põhjendatud on kulud aja eest, mis hageja suhtles kohtuga ja kliendiga 07.05.2015, samuti kostja vastusega tutvumine ning hageja arvamuse koostamine 3,5 tunni ulatuses. Põhjendatud kulud kokku 4 tunni ulatuses. Kohtuistungi kulud seoses 16.06.2015 kohtuistungiga tuleb rahuldada osaliselt. Kohtuistung kestis 2 tundi. Ettevalmistus 0,5 tundi on kohtu hinnangul piisav istungiks, kuna hageja on lisaks hagile esitanud ka arvamuse enne istungit. Protokolliga tutvumisele ning paranduste esitamisele on põhjendatud ajakulu 1 tund. Kokku on põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Sõidupileti kulud summas 13,33 eurot, millele lisandub käibemaks on põhjendtaud kuluks vastavalt TsMS § 144 p 2.
17.15.09.2015 istungiga seoses on põhjendatud ajakulu kohtuistungi aja eest 3,5 tunni ulatuses. Sõidule kulutatud aja eest 4 tunni ulatuses tuleb taotlus jätta rahuldamata. Riigikohus lahendis 3-2-1-65-13 punktis 17 on seisukohal, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu.
Põhjendatud kuludeks on hageja esindaja sõidukulud bussipileti näol summas 7,67 eurot, millele lisandub käibemaks ning samuti tunnistaja sõidukulud vastavalt TsMS §156 lg 1. Tegemist on mõistliku sõidukuluga summas 17,50 eurot, millele lisandub käibemaks.
18.Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja esindaja poolt ajakulu käesolevas menetluses 15,66 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu määr on 75 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku tasu 1 174,5 eurot, koos käibemaksuga 1 409,40 eurot. Hageja esindaja sõidukulud on summas 21 €, millele lisandub käibemaks moodustavad 25,20 eurot ning tunnistaja sõidukulud summas 21 eurot koos käibemaksuga on samuti põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 455,60 eurot. Hageja taotlus menetluskuludelt viivise nõudes tuleb rahuldada TsMS §177 lg 4 alusel.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.