Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2015.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-33020
Tsiviilasi
XXX AS hagi OÜ XXXvastu võla nõudes
4100,40 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX AS (registrikood XXX, XXX); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, advokaat Kaupo Kask (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ, e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Kiik (Advokaadibüroo Hedman Partners, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 14.09.2015.a. Hageja lepingulised esindajad Oksana Toomsalu-Marlen, Kohtuistungil osalesid vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, advokaat Kaupo Kask Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 4100,40 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud hageja XXX AS kanda.
2.Mõista hagejalt XXX AS (registrikood XXX) kostja XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks välja menetluskuludena 1787,50 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist 4100,40 euro ulatuses. Hageja leidis, et tal oli kostjaga sõlmitud leping. Kostja saatis hagejale 25.08.2014.a hinnapäringu. Hageja saatis vastuseks 27.08.2014.a kostjale pakkumise. 28.08.2014.a saatis hageja kostjale kirja, milles ta hoiatas, et töö võib aega võtta kuni 21 päeva, mistõttu on tähtis, et hageja saaks trükifailid tähtaegselt. Ajavahemikul 28.08.2014.a kuni 02.09.2014.a suhtlesid pooled materjalide teemal.
2.09.09.2014.a teatas kostja, et trükifailid hilinevad. 03.09.2014.a teatas hageja kostjale, et tähtaeg lühenes 38. nädala lõpuks. 04.09.2014.a lisas kostja tellimusele veel ühe muudatuse ehk teise keele. Hageja pakkumise kinnitas 05.09.2014.a AS XXX turundus- ja kommunikatsioonidirektor XXX.
3.09.09.2014.a kinnitas kostja trükifailid, millega andis välja trükikäsu ning töö läks trükki. Trükk teostati 14-15.09.2014.a ja tooted saadeti kostjale. 24.09.2014.a esitas hageja kostjale arve nr 861131 summas oli 4100,40 eurot ja maksetähtajaga 24.10.2014.a. Kostja saatis 30.09.2014.a kirja, milles ta keeldus arve tasumisest.
4.Tellimustöö tellija XXXAS tagastas osaliselt hagejale tellitud valmistoodangu. Hageja oli saatnud välja kokku 1300 eksemplari kutseid, millest tagastati 1150 kutset. Kostja võttis 150 eksemplari enda tarbeks ja saates need laiali ürituse külalistele. Sissepääs XXX AS-s toimuvale üritusele oli kutsete alusel.
5.Hageja oli teostanud tellimustöö tähtaegselt ja korrektselt. Tellimustöö teostamiseks oli hageja kandnud kulusid (paber, värv, tööjõukulud, üüri- ja kommunaalkulud jne). Kostja rikkus poolte vahelist kokkulepet, müügiprotseduuri nõudeid ja hageja õigusi. Lisaks on kostja käitunud alaväärikalt, kasutades valmistoodangut oma otstarbeks ja tagastades neile mittevajaliku osa tööde teostajale. Hageja leidis, et ta oli sõlminud kostjaga koostöölepingu. Õiguslikult viitas hageja VÕS §-le 8 lg 2, § 9 lg 1 ja lg 2, § 11 lg 1 ja lg 4, § 76 lg 1, § 82 lg 1, §-le 100, § 101 lg 1 p 1. Hageja palus kostjalt välja mõista 4100,40 eurot.
6.Hageja 05.03.2015.a seisukohtades vaidles hageja vastu kostja väidetele, et kutsed ei olnud tähtaegselt valmis ja hageja rikkus lepingut. Hageja leidis, et kostja poolt lepingust taganemise sisulised ja vormilised eeldused ei ole täidetud. Kosja lepingust taganemine ei ole kehtiv, kuivõrd kostja ei andnud hagejale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.
7.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta tegi mittekvaliteetse töö. See väide on tõendamata. Kostja ei ole selgitanud, milline pidi olema kutsete kvaliteet. Kutsete valmistamise käigus suhtlesid poolte esindajad piisavalt ning 17.09.2014.a kinnitas kostja hageja valmistatud näidiseksemplari enne, kui kogu XXXkutsete partii suunati tootmisse. Hageja esindaja saatis AS XXXtöötajale 17.09.2014.a e-kirja, milles ta teatas: „Eile käis XXXesindaja meil kutseid vaatamas ja üldiselt jäi rahule ning töö saab tähtajaks ilusti valmis.“ Kostja ega AS XXXesindajad ei soovinud pärast näidiseksemplari valmimist 17.09.2014.a töö pooleli jätmist.
8.Kostja esindajana tegutses AS XXXtöötaja, kes kinnitas 05.09.2014.a e-kirjaga hagejale: „Kutsed XXXkontorisse.“ Hageja on tõendanud saatelehtedega, et kutsed olid üle antud AS XXXinfopunkti XXX. 22.09.2014.a anti 500 eestikeelset kutset AS-le XXX, mida tõendavad hageja autojuhi sõidupäeviku väljavõtted 22.09.2014.a, 23.09.2014.a ning 24.09.2014.a.
9.Hageja selgitas, miks anti XXXkutsed üle mitmes osas 22.09.2014.a, 23.09.2014.a ja 24.09.2014.a. Hageja saatis kostjale 22.09.2014.a e-kirja, kus ta teatas, et kostja ette valmistatud kutsete tekstis oli viga. Samas e-kirjas teatas hageja, et 500 eestikeelset kutset on üleandmiseks valmis. AS XXX saatis vastuse 22.09.2014.a, milles ta tunnistas viga ja lubas saata parandatud trükifaili. Samas kirjas oli märgitud, et kliendil on vaja inglisekeelseid kutseid hiljemalt neljapäeva hommikul. Hageja tegi sellest järelduse, et pooled leppisid kokku, et 500 eestikeelset kutset antakse üle 22.09.2014.a päeva jooksul ja ülejäänud osas lepitakse kokku täiendavalt.
10.Kostja on väitnud, et oli sunnitud lepingust taganemise tõttu tellima sama töö trükikojas XXXning seal asuti 23.09.2014 kell 12.22 tellimuse alusel kutseid trükkima. Seetõttu leidis hageja, et kutsete üleandmine AS-le XXX 22.09.2014.a, 23.09.2014.a ja 24.09.2014.a ei saanud olla aluseks lepingust taganemisele ajakriitilisuse motiivil. Kostja tellitud XXXkutsed olid mõeldud 09.10.2014.a üritusele. Hageja hinnangul toimus kõikide tema poolt valmistatud 1300 eestikeelse ja 200 inglise keelse kutse üleandmine vastavalt kokkuleppele AS-s XXX hiljemalt 24.09.2014.a kell 13.31, mis jättis kostjale piisava ajavaru kutsete klientidele edasitoimetamiseks. Hageja kohustuse täitmine ei olnud ajakriitiline. Vaidlus puudub selle üle, et 09.10.2014.a üritus toimus. Kostja tagastas hagejale kõik kutsed, välja arvatud 350 eestikeelset XXXkutset. Hageja ei saa välistada, et kostja ning AS XXX siiski kasutasid hageja valmistatud XXXkutseid.
11.Kostja ei saanud lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel. Hageja täitis nõuetekohaselt kohustuse valmistada kostjale 1300 XXX kutset eesti keeles ning 200 XXX kutset inglise keeles. Kuna kostja süü tõttu oli ingliskeelsetes kutsetes keeleline viga, mille parandamine oluliselt takistas ja pidurdas hageja tööd, mistõttu leppisid pooled kokku, et kutsete edastamine toimub osade kaupa.
12.21.04.2015.a seisukohtades leidis hageja, et ei olnud täidetud lepingust taganemise sisulised ja vormilised eeldused. Kostja taganemine ei ole kehtiv, sest kostja ei andnud hagejale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, mida ta oleks igal juhul saanud teha, sest kostja ise esitas trükikojale XXXuue tellimuse alles 23.09.2014.
13.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hageja ei ole kostjale ega AS XXX esindajale kutseid üle andnud tähtaegselt. Kutsete üleandmine on tõendatud hageja poolt. Hageja leidis, et töö ei olnud ajakriitiline, sest Eestist välja minevatele inglisekeelsete kutsete kostjale üleandmise tähtaeg pidi loogiliselt võttes olema varasem kui Eesti adressaatidele minevate kutsete Kostjale üleandmise tähtaeg. Samuti on hagejale kastidega tagasi saadetud XXX kutsed, välja arvatud 350 eestikeelset kutset. Hageja ei saa endiselt välistada, et kostja ning AS XXX siiski kasutasid hageja valmistatud XXX kutseid. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale tagastanud kõik kutsed.
14.26.06.2015.a seisukohtadega koos esitas hageja kohtule poolte 04.09.2014.a. E-kirjade vahetuse, millega kostja palus hagejalt lõpliku pakkumise esitamist. 04.09.2014.a. esitas hageja kostjale lõpliku hinnapakkumise, mille kostja kinnitas 05.09.2014.a. 22.09.2014.a e-kirjade vahetus tõendab, et pooled leppisid täiendavalt kokku tööde üleandmises 22-25.09.2014.a. Kostja soovis esitada trükifailid alles 26.09.2014.a. Kostja oli teadlik, et tööde teotamise tähtajaks on vähemalt 21 päev peale trükifailide esitamist. Alles 09-10.09.2014.a esitas kostja hagejale lõplikud trükifailid. Seega pidi kostja arvestama, et alates sellest kuupäevas algas kutsete valmimise tähtaeg 21 päeva. Hageja andis endast parima ja teostas tööd tunduvalt
kiiremini. Trükifail on kliendi poolt ette valmistatud elektrooniline fail, mis vastab trükikoja poolt kehtestatud tingimustele. Trükifaili korrektsuse eest vastab klient. Ilma trükifailita ei ole võimalik trükiprotsessi ja tootmist planeerida ega tööd teostada. AS XXX oli nõus sellega, et hageja pidi saama lõplikud trükifailid alles 26.09.2014.a.
15.Kostja taganemisavaldus oleks pidanud olema esitatud sellises vormis, et sellest oleks võimalik aru saada, et kostja taganes lepingust. Ilma taganemisavaldust esitamata ei ole võimalik lepingust taganeda, kuid kostja ei ole taganemisavaldust hagejale esitanud.
16.Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et pooled sõlmisid 05.09.2014.a töövõtulepingu ja lepingu tingimused lepiti kokku e-kirjade vahendusel. Esialgse pakkumise kohaselt oli töö hinnaks 1 877 eurot, mis sisaldas 1500 eestikeelset kutset. Hageja selgitas, et tegu on esialgse hinnapakkumisega ja hind võib muutuda. 04.09.2014.a lisandus tellimusele 100 ingliskeelset kutset. Lõpptulemusena pidi hageja kostjale valmistama 1300 eestikeelset ja 200 ingliskeelset kutset. 24.09.14 esitas hageja kostjale arve summas 4100,40 eurot, mille suuruse üle pooled ei vaidle. Samuti puudub vaidlus kutsete koguse osas. Lepingu täitmine pidi algselt toimuma 22.09.2014.a, kuid poolte kokkuleppel pikendati tähtaega kuni 25.09.2014.a. Täitmise kohaks oli
AS XXX.
17.22.09.2014.a esitas AS XXX esindaja XXX hagejale lepingu lõpetamise avalduse. Kuna AS XXX ei olnud lepingu pooleks, siis ei saa tema avaldust lugeda lepingu lõpetamise avalduseks. Kostja töötaja XXX kinnitas 23.09.2014.a e-kirjas hagejale AS XXX otsust. Seda ei saa lugeda kostja lepingu lõpetamise avalduseks, sest selles ei väljendatud kostja tahet. Vastavat tahet ei saa avaldusest välja lugeda. Kui kohus loeb poolte vahel 05.09.2014.a sõlmitud lepingu lõpetatuks, on lõpetamine toimunud VÕS § 655 lg 1 alusel, mitte VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel.
18.Kostja väide, et tema jaoks oli lepingu täitmine 22.09.2014.a äärmiselt oluline ja sellest lähtuvalt on VÕS § 116 lg 2 p 2 eeldused täidetud, ei ole põhjendatud. Kostja pidas võimalikuks kutsete kohale toimetamist AS XXX 25.09.2014.a. Kui kostja oli 25.09.2014.a valmis vastu võtma ingliskeelsed kutsed, mille edastamine võttis kordades kauem aega kui kutsete saatmine Eesti siseselt, siis ei saa objektiivselt võttes pidada eestikeelsete kutsete kostjani toimetamist 24.09.2014.a ebamõistlikuks. Kui kostja oli valmis ingliskeelsed kutsed välja saatma 25.09.2014, siis oli mõistlik saada ka eestikeelsed kutsed 24.09.2014. Samuti oli kostja 23.09.2014.a asunud koheselt otsima uut tükkimisvõimalust, mis tähendas, et ta oli valmis viivitama veelgi kutsete valmimise ja väljasaatmisega.
19.Kuna hageja ei ole lepingut rikkunud, siis tuleb lepingu lõpetamise aluseks lugeda VÕS § 655 lg 1. Kostjale oli lepingu ülesütlemise hetkeks kohale toimetatud 500 eestikeelset kutset ja ülejäänud tööst oli põhimõtteliselt valmis. Hagejale olid lepingu lõpetamise avalduse saamise hetkel tekkinud kõik tööga seotud kulud. Kostja peab VÕS § 655 lg 1 alusel tasuma hageja esitatud 24.09.2014.a arve alusel 4100,40 eurot. Kostja kinnitas 06.04.2015.a seisukohtades, et lepingust taganemise aluseks ei olnud puudused töö kvaliteedis, vaid ainult hageja hilinemine täitmisega.
20.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3452 eurot, millest 3102 eurot olid õigusabikulud koos käibemaksuga ning 350 eurot oli tasutud riigilõiv. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksu kohustuslane. Õigusabi osutati hagejale kokku 23,5 tunni ulatuses hinnaga 110 eurot tunnis (millele lisandus käibemaks). 14.09.2015.a kohtuistungi eest palus hageja täiendavalt välja mõista 109,56 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
21.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja on asjaolusid esitanud kohtule valikuliselt. Hageja ei ole esitanud oma töötaja 05.09.201.a e-kirja, kus ta kinnitas, et tellitud kutsed saabuvad AS XXX kontorisse 22.09.2014.a enne kella 8:30. Tegemist oli kokku lepitud tarnetähtajaga. Kuivõrd tegu oli äärmiselt ajakriitilise tarnega, siis vastavast tähtaja rikkumisest kogu konflikt tekkiski.
22.11.09.2014.a kinnitas hageja kahes e-kirjas kostjale, et muretsemiseks pole põhjust ja töö sujub täiesti plaanipäraselt. 17.09.2014 avaldas AS XXX kontaktisik XXX rahulolematust kutse näidisega. 22.09.2014 kell 09.19, kui kokku lepitud tarneajast oli möödunud peaaegu 50 minutit, tundis ta muret kutsete puudumise üle ja palus hagejalt kiiret informatsiooni. Hageja tunnistas samal päeval kell 09.30 hageja süüd, et toodang polnud veel valmis ja palus selle pärast vabandust. Kell 10.55 saadetud e-kirjas lubas hageja kutsed samal päeval valmis teha ja kinnitas, et hilinemise põhjuseks on hageja kehv töökorraldus. Kell 14.55 tegi XXX veel ühe järelepärimise, mis jäi hageja vastuseta. Tarnepäeva viimase e-kirjana teatas XXX hagejale kell
18.07.tellimuse tühistamisest.
23.Järgmisel päeval 23.09.2014.a teatas kostja hagejale, et tehtud tööd seoses kehva kvaliteedi ja rikutud tähtajaga töid vastu ei võeta ning tasu ei maksta. Kell 11.20 avaldas hageja soovi siiski tellimuse täitmist jätkata, kuid XXX keeldus sellest ettepanekust kell 12.39 saadetud e-kirjaga. Pärast hagejale esitatud tellimuse tühistamist asus kostja koheselt uut trükkimisvõimalust otsima ja juba paari tunni pärast saadeti trükifailid trükikotta Vaba Maa.
24.Kostja leidis, et hageja ei olnud kutseid kokkulepitud tähtajaks valmis teinud ehk teisisõnu hageja rikkus lepingut. Tooted olid äärmiselt ajakriitilised, kuna need tuli adressaatidele õigeaegselt välja saata. Lisaks sisaldasid kutsed konkreetseid kuupäevi, mis muutis nende hilisema sihtotstarbelise kasutamise võimatuks. Seetõttu oli kostja sunnitud lepingust taganema ja tellima töö teiselt trükikojalt, makstes sealjuures kiirtöö eest tavapärasest märksa kõrgemat hinda.
25.Kostja viitas VÕS § 116 lg 2 punktile 2. Hagile lisatud saatelehtedel olev allkiri ei kuulu ühelegi AS XXX ega kostja töötajale. Tegu on kostjale teadaolevalt hoopis AS XXX töötajaga ja üle antud kaup tagastati eksituse ilmnedes avamata kastides hagejale. Seega ei ole XXX ega kostja hageja saatelehtedel märgitud kaupu kunagi vastu võtnud, mis välistab osade kutsete mittetagastamise etteheite hageja poolt. Hageja tootenäidise kvaliteedi puudust tõendab kostja 30.09.2014.a kiri. Kvaliteedipuudused olid üheks lisapõhjuseks, miks AS XXX ei soovinud hagejalt lepingu hilinenud täitmist vastu võtta.
26.06.04.2015.a seisukohtades rõhutas kostja, et tegemist oli äärmiselt ajakriitilise tellimusega ja väikseimgi viivitus ei olnud vastuvõetav, rääkimata mingi täiendava tähtaja andmisest. Ajakriitilisust oli XXX rõhutanud juba lepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetuses, seades koostöö alustamise ja tellimuse kinnitamise sõltuvusse töö õigeaegsest valmimisest hiljemalt 22.09.2014 kell 08.30. Hageja kinnitas võimekust hiljemalt nimetatud kuupäeval ja kellaajal kutsed kohale toimetada ning kokkulepe ainult seetõttu sõlmitigi. Ühtlasi näitab hageja kinnitus tema selget arusaamist ajakriitilisusest. Hageja mõistis või vähemalt pidi mõistma, et kutsete valmimisega hilinemine toob kaasa kostja huvi raugemise lepingu täitmise vastu ja sellega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Kostja taganemine on seega kehtiv.
27.Hageja viitas sellele, et AS XXX10. sünnipäeva üritus, mille jaoks kutseid vajati, toimus siiski plaanitud päeval. See justkui välistaks ajakriitilisuse, sest kostja jõudis veel XXX trükikojalt kutsed tellida ja välja saata. Kirjeldatud asjaolud ei vabasta hagejat vastutusest lepingu rikkumise eest. Tellija oli hageja rikkumise tõttu sundseisus ja pidi tellima kutsed teiselt trükikojalt kiirtööna. Kutsed valmisid 25.09.2014.a ja neid asuti postitama samal päeval. Sellega
seoses tuli muuta RSVP kuupäev esialgselt (30.09.2014) hilisemale (02.10.2014), mis põhjustas kutsete saajale ebamugavusi ja AS-le XXX seeläbi mainekahju.
28.Hageja leidis, et tema töö oli teostatud kvaliteetselt. Tegelikult esitas kostja näidise pinnalt mitmeid pretensioone kvaliteedi osas. Kostja ja AS XXX ei olnud seega rahul tootenäidisega, kuid tulenevalt ajasurvest oleks tõenäoliselt lepitud kehvema kvaliteediga, kui kutsed oleksid valminud õigeaegselt. Kuna hageja oma lubadust toodete valmimise aja osas ei täitnud, siis kaotas AS XXX mõistagi igasuguse huvi kehva kvaliteediga tööd vastu võtta. Kostja rõhutab, et puudused töö kvaliteedis ei olnud iseenesest taganemise aluseks, vaid selleks oli eelkõige hageja hilinemine täitmisega. Seetõttu ei oma vaidlus töö kvaliteedi osas asjas määravat tähtsust.
29.Hageja arvetes anti valmis kutsed üle XXX infopunkti XXX nimele. Kostja märgib, et XXX infopunkti ei ole olemas. XXX ostukeskuses tegutseb AS XXX infopunkt, kuid pooled ei leppinud kokku kutsete sinna toimetamises. Kutsed tuli toimetada AS XXX kontorisse, mida ei tehtud. Hageja ei vaevunud kostjale või AS-le XXX isegi teatama, et andis tooted üle hoopis asjasse mittepuutuvale isikule. Sealjuures hageja teadis, et kliendil on kutsete kättesaamisega äärmiselt kiire. Tegelikkuses ei ole kutsed kostjani ega AS-ni XXX kunagi ei jõudnud ja hageja süüdistused osa kutsete mittetagastamises jäävad arusaamatuteks.
30.Hageja viitab asjaosaliste e-kirjavahetusele ja leiab, et seal sisaldub kokkulepe kutsete hilisema üleandmise kohta. Sellist kokkulepet tegelikult e-kirjadest ei nähtu, mida kinnitab asjaolu, et AS XXX tühistas tellimuse 22.09.2014.a õhtul ja kostja ütles lepingu üles järgmise päeva hommikul. 22.09.2014 hommikul oli XXX seoses avastatud kirjaveaga nõus andma hagejale ajapikendust inglisekeelsete kutsete valmimiseks kuni 24.09.2014 hommikuni, kuid muus osas mingeid lisaleppeid ei sõlmitud. Kuna päeva jooksul eestikeelsed kutsed ei laekunud ja hageja kostjale või AS-le XXX selles osas mitte mingit teavet ei andnud, siis loobus klient õhtul tellimusest tervikuna.
31.30.06.2015.a seisukohtades leidis kostja, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, milliseid tooteid ja millise hinnaga pidi hageja kostja jaoks tegema. Hageja esitatud ühestki e-kirjast ei nähtu poolte kokkulepe või kostja nõustumine tähtaja pikendamisega. Kui oleks olnud osapoolte vahel kokkulepe täiendava tähtaja andmiseks, siis ei oleks tellimust tühistatud ega lepingut kostja poolt üles öeldud. Samuti tõendavad hageja tõendid vaid seda, et kutsed toimetati AS XXX infopunkti, mitte kostjale või AS-le XXX.
32.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 1705 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi osutati hinnaga 110 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Seoses 11.09.2015.a istungiga palus kostja välja mõista 276 eurot ilma käibemaksuta 2,50 tunni tööaja eest, mis kulus istungi ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks, protokolliga tutvumiseks ning hageja taotlusega tutvumiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
34.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmise ning ekirjade vahetuse teel töövõtulepingu kolmandale isikule AS-le XXX vajalike ürituse kutsete valmistamiseks;
2) hageja pidi kostja tellimusel valmistama AS-le XXX1300 eestikeelset ja 200 inglisekeelset kutset kogumaksumusega 4100,40 eurot; 3) AS XXX teatas hagejale, et tühistab tellimuse ning kostja teatas samuti hagejale, et nõustub AS XXX seisukohaga; 4) kostja ei tasunud hageja poolt tööde eest esitatud arvet.
35.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja on kehtivalt lepingust taganenud ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingulise töövõtutasu maksmist.
36.Hageja väitis, et ta teostas kokku lepitud töö tähtaegselt ja korrektselt. AS XXX sai kutsed kätte ning tagastas neist hagejale vaid 1150, jättes 350 kutset enda tarbeks. Töö teostamiseks kandis hageja kulusid. Kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, sest ta ei ole esitanud nõuetekohast taganemise avaldust ning ta ei andnud hagejale tööde teostamiseks täiendavat tähtaega. Kostja on kinnitanud, et kvaliteedis esinenud puuduste tõttu lepingust ei taganetud. Kuivõrd inglisekeelsete kutsete trükifailis avastas hageja vea, leppisid pooled kokku, et kõigi kutsete üleandmise tähtaeg pikeneb. Kutsete valmimise aeg ei omanud kostja kliendile AS-le XXX määravat tähtsust, sest kutsed olid mõeldud 09.10.2014.a toimunud üritusele ning pärast hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamist telliti kutsed teiselt ettevõttelt.
37.Kostja rõhutas, et poolte kokkuleppe kohaselt pidid kõik kutsed olema valmis ja toimetatud AS XXX kontorisse hiljemalt 22.09.2014.a kell 8:30. Kokku lepitud ajaks ja kokku lepitud kohta kutseid ei toodud. Hageja sai kutsed valmis ajalise hilinemisega ning toimetas need XXXes asuvasse AS XXX müügipunkti, mitte AS XXX kontorisse. Hageja esitatud saatelehtedel olevad allkirjad ei kuulu kostja ega AS XXX töötajale. Tegemist oli ajakriitilise tellimusega, mistõttu tööde tähtaja rikkumise tõttu taganesid kostja ja AS XXX lepingust. Töödel esinesid ka kvaliteedi probleemid, kuigi need ei olnud otseselt aluseks lepingust taganemisele. Kuivõrd hageja ei ole ühtegi kutset üle andnud kostjale ega AS-le XXX, on kostjale teadmata, kas tööde käigus osundatud puudused tegelikult kõrvaldati. Tööde valmimise tähtaega poolte kokkuleppel ei muudetud. Inglisekeelses trükifailis esinenud vea tõttu oli AS XXX nõus vaid sellega, et inglisekeelsed kutsed toimetatakse kätte päev hiljem ehk 23.09.2014.a. Eestikeelsete kutsete valmimise aega ei muudetud. Hageja rikkumise tõttu oli tellija sundolukorras ja pidi tellima kutsed kiirtööna teiselt ettevõttelt. Seetõttu tuli muuta RSVP tähtaega planeeritust (30.09.2014.a) hilisemaks, mis põhjustas kutsete saajatele ebamugavusi.
38.Kohtu hinnangul ei nähtu käesolevas asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning et tema töövõtu tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Iseenesest ei vaidle pooled käesolevas asjas selle üle, et hageja, kostja ja AS XXX leppisid kokku kutsete üleandmise tähtajas.
39.Pooled ei vaidle antud asjas selle üle, et töövõtulepingu poolteks olid hageja töövõtjana ja kostja töö tellijana. Samas tuli hagejal tehtud töö üle anda AS-le XXX, kes oli omakorda kostja kliendiks. VÕS § 80 lg 1 näeb ette, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest võib tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule, millisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kui see on lepinguga ette nähtud, võib kolmas isik VÕS § 80 lg 2 alusel nõuda lepingu täitmist. Samuti sätestab VÕS § 81 lg 1, et lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. Kohus leiab, et käesolevas asjas kaasnes lepinguga hagejal kohustus arvestada kolmanda isiku ehk AS
XXXhuvide ja õigustega samal määral nagu kostja omadega, sest AS XXX oli tegelikuks kutsete saajaks ja isikuks, kellel oli soov saada tähtaegselt valminud kutseid enda korraldatud ürituse jaoks. Kostjal oli tahe kaitsta lepinguga AS XXX huve ja õigusi ning AS XXX olemasolu ja kostja tahe tema õigusi kaitsta olid hagejale äratuntavad.
40.Riigikohus on leidnud, et kui leping on sõlmitud kolmanda isiku kasuks, ei ole sellisel kolmandal isikul siiski õigust lepingust taganeda või seda tühistada. Kolmas isik ei saa nö käsutada lepingupoolte positsiooni ja lepingust poole asemel taganeda (RK TKo 3-2-1-140-07, p 13). Seega peab lepingust taganemise avalduse alati esitama lepingu pool.
41.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata VÕS § 114 mõistes ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Seega juhul, kui rikuti sellist kohustust, mille täpne järgimine oli teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, võib lepingust taganeda ilma täiendava tähtaja andmiseta. Samuti tuleneb VÕS § 117 lõikest 1, et kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.
42.Lepingust taganemiseks tuleb VÕS § 118 lg 1 järgi esitada taganemisavaldus teisele lepingupoolele. Samas ei sätesta seadus vorminõudeid lepingust taganemise avaldusele. VÕS § 188 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
43.Lepingust taganemise tagajärjed sätestab VÕS § 189. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
44.Töövõtutasu sissenõutavaks muutumist reguleerib VÕS § 637, mille lõike 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
45.Kohus selgitas hagejale 20.05.2015.a istungil, milliseid asjaolusid tuleb hagejal tõendada selleks, et nõuda kostjalt töövõtutasu (toimiku lk 143-144). Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist ehk seda, et tööd võeti vastu või tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada tööde üleandmist AS-le XXX. Samuti selgitas kohus hagejale, et viimasel tuleb tõendada oma väiteid tööde valmimise tähtaja
muutmise kohta. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud, et tema töövõtu tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et lepingus oli märgitud konkreetne tähtaeg tööde üleandmiseks ning samuti tööde üleandmise koht. AS XXX oli korduvalt rõhutanud, et tööde tähtaegne valmimine on tema esmaseks huviks lepingu täitmisel. Hageja ei teinud töid valmis tähtaegselt ega toimetanud kutseid kokku lepitud kohta.
46.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 25.08.2014.a küsis kostja e-kirjaga hagejalt hinnapakkumist XXX töö jaoks ja saatis ühtlasi soovitud toodete tehnilised parameetrid (toimiku lk 36-37). Hageja saatis seejärel kostjale 27.08.2014.a esialgse hinnapakkumise (toimiku lk 38). Hageja selgitas 28.08.2014.a e-kirjas (toimiku lk 39-40), et töö sisaldab käsitööd ja esialgne pakkumine ei sisalda liimi hinda. Valmimisajaks pakkus kostja „kuskil 21 päeva“ ja „kindlalt“ 4 nädalat.
47.29.08.2014.a selgitas kostja hagejale, et valmis kutsed tuleb viia XXX esse (toimiku lk 41). Hageja küsis omakorda, kas tööde valmimise tähtaeg võiks olla 26.09 ning kas tiraaž on 1500 kutset. Hageja ja kostja 03.09.2014.a e-kirjade vahetusest (toimiku lk 44) nähtub, et hageja soovis saada trükifaile/jooniseid ja avaldas, et ajaga võib minna kitsaks, kui hageja soovib tooteid 39. nädala lõpuks valmis saada. Kostja selgitas omakorda, et kutsed peaksid valmis olema 38. nädala lõpul, sest neil on kirjas „RSVP 30.09“, mistõttu peaksid kutsed enne seda kuupäeva käes olema.
48.04.09.2014.a. teatas kostja, et soovib lisaks tellida 100 inglisekeelset kutset (toimiku lk 45). Ühtlasi saatis AS XXX esindaja XXX hagejale 04.09.2014.a e-kirja (toimiku lk 128, lk 157 pöördel), milles ta teavitas, et viimane aeg kutsete kättesaamiseks on 22.09. hommikul kell 8:30, sest siis lähevad kutsed postitusfirmasse. XXX selgitas, et kauem ei saa oodata, sest kutsetel on märgitud RSVP tähtajaks 30.09 ja osa kutseid läheb Eestist välja. XXX palus hagejal kinnitada, kas see on reaalne ja märkis, et hilisema ajaga tuleb neil kahjuks sellest lahendusest loobuda. Hageja saatis seepeale kostjale uue hinnapakkumise (toimiku lk 156, 156 pöördel), mille kohaselt võis töö hind veel muutuda. Eelviidatud e-kirjadest nähtub kohtu hinnangul, et tööde valmimine 22.09.2014.a oli kostjale ja kolmandale isikule AS-le XXX oluline. AS XXX selgitas hagejale, et lepingu sõlmimisest ollakse huvitatud vaid siis, kui hageja suudab tagada tööde valmimist soovitud tähtajaks. Samuti selgitati hagejale, et töö tähtaeg on oluline, sest kutsete saajatele sooviti jätta piisavalt aega oma tulekust teatamiseks.
49.05.09.2014.a palus hageja kinnitust, et kostja on hinnapakkumisega nõus (toimiku lk 46). Samuti kinnitas hageja, et ajaliselt on võimalik teha kutsed valmis 22.09. hommikuks ning palus teada anda, kuhu kutsed saata. Kostja klient AS XXX kinnitas 05.09.2014.a e-kirjaga hinnapakkumise (toimiku lk 45, lk 157) ja teatas, et kutsed tuleb tuua AS XXX kontorisse. Kostja esitas kohtule veel täiendava hageja töötaja 05.09.2014.a e-kirjaga saadetud kinnituse (toimiku lk 87), et tellitud kutsed tulevad 22.09.2014.a enne kella 8:30 AS XXX kontorisse. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et töö valmimise tähtajaks leppisid pooled kokku 22.09.2014.a kell 8:30 ning valmis tööd tuli hagejal tuua AS XXX kontorisse.
50.Joonised ja failid saatis kostja hagejale 09.09.2014.a ja 10.09.2014.a (toimiku lk 47-48). 11.09.2014.a saatis hageja töötaja kostjale e-kirjad (toimiku lk 88, 89), kus lubas toote näidisel leitud vead parandada ning kus ta kinnitas, et tööde teostamine kulgeb plaanipäraselt. 17.09.2014.a saatis hageja esindaja AS-le XXXe-kirja kell 9:47 (toimiku lk 116), milles ta teatas, et kostja esindaja oli käinud eelmisel päeval kutseid vaatamas ja oli üldiselt nendega rahule jäänud. Hageja esindaja kinnitas, et töö saab tähtajaks valmis. Eeltoodust nähtub, et ajavahemikul 09.09.2014.a kuni 17.09.2014.a suhtlesid pooled tööde teostamisega seotud küsimustes ning hageja kinnitas korduvalt, et tööd valmivad tähtaegselt.
51.AS XXX esindaja XXX saatis 17.09.2014.a kell 16:52 hagejale e-kirja (toimiku lk 90),
milles ta teatas, et on kutse näidise kätte saanud ja et saadetud kutse näidisel esineb mitmeid puudusi, mistõttu näeb lõpplahendus välja ebakvaliteetne ja odav. XXX soovis teavet selle kohta, kuidas saab puudusi kõrvaldada. Hageja palus seepeale kostjal ja XXX tulla kohale hageja juurde, et koos lahendused leida. Kas või kuidas kolmanda isiku poolt osundatud puudused tööde kvaliteedis kõrvaldati, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa.
52.22.09.2014.a saadetud e-kirjas soovis AS XXX esindaja XXX kell 9:18 hagejalt teada, miks ei ole kutsed nende juurde jõudnud, kuigi kokku lepitud tähtajaks oli 22.09.2014.a enne kella 08:30 (toimiku lk 91). Hageja esindaja vastas sellele e-kirjale 22.09.2014.a kell 9:30 (toimiku lk 92, lk 115), kus ta kinnitas, et toodang pidi tulema AS XXX sama päeva hommikul kell 08:30, kuid tooted ei saanud valmis, sest tegemist oli keeruka käsitööga, mille tegemine võttis aega. Hageja vabandas, et töö pole valmis. Samuti viitas hageja sellele, et inglisekeelsete kutsete trükifailis oli viga, mida saaks parandada, kuid parandatud tooted saaksid valmis alles neljapäeval. Seega tuleneb hageja esindaja antud e-kirjast, et kokku lepitud tähtajaks ehk 22.09.2014.a kella 8:30-ks ei olnud AS-le XXX üle antud veel ühtegi kutset ning enamik tellitud kutsetest ei olnud kokku lepitud ajaks ka valmis.
53.AS XXX esindaja XXX vastas sellele kirjale 22.09.2014.a kell 9:36 ja lubas koheselt edastada parandatud trükifaili inglisekeelsete kutsete jaoks, rõhutades, et kliendil on väga vaja inglisekeelseid kutseid hiljemalt neljapäeva hommikul (toimiku lk 115). Samas ta küsis hagejalt, millal jõuavad eestikeelsed kutsed kliendini. Täiendavalt kirjutas AS XXX esindaja XXX 22.09.2014.a kell 10:41 saadetud e-kirjas, et inglisekeelsete kutsete kättesaamine neljapäeva hommikul on nende vea tõttu vastuvõetav, kuid ta rõhutas, et ootab sama päeva jooksul eestikeelseid kutseid (toimiku lk 93), viidates varasemale kokkuleppele tööde tähtaja osas. Seega nähtub AS XXX e-kirjadest, et kolmandal isikul oli jätkuv huvi saada eestikeelsed kutsed kätte vähemalt kokku lepitud päeva ehk 22.09.2014.a jooksul.
54.Hageja esindaja saatis AS-le XXX22.09.2014.a kell 10:04 e-kirja (toimiku lk 159), milles ta muuhulgas teatas, et ülejäänud toodangu valmimise aeg on samuti kolm päeva ehk neljapäeval peaks klient tooted kätte saama. AS XXX esindaja XXX e-kirjast, mis oli saadetud 22.09.2014.a kell 10:41 (toimiku lk 55-56), nähtub muuhulgas, et tema hinnangul oli vaid inglisekeelsete kutsete kättesaamine neljapäeva hommikul vastuvõetav, sest tegemist oli AS XXX veaga. Samas ta rõhutas, et ootab veel samal päeval AS XXX kontorisse eestikeelseid kutseid, viidates hageja varasemalt 05.09.2014.a saadetud kinnitusele. Seega ei nõustunud AS XXX eestikeelsete kutsete osas lepingulise tähtaja muutmisega. Kuivõrd tähtaja muutmisega ei nõustutud, on ebaõiged hageja väited, et kõigi kutsete üleandmise tähtaega pikendati inglisekeelsetes kutsetes avastatud vea tõttu.
55.Hageja vastas XXX e-kirjale samal päeval kell 10:55 ja lubas kõik käsitöölised tööle panna. Samas ta kinnitas, et valmis 500 eestikeelset kutset on juba teele saadetud. Kell 15.00 saatis XXX uuesti e-kirja ja osundas, et kutsed ei ole vaatamata eelmisele e-kirjale endiselt kliendini jõudnud (toimiku lk 93).
56.Korduvaid järelepärimisi kutsete kohta saatis XXX veel samal päeval 22.09.2014.a kell 14.55 ja kell 15:24 (toimiku lk 56). Päeva lõpul teatas XXX (toimiku lk 57, lk 95), et kuna lubatud saadetis ei ole temani jõudnud ja tema kirjadele vastatud ei ole, tühistab ta tellimuse ja keeldub mittesaabunud toodete eest maksmast. 23.09.2014.a saatis e-kirja kostja (toimiku lk 57, lk 96), milles ta teatas hagejale, et ta kinnitab oma kliendi otsuse. Samas kirjas märkis kostja: „Kuna trükise kvaliteet ei vastanud ootustele ning töö teostus oli kokkulepitud ajaraamidest
väljas, siis kahjuks me enam antud tööd vastu ei võta ning selle eest tasu pole ka nõus maksma“.
57.23.09.2014.a saatis hageja XXX e-kirja (toimiku lk 97), milles ta lubas, et ülejäänud eestikeelsed kutsed saavad valmis järgmise päeva õhtul ning inglisekeelsed neljapäeva hommikul. Hageja pakkus kostjale kompensatsiooni, mille summa pidi selguma täiendavalt. XXX palus sellele e-kirjale vastates 23.09.2014.a (toimiku lk 97) töö peatada ja kinnitas, et ei soovi hagejalt enam lisamaterjale saada. XXX viitas, et kokkulepetest ei peetud kinni, trükikvaliteet oli kehv ja tema päringutele kutsete asukoha kohta ei ole vastatud.
58.24.09.2014.a esitas hageja kostjale arve nr 861131 summas 4100,40 eurot (toimiku lk 49), mida kostja ei tasunud. Seega võib esitatud e-kirjadest järeldada, et kokku lepitud ajaks kokku lepitud kogus kutseid kostjani või AS-ni XXX ei jõudnud. Hageja soovis ühepoolselt pikendada tööde valmimise tähtaega, kuid kostja ega AS XXX sellega ei nõustunud. AS XXX oli nõus andma täiendava tähtaja vaid inglisekeelsete kutsete jaoks, mitte ülejäänud töö jaoks.
59.Pooled leppisid omavahel kokku, et valmis tööd tuleb üle anda AS-le XXX22.09.2014.a kell 8:30. Samuti leppisid pooled kokku, et tööd tuleb üle anda AS XXX kontoris. Vaidlus puudub selle üle, et kokku lepitud ajaks ehk 22.09.2014.a kella 8:30-ks ei olnud hageja kostjale üle andnud ühtegi kutset. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud kohtule ka tõendeid selle kohta, et valmis tööd oleksid olnud mistahes osas AS-le XXX üle antud. Inglisekeelsetes kutsetes esinevast veast teavitas hageja kostjat samuti pärast lepingulise tähtaja möödumist ehk 22.09.2014.a pärast kella 8:30-t.
60.Hageja esitatud saatelehtedest nähtub, et 24.09.2014.a on 200 inglisekeelset ja 200 eestikeelset kutset üle antud XXX (toimiku lk 66), 23.09.2014.a oli 600 eestikeelset ja 100 inglisekeelset kutset üle antud XXX(toimiku lk 67) ning 22.09.2014.a oli 500 kutset (märkimata, millises keeles) samuti üle antud XXX(toimiku lk 68). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Marika Liepa ei olnud kostja ega AS XXX töötaja, vaid AS XXX töötaja. XXX saatis hagejale 23.09.2014.a e-kirja (toimiku lk 160 pöördel), milles ta teatas, et infoleti töötaja informatsiooni kohaselt jõudsid kastid nendeni eelmisel päeval kell 18.00. Seega ei ole AS XXX esindaja kinnitanud kutsete kättesaamist, vaid üksnes seda, et mingi osa kutsetest oli edastatud 22.09.2014.a õhtul AS XXX töötajale ja mitte AS XXX esindajale viimase kontoris.
61.Hageja esitas kohtule täiendavalt oma autojuhi sõidupäeviku lehe (toimiku lk 114), mille kohaselt on 23.09.2014.a tehtud kella 17.22 kuni 17.43 tehtud sõit hageja juures XXX ning 24.09.2014.a kella 13.13 kuni kella 13.28 samuti sõit hageja juurest XXX . Kohus leiab, et antud sõidupäeviku väljavõte ei tõenda, kas või millises koguses oleks kostjale või AS-le XXX nimetatud päevadel kutseid üle antud, sest sõidu eesmärki ning kutsete üleandmist sõidupäeviku järgi tuvastada ei ole võimalik.
62.Kogumis ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaksid, et ta oleks valminud töö ehk kutsed mistahes osas kostjale või AS-le XXX üle andnud. Kuivõrd kutseid ei ole üle antud, ei ole hageja tõendanud, et tema tasunõue oleks sissenõutavaks muutunud. Kostja ega AS XXX ei ole saanud kutseid üle vaadata ega veenduda, et näidistes esinenud puudused oleksid olnud kõrvaldatud. Hageja esitas kohtule ka kutse näidise pildid (toimiku lk 61-65), kuid piltidest ei ole võimalik järeldada, kas valmis kutsed vastasid lepingule või mitte. Kuivõrd kutseid ei olnud nõuetekohaselt kätte toimetatud ehk kutseid ei olnud üle antud AS XXX töötajatele AS XXX kontoris, ei olnud kostjal kohustust hagejale tasu maksta. Ühtlasi ei nõustu kohus hageja väidetega, et kuivõrd kõiki kutseid talle ei tagastatud, on tõendatud töö üleandmine AS-le XXX. Kui AS XXX kostja ei olnud kutseid mistahes osas kätte saanud, puudus neil võimalus midagi hagejale tagastada. Kutsete täielikuks tagasisaamiseks oleks hagejal tulnud pöörduda selle isiku poole, kellele kutsed tegelikult üle anti ehk AS XXX poole. Seda, et AS XXX ei ole hageja tagastanud kõiki saadetud kutseid, ei ole hageja antud menetluses tõendanud. Kohtu
hinnangul ei saa aga ainuüksi asjaolu, et AS XXX ei ole kõiki kutseid hagejale tagastanud, ühelgi viisil tõendada, et kutsed olid üle antud kolmandale isikule ehk AS-le XXX. Liiatigi tuleneb poolte e-kirjade vahetusest selgelt, et pooled leppisid kokku kutsete toimetamises AS XXX kontorisse ja mitte kuhugi mujale.
63.Kohus leiab, et kuivõrd kokku lepitud tähtajaks 22.09.2014.a kella 8:30-ks ega järgmisel päeval 23.09.2014.a ei olnud AS-le XXX kutseid üle antud, oli põhjendatud lepingust taganemine § 116 lg 2 p 2 alusel ning kostja ega AS XXX ei olnud kohustatud andma hagejale veel täiendavat tähtaega. Poolte e-kirjade vahetusest nähtub selgelt, et AS-le XXX oli oluline tööde valmimise tähtaeg, mida rõhutati hagejale lepingu sõlmimisel. Hagejale selgitati tööde tellimisel, et kui hageja ei nõustu tööde üleandmisega nimelt 22.09.2014.a kella 8:30-ks, puudub kostjal ja AS-l XXX huvi sõlmida temaga lepingut. Seega oli tööde valmimise tähtaeg ilmselgelt selline kohustus, mille täpse täitmise vastu oli kostjal ja AS-l XXX huviks. Kui sellist kohustust rikuti, ei olnud kostjal enam kohustust anda hagejale täiendavat tähtaega, vaid ta võis lepingust taganeda.
64.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et temale edastatud lepingust taganemise avaldus oli ebaselge ega vastanud vorminõuetele. Vaatamata kohtu selgitustele ei suutnud hageja põhistada, millises osas jäi teise lepingupoole tahteavaldus talle ebaselgeks või milles seisnesid taganemise avalduse vormilised puudused. Kohus leiab, et kuigi AS XXX kui kolmas isik ei saanud ise lepingust taganeda, kinnitas kostja hagejale, et AS XXX tahteavaldus vastab tema tahteavaldusele. Vaidlus puudub selle üle, et tahteavaldused sai hageja kätte. Kuigi kostja ega kolmas isik ei kasutanud oma tahteavalduses väljendit „lepingust taganemine“, oli nende sooviks saavutada lepingust taganemisele järgnev olukord, kus pooled vabanevad lepingu edasisest täitmisest. Kuivõrd kostja ega kolmas isik ei olnud taganemisavalduse esitamise ajaks saanud hagejalt ühtegi kutset, ei saanud nad ise lepingu alusel saadut hagejale tagastada.
65.Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale, et taganemine on samamoodi kujundusõiguse teostamine nagu tehingu tühistamine, mistõttu on menetlusosalisel õigus taganemisavaldust hiljem kohtumenetluses täiendada (RK TKo nr 3-2-1-43-15, p 11). Kostja on leidnud oma menetlusdokumentides, et ta on lepingust nimelt taganenud ja mitte selle üles öelnud. Seega on kostja oma tahteavaldust menetluse käigus väljendanud selgelt ja ta on hagejale vaieldamatult avaldanud, et soovis 23.09.2014.a e-kirjas esitatud avaldusega lepingust taganeda. Kostjal oli õigus menetluse käigus taganemisavaldust täiendada.
66.Ühtlasi nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja sai aru põhjustest, miks lepingust taganeti. 23.09.2014.a saatis hageja XXX e-kirja (toimiku lk 152-153, lk 160 pöördel), milles ta avaldas, et kuna hageja sai lõplikud trükifailid kätte 10.09.2014.a, võttis töö tegemine planeeritust kauem aega. Samuti oli toodangu hilinemine tingitud sellest, et käsitööd tegevad töötajad tegid tööd planeeritust aeglasemalt. Sellele e-kirjale vastas omakorda kostja esindaja 23.09.2014.a (toimiku lk 151-152) ning ta kirjeldas varasemat pooltevahelist suhtlemist. Tema selgituste kohaselt saadeti trükifail hagejale 05.09.2014.a. Alles 09.09.2014.a teatas hageja, et saadetud trükifail tuleb ümber teha, sest see selgus hagejale tööde käigus. 11.09.2014.a teatas hageja, et tööde tegemine toimub plaanipäraselt. 12.09.2014.a aga teavitas hageja kostjat sellest, et tema töötajad on teinud vea.
67.30.09.2014.a saatis kostja hagejale kirja (toimiku lk 50-58), milles ta selgitas põhjuseid, miks hagejale tasu ei ole makstud. Kostja tõi kirjas välja, et tooteid ei toodud kokku lepitud ajaks ehk 22.09.2014.a kell 8:30 ega kokku lepitud kohta ehk AS XXX kontorisse. Kostja rõhutas, et hageja esitatud saatelehtedel olev allkiri ei kuulunud ühelegi AS XXX töötajale ning tooted ei ole kostja OÜ XXX ega AS XXX valduses. 06.10.2014.a saatis kostja hagejale korduva kirja (toimiku lk 59-60), milles ta rõhutas, et kuna valmis tööd kostjale üle ei antud, ei saa kostja kinnitada, kas tootenäidises esinenud puudused kõrvaldati või mitte. Kostja kordas oma
seisukohta, et ta ei ole kokku lepitud tooteid kokku lepitud ajaks ja kokku lepitud kohas kätte saanud. Seega oli hagejale enne käesoleva kohtumenetluse algust teada, milliste põhjuste tõttu kostja lepingust taganes. Kostja oli oma tahet ja lepingust taganemise põhjuseid hagejale mitmel korral selgitanud.
68.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuivõrd töö telliti pärast lepingust taganemist teiselt ettevõttelt, ei olnud tööde valmimise tähtaeg kostjale oluline. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 23.09.2014.a saatis kostja trükifailid trükikojale XXX(toimiku lk 98). Esitatud arve kohaselt kulus kostjalt kutsete trükkimiseks, ümbrikustamiseks ja postitamiseks kokku 4264,80 eurot (toimiku lk 98). Kas teiselt ettevõttelt telliti täpselt samasugune töö nagu hagejalt, esitatud tõenditest järeldada ei ole võimalik. Samuti ei ole võimalik ainuüksi töö tellimisest teiselt ettevõttelt järeldada, et kostjal või AS-l XXX ei olnud tegelikult huvi tööde tähtaegseks valmimiseks. Kostja seletustest ja asjas kogutud tõenditest nähtub, et töö tähtaegsuse tingis vajadus toimetada kutsed aegsasti kätte ning anda kutsete saajatele piisavalt aega teavitada, kas nad tulevad üritusele või mitte. Olukorras, kus kostja oli lepingust kehtivalt taganenud, oli tal õigus tellida soovitud töö teiselt ettevõtjalt ning hageja ei ole tõendanud, et töö tellimine teiselt ettevõttelt ei toonud kostjale või AS-le XXX kaasa mingeid muudatusi ürituse korraldamisel või ebamugavusi.
69.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja tasunõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Kostja on lepingust kehtivalt taganenud, mis välistab tema kohustuse tasuda kutsete eest. Hagi rahuldamise välistab samuti asjaolu, et hageja ei ole tõendanud oma tasunõude sissenõutavaks muutumist kostja vastu ehk tööde üleandmist kostjale või AS-le XXX.
70.Kohus osundab, et isegi juhul, kui kostja 23.09.2014.a e-kirja teel esitatud avaldust ei saaks pidada lepingust taganemise avalduseks, nähtub sellest selgelt kostja soov lepingu täitmist mitte jätkata. VÕS § 655 lg 1 järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutaisega omandas või oleks mõistlikult võinud omandada. VÕS § 655 lg 2 sätestab, et eeltoodut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et kostja tahteavalduse esitamise põhjustas hagejapoolne lepingu rikkumine ehk tööde tähtajaks üleandmata jätmine. Sellise kohustuse rikkumine välistab töövõtja kokku lepitud tasu nõude rahuldamise VÕS § 655 lg 2 järgi. Lisaks ei tulene VÕS § 655 lõikest 1, et lepingu ülesütlemise korral oleks töövõtjal igal juhul õigus saada kogu lepingulist tasu ka siis, kui tööd ei ole üle antud ja töövõtu tasu ei ole sissenõutavaks muutunud.
71.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
72.Kostja palus menetluskuludena hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 1705 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi osutati hinnaga 110 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Seoses 11.09.2015.a istungiga palus kostja hagejalt täiendavalt välja mõista 276 eurot ilma käibemaksuta 2,50 tunni tööaja eest, mis kulus istungi ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks, protokolliga tutvumiseks ning hageja taotlusega tutvumiseks.
73.Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabi tunnihind 110 eurot tunnis on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja kulutanud 14.11.2014.a kokku 1,75 h makseettepaneku ja materjalide ülevaatamiseks ning kliendiga kohtumiseks. Kohus leiab, et antud osas ei ole tegemist põhjendatud õigusabikuludega. Kostja esitas ilma esindaja vahenduseta ja ilma põhjenduseta vastuväite makseettepanekule, seega ei olnud vastuväite esitamiseks õigusabi kasutatud. Seda, kas lisaks toimus ka kohtumine kliendiga, kaua see kestis ning mida sellel arutati, asjas kogutud materjalide pinnalt hinnata ei ole võimalik. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikuludeks saab lugeda neid kulusid, mida poole lepinguline esindaja on teinud mõne menetluses vajaliku õigustoimingu tegemiseks. Muus osas on kostja lepingulise esindaja kulud käesolevas asjas sisuliselt ja ajaliselt põhjendatud ning mõistlikud.
74.Arvestades eeltoodut, loeb kohus kostja põhjendatud õigusabikuludeks käesolevas asjas 1787,50 eurot. Kostja esindaja menetluskulude kogusummaks oli 1705 eurot, millest tuleb lahutada 192,50 eurot (makseettepaneku esitamisega seotud kulud) ja liita 275 eurot (viimase istungiga seotud kulud). Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 1787,5 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.